Kasvatuse
määratlusi ja kasvatusega seonduvaid põhimõisteid
Kasvatus
ja kasvatamine on ühed kõige tähesamad tegevused meie elus. Me
oleme nii kasvataja kui ka kasvatatava rollis kunagi olnud või
oleme. Kuidas aga täpsemalt kasvatust määratleda ning millised on
sellega seonduvad põhimõisted?
Kasvatus
on - sotsialiseerimine ühiskonda ja selle eri rühmadesse
(kasvatussotsioloogia)
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lalauraa
Õppematerjali autor
kasvandiku interaktsioonis) Kasvatus on sugupõlvede vaheline interaktsioon Kasvatus: pikaajaline, eluaegne, inimese pidev mõjutamine, terviklik, taustal hariduse ideaal, eesmärgiks isiksuse kujunemine. Koolitus: organiseeritud, süstemaatiline, kindlatele eesmärkidele suunatud, perioodiline, on algus-lõpp, koolitusi annavad professionaalsed pedagoogid. KASVATAJA TEGEVUS Tavaliselt peetakse kasvatajaks mingit konkreetset inimest, aga mõnikord peetakse kasvatuse all silmas mingit ,,tahku" nt loodus, keskkond, kool jne. Kasvataja on iga inimene, kes püüab eesmärgipäraselt soodustada teise inimese arengut. ,,Kui kasvataja peab end meistriks, kes jagab oma täiuslikest oskustest ande enda jalge ees istuvatele õpilastele, ei pruugi see pilt iseloomustada kaugeltki kõiki kasvatajaid ja eriti mitte neid, keda on harjutud pidama parimaiks" Harva Vanemaks olemine on suhe, mis toetud kiindumusele ja interaktsioonile ning
SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSESSE Sirkka Hirsjärvi Jouko Huttunen KOKKUVÕTE Sissejuhatav osa tutvustab kasvatuse ja ühiskonna arengut primitiivses-, agraar-, feodaal- ja industriaalühiskondades ning muutunud arusaamsi lapsepõlvest. Inimene ei saa elada ja kasvada tühjuses; ta vajab kasvukeskonda. Primitiivsetes ühiskondades oli raske eristada kasvatust ja õpetust kogu elutervikust. Lapsed ja noored õppisid kuulates, vaadates ja tehes.Vaimne haridus omandati vanemaid kuulates. Ühiskonna traditsioonid ja reeglid anti ühelt sugupõlvelt teisele üle suulise pärimusena
Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Sissejuhatus kasvatusteadusesse (Sisukokkuvõte) Sisukord Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid..............................................................................................4 Terve mõistus...............................................................................................................................4 Uskumused...................................................................................................................................4 Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused.........................................................................
KAS ON OLEMAS HEAD JA HALBA KASVATUST ? KASVATUS JA VÕIM Essee Juhendaja: dots. Tiiu Kuurme Tallinn 2015 KAS ON OLEMAS HEAD JA HALBA KASVATUST ? KASVATUS JA VÕIM Öeldakse, et lapsed on elu õied. Õied on need, mis toovad meile rõõmu, kui neid vaatame, siis tuleb südamesse imeline rahu. Et õied kaunilt õitseksid, on vaja neid külma ja tuule eest kaitsta, toita ja toetada. Me puutume kokku kasvatusega igapäevaselt. Kasvatus võib olla nii hea, kui halb. Kui defineerida head kasvatust, siis usun, et valdav enamus mõtleb selle all disipliini, elementaarseid käitumisnõudeid, koostööd ning head suhltust. Halva kasvatuse all võib mõista mitmeid aspekte - alustades perekondlikest võimalustest või vanemate pühendumisega karjäärile. Tegelikult võiks halba kasvatust mõista kui kasvatamatust ja teadmatust. Halb
Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Sissejuhatus kasvatusteadusesse Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid Terve mõistus Inimesed selgitavad, tõlgendavad ja hindavad olukordi. Nad on aja jooksul talletanud mällu mitmesuguseid teadmisi ning vestluse vahendavad neid üksteisele. Samuti loovad nad oma kogemusi ja mujalt hangitud teavet kokku põimides uusi teadmisi ja kujundavad nii kindlaid arusaamu. Uskumused Selle mõistega viidatakse tõigale, et tõlgendame maailma enamasti traditsiooniliste teadmiste ja kogemuste valguses. Uskumused on inimeste ja ühiskonna kultuuris domineerivad
; Mida ütleb romaan isiksuseks saamise kohta? Elust enesest midagi kasvatusest. Kasvatustegelikkus? (tehtud nt viru chillijad, õpetajate lapsed, kodutud, maakoolid) Teoreetiline analüüs! ÕPIMAPP enne jõululaupäeva Igast teemast lähtudes esitad küsimusi. Lühiesseed? Rühmatööde kokkuvõtted Õpimapp võib olla loov (pildid, naljad asjad) Sissejuhatus kasvatusteadustesse läbi lugeda Essentsialism=olemus Kas inimesel on olemus? Mis on tema olemus? Mis on kasvatuse eesmmärgid? Füüsiline olemus - meeltega tajutav; inimese suhe oma kehasse; lasta ja täiskasvanud inimese füüsise erinevused; laps kogeb end läbi motoorika; väidetakse et arvutite ja asjade pärast lapsed degenereeruvad füüsiliselt.. Ürgsed instinktid kaovad. Akseleratsioon-inimesed on oma kogult kiirelt suurenenud. Emotsionaaline - Voldemart Pinn(?); ürgne - annab märku ohust/ümbritsevast; inimene on võimeline olema erinevates seisundites
Kasvatus on alati praktiline, sotsiaalne tegevus. Iga suhte aluseks on suhtlemine. Eetika põhialustest tulenevalt peaksid teisele inimesele suunatud teguviisid alati olema võimalikult põhjendatud ja õigustatud. Teisi öeldes kasvatuses tuleb tegutseda eetiliselt õigesti (Hirjsärvi, Huttunen, 2005: 70). Sõnu „moraal” ja „eetika” kasutatakse tihtipeale läbisegi. Kasvatusaruteludes tavaliselt väga täpselt ei eristata, kas räägitakse kasvatuse eetika- või moraaliküsimustest (neid sõnu kasutatakse sünonüümidena). Eetika jaguneb normatiivseks (praktiline või traditsiooniline eetika, mis on norme ja juhiseid andev praktilise elu õpetus) ja analüütiliseks eetikaks (teoreetiline, teaduslik eetika või moraalifilosoofia). Analüütiline eetika uurib, mida terminid „hea”, „õige” jne tähendavad (Tuulik, 2002: 68). Kasvatusteaduse tuummõiste on inimväärikus.
1.Kuidas määravad inimesega seonduvad põhiküsimused ära kasvatuse sihid ja eesmärgid? Kui inimene teeb eneseanalüüsi, siis ta saab areneda. Igaüks peab mõtlema ja vastama nende küsimustele selleks, et “kujutada enda iseloomustust”: inimene määrab enda nagu olendid, määrab tähtsad ja vajalikud inimese küljed, määrab enda rolli ühiskonnas, oma ideaalid ja eesmärgid. Eneseanalüüsiga inimene määrab kasvatuse sihid ja eesmärgid, mis loob jätkusuutliku keskkonda. Küsimused inimese olemusest ja olemisest: 1. Kes inimene on? - inimene nagu olend (füüsiline olend, sotsiaalne olend, religioosne olend, emotsionaalne olend, jne.) 2. Milline inimene peaks olema? - sotsiaalne, kultuuriline, moraalne, kontseptuaalne, lojaalne, jne. 3. Missugune on inimese roll? - Vaateviis inimesest, inimese rolli kujunemine, inimese ideaalide ja kujutluste loomine, inimese eesmärkide määramine. 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid