Kasvatus- kunst või teadus? Kasvatus on üks pedagoogika osa, mida võib vaadelda erinevatest aspektidest lähtuvalt, kuna kasvatus kannab endas palju erinevaid väärtusi ja eesmärke. Kitsamas tähenduses on kasvatus kombed, käitumine ja sotsialiseerumine, kuid laiemalt on kasvatus ja kasvatusprotsess elukestev (täiskasvanu eas eelkõige enesekasvatus) ja hõlmab endas paljusid asju nagu näiteks inimese enda olemuse ja maailmapildi kujunemine ja eelkõige tema arenguprotsess. Kuid kas kasvatus on pigem kunst või teadus? Selleks, et kasvatada mingit isiksust ehk karakterit, peame arvesse võtma tema individuaalseid iseärasusi. Lapsel on teatud impulsid, instinktid nagu sotsiaalne tung, enesealalhoiu-tung, tegevustung, mis on iga inimlapse puhul loomulk nähtus
valetada. Ausus ja usalduslik läbisaamine on lapse ja lapsevanema hea suhte alus. Samuti olen nõus lapse usulise kasvatuse suhtes. See on täiskasvanud inimese isiklik asi ja lapsele ei tohiks usku peale suruda. „Naine on loodud järele andma ja ülekohut kannatama.“ (lk62)Selle väitega ma nõus ei ole. Meie ühiskonnas on naisel ja mehel võrdsed õigused eneseväljenduseks, arutluseks ja probleemide lahendamiseks. Samuti on naised tänapäeval kaasatud avalikku ellu. „Et kasvatus on kunst, siis on peaaegu võimatu, et ta õnnestuks, sest tema eduks vajalikud olud ei olene kellestki.“ (lk79) Olen alati arvanud, et politseinike ja pedagoogide lapsed on targad ja eeskujuks oma käitumisega teistele. Elu on näidanud, et paraku see nii ei ole.Lasteaiast on nii mõningaidki näiteid, kus pedagoogi või politseiniku laps ei käitu ootuspäraselt. Vanasti oli lapse kasvatamine rohkem ema roll. Tänapäeval võtavad lapse kasvatamisest osa mõlemad vanemad, mis on ka täiesti mõistlik
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia,
Kordamisküsimused eksamiks 2013 1. Põhimõisted eelkoolipedagoogika, õpetus, kasvatus, alusharidus. Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik
sotsiaalpedagoogiline praktika kujuneb. Sotsiaalpedagoogika püüab mõjutada ühiskonda aktiivselt. Kogu pedagoogika on seotud tulevikuga, otsitakse pedagoogilisi vaatenurki ja pedagoogilisi vahendeid tuleviku kujundamiseks nii indiviidide, erinevate kollektiivide kui ka kogu ühiskonna arengu seisukohalt. Hariduse peamised distsipliinid on pedagoogiline psühholoogia, haridussotsioloogia, haridusfilosoofia. Pedagoogika on teadus inimese kasvatamisest või kasvatamisoskusest, see sõltub ühiskonnast ja kontekstist. Kasvatus annab inimesele võimaluse ja eristab teda loomast. Kasvatuse põhiküsimus on alati indiviidi arengu mõjutamine see, mis on inimese puhul potentsiaalselt võimalik, teostub suuresti kasvatuse kaudu. Sõna ,,sotsiaalne" omab kolme tähendust: (1)ühiskondlik näiteks ühiskonna sotsiaalsete struktuuride või sotsiaalsete probleemide tähenduses; (2)kollektiivne ja inimeste
Lapsest lähtuv lähenemine- Lapsel on õigus oma arusaamadele, huvidele. Iga last tunnustatakse sellisena nagu ta on, last ei sobitata normide või ettekirjutuste järgi. Iga laps on ainukordne ja eriline, teda tuleb tundma õppida, selleks et teda mõista. Iga laps on sünnipäraselt hea. Lapsega suhtlemisel on oluline mõista tema maailma, tema arusaamu ja mõtteseoseid. Lapsed on oma loomult uudishimulikud, innukad. Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine EELKOOLIPEDAGOOGIKA KUJUNEMISLUGU Naiste tööhõive pideva suurenemise mõjul(naised said õigusi juurde) hakati 18.sajandil rajama laste päevaseks hoidmiseks mõeldud asutusi. Esimene vastav rajatis Hollandis 1770.aastal. F.Fröbel rajas esimene lasteaia 28.juuni 1840 aastal Saksamaal Blankenburgis. Montessoripedagoogika põhinel arusaamal lapsest, rõhutakse, et lapsele on omane loomulik uudishimu. Laps on tervik
1. Kooli ja kasvatuse ajaloo allikad. - Perioodiline pedagoogika - Haridusseadlusandlus - õpikud, õppevahendid, õppekavad ja programmid - Kunst, kirjandus, kultuurilised materjalid 2. Hariduse eesmärgid ja korraldus antiik - Kreekas. - Hariduse eesmärgiks täiuslikkuse ja harmoonia saavutamine Ateenas: 6-5.saj eKr haridussüsteem, milles oli ühendatud vaimne, esteetiline ja kehaline kasvatus. Kasvatuse ja hariduse lõppeesmärk KALOGATHIA (kr. k kalon - ilu, agathon - headus). Kooliharidust said vaid vabad kodanikud, ainult poisid. Koolid tegutsevad õpetaja eraalgatusel, õppemaksudega hariduse sisu: lugemine , kirjutamine (õp kirjatark e grammatist), arvutamine, muusika (kitarrist flööti, lüürat, lüüra saatel laulma), võimlemine (toimus palestras, õpetas paidotribes
Kõik kommentaarid