50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-02-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Piret Mitt
Õppematerjali autor
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö instituut Julia Uvarova STSTB 1kõ Sissejuhatus kasvatusteadusse Kas on olemas head ja halba kasvatust? Kasvatus ja võim Esse Juhendaja: Tiiu Kuurme Tallinn 2013 Kasvatusega puutume me kokku igapäevaselt. Kasvatus võib olla nii hea, kui halb. Halb kasvatus seisneb asusaamisest, kui kasvatamine toimub teise inimese vägivaldsest mõjutamisest, tema sunniviisilisest kujundamisest ja alistamisest. Me anname oma teadmisi, oskusi, põhimõtteid, kanname hoolt lapse heaolu eest. Võim ei pane kedagi oma mõtteviisi muutma, vaid sunnib korrigeerima ainult käitumist. Põhjus on selles, et ükski käsk ega karistus ei muuda meie vajadusi. Tundub paradoksaalne,
...........................................................................5 Avalikkus ja edastatavus..............................................................................................................5 Teaduse edasiarenemine...............................................................................................................5 Kasvatuskeskkond ning kasvatus- ja haridussüsteem......................................................................5 Formaalne ja informaalne kasvatus.............................................................................................5 Perekond kasvatuskeskkonnana...................................................................................................6 Perekonna määratlemise katsed...................................................................................................6 Uuspere....................................................................................................................................
Selleks, et muuta meie elu ja teha seda paremaks igaüks peab tegema eneseanalüüsi. Ainult siis, kui me teame anda nõrgad ja tugevad küljed me oleme avatud õppimiseks. Iseenda edukaks arenemiseks vaja koostada endale plaani edasi liikumiseks ja määrata eesmärke saavutamiseks. Nende küsimuste vastused aitavad määrata kasvatuse eesmärgid, kuhu vaja pöörata rohkem tähelepanu, missugused küljed vaja arendada inimestel ja kuidas suunata inimese kasvatust sellise kvaliteedi poole, mida ühiskonnas nimetatakse inimlikkuse ideaaliks või täiuslikuks inimeseks. Filosoofilise antropoloogia toetajad usuvad, et inimene saab kasvada nagu tema kaaslased, ehk olla kasvatud liigikaaslastega taoliselt. Kuidas siis kasvatada “ideaalset inimest”? - Peame otsima täiusliku inimese rollid, küljed ja eesmärgid, aga sellest mõeldes tekivad teised küsimused: Kas võib inimese ideaal muuta ajajooksul? Kuidas erineb inimese ideaal konkreetsetel aegadel
väljendus); Intellektuaalne - Ma mõtlen, järelikult olen ma olemas; võimaldab reflekteerida elu (järelemõelda kogemustele) võimaldab tõusta meta-tasanditele(kuskilt kõrgusest ennast/emotsioone/elu vaadelda ja analüüsida). Hariduse mõte on intellekti arendamine; Arengut teeb rakseks aja puudus. Sotsiaalne - laste jaoks väga tähtis juba algkoolis, eriti tähtis murde-eas; Sõbrad, kaaslased, teistega koos olemine/arvestamine; kasvatus aitab kaasa sõprussidemete/tunnete arendamisele/alustamisele; Sotsiaalsus jäetud hariduses tagaplaanile (on küll tugiõpilased/organisatsioonid aga nendest ei piisa/lapsed ei julge neile läheneda) Eetiline - väärtusvalikud; kuidas mahun mina ühiskonda?; kas ma olen usaldatav?; manipuleerimine; Pipi Pikksukk - hingelt soe, ei sallinud ülekohut, oli väga eetiline. Esteetiline - ilu, inetus, traagiline, koomiline, ülev, madal ;
mõtlemise ja käitumise. Toimus looduslik valik: ellu jäid vaid kõige tugevamad ja tervemad lapsed. Eluiga oli lühike, õppida tuli kiiresti ja suuri vigu ei tohtinud teha. Lastelt ei nõutud mitte ainult sõnakuulelikkust, vaid nõuti ka vanemate austamist. Isa tuli austada kõrgemal tasemel kui ema. Kõigi loodusrahvaste juures peavad välja kasvanud noored järglased läbima mitmesuguste riituste kogumi, mille abil saavad täiskasvanud kindlaks teha, kas nooruk või neiu on küps täiskasvanu ridadesse kuuluma. Initsiatsiooniriitustel oli kasvatav, hariv ja distsiplineeriv osa. Loodusrahvastel oli tavaks suhtuda lastesse leebelt ja neid mitte eriti rangelt karistada. Väga olulisel kohal oli võitlus argusega, mida eriti halvustati, siis eeskätt karistati just arga last. Tüüpiline oli lisaks füüsilisele karistusele vaimude vihaga hirmutamine. KIRJUTAJA-INIMENE. SUMER 4
kirjanik lastekasvatusteemade üle, mida meil alles tänapäeval hakatakse omaks võtma (lapse füüsilisest karistusest loobumine) Rääkides lapseeast ,ei ole ma ise kunagi tulnud mõttele, et last kammitseti minevikus juba imikueas, takistades tal vabalt siputada, mässides laps lina sisse. Russeau otsis oma raamatus ideaalse inimese kirjeldust, kuid minu nägemust mööda ideaalset inimest meie ühiskonnas ei ole olemas. Meil kõigil on omad head ja vead. „Lapse näiv vägivald ja lõhkumistung ei ole kurjuse väljendus, vaid tema tegevustungi avaldus“. (lk.42) Arutlus selle teema juures on täiesti loogiline. Kui laps oskaks oma tundeid, soove ja emotsioone kirjeldada, siis ta ju teeks seda. Niikaua, kui tal puuduvad selleks piisavad oskused, püüab ta end teisel moel väljendada. „...neil pole küllalt jõudu, et rahuldada oma vajadusi“ (lk.45) Teinekord ei ole küllalt jõudu ka täiskasvanutel inimestel
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14
väita, et inimese sotsiaalses käitumises peegelduvad tema minakuvand ja maailmakäsitus, kogu ta isiksus. Selles heiastuvad tema harjumus teha tähelepanekuid, langetada otsuseid ja otsida lahendusi, tema tundelisus, väärtusorientatsioon ja eetikanormid. Samuti toob igasugune psüühiline hälve alati kaasa sotsiaalse käitumise mõnesuguse halvenemise. Inimese käitumine on terviknähtus, seepärast ei saa agressiivsustki käsitleda lahus muust käitumisest või sotsiaalsest arengust. Agressiivsus ei ole üksiktunnus, ta on seoses suure hulga psüühiliste omadustega, nende puudumise või liiasusega. Ägedakujuline agressiivsus tõendab, et psüühiline hälve on suur ning et tegemist on kindla isiksusestruktuuriga. Agressiivsusest rääkimiseks tuleb kõigepealt seletada mõisteid. Mõisted agressioon ja agressiivsus ei ole samased. Agressioon, nii nagu psühhoanalüütikud on seda kasutanud, ei ole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid