Kasvatus eri kultuurides (0)

Sarnased õppematerjalid

32

doc

Kasvatus eri kultuurides

TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz alushariduse pedagoog AP I Sigrid Kaasik KASVATUS ERI KULTUURIDES Juhendaja: magister Lehte Tuuling  Rakvere 2008 Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku.

Sissejuhatus kasvatuseteadusesse

24

doc

Kasvatus eri kultuurides

Tähtis saavutus oli gümnastika. Kreeklasi võib pidada nüüdisaegse spordi rajajaks. Oli olemas ka hemerodroomide (kiirkäskjalad) koolitus. 4 saj.eKr kehtestati efeebia teenistus. See oli kõikidele ateenlastele kohustuslik alates 18. (16.) eluaastast ja teenistus kestis neli aastat. Füüsilist ettevalmistust korraldasid ja jälgisid pedotriibid. Sõjalised instruktorid jälgisid otseselt sõjalisi ettevalmistusi. Sparta kasvatus- arenes füüsiline kasvatus intellektuaalse ja esteetilise arvel. Spartalastelt nõuti vaprust, distsiplineeritust, suutlikust taluda valu, surmapõlgust, kiiret otsustusvõimet, tagasihoidlikkust, ükskõiksust igasuguse omandi ja varanduse suhtes. Ei välistanud lõbustusi. Kasvatus oli rajatud kiitusele ja laitusele. Spartas kasvatati lapsi väljaspool kodu ja see nõrgendas perekondlikke sidemeid. Kuni seitsmenda aastani kasvas poiss ema ja hoidjate järelvalve all. Mänguasjadeks olid

Alushariduse pedagoog

11

doc

Kasvatus Jaapani traditsioonis

............................................2 Teema valik.....................................................................................................................................3 Perekond......................................................................................................................................... 3 Seisused.......................................................................................................................................... 3 Õukondlase kasvatus.......................................................................................................................4 Samurai kasvatus ja ettevalmistus.................................................................................................. 4 Talupoja kasvatus........................................................................................................................... 5 Käsitöölised........................................................................................

Pedagoogika alused

11

docx

Keskaja haridus

Tartu 2012 SISUKORD................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................3 1. KESAJA LAPS.......................................................................................4 2. KESKAJA KOOLID.................................................................................5 3. VAIMULIKE KASVATUS.........................................................................6 4. RÜÜTLIKASVATUS...............................................................................8 5. KOLMANDA SEISUSE KASVATUS.........................................................9 5.1. Linlase kasvatus...........................................................................9 5.1.1. Kaupmehe kasvatus...............................................................9 5.1.2

Ajalugu

13

doc

Seisuslik haridus keskajal

.........................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Seisuslik ühikond..............................................................................................................................4 2. Vaimuliku seisus...............................................................................................................................5 2.1 Vaimuliku kasvatus.............................................................................................................5 2.2 Vaimuliku naise kasvatus....................................................................................................6 3. Rüütli seisus......................................................................................................................................7 3.1 Rüütli kasvatus...............................................................

Pedagoogika

9

rtf

Kooli ajaloo referaat.(Kasvatus ja kool Vana-Roomas)

juures õpingute lõpetamist kohe ühiskondlikku ellu. 6 Õpetaja Rooma õpetajad ei paistnud silma erilise kannatlikkusega. Piisas väikesest õpilasepoolsest veast, kui õpetaja võis endast välja minna, karjuma hakata ja koguni kätele voli anda. Õpetaja sõimu kuuldi tavaliselt kaugele ja see oli koolipäeva tavaline koostisosa. Rooma isad ei heitnud õpetajatele liigset karmust ette, vastupidi, nad pelgasid, et pehme kasvatus hellitab nende lapsed ära. Pealegi põhjendati õpetaja vihapurskeid tema tõelise pühendumusega oma töösse : kui vihastab küllap tahab anda parimat. Kui see ei aidanud võttis õpetaja appi oma põhilise töövahendi pika joonlaua. Kool ja joonlaud olid lahutamatud mõisted. Lapsed pidid sirutama käed joonlaua löökide alla. Tõsisemate karistuste puhul läks käiku nahkrihm. Rooma koolis oli karm sõjaline distsipliin, kaasaegsed hakkasid selle vastu protestima, kirjutati

Pedagoogika alused

10

docx

Vana-Idamaade haridusest

iseärasustele ning erinevustele, kuigi suures plaanis on neil ka palju sarnaseid jooni. Seetõttu ei saagi nendest riikidest rääkida kui ühest suurest Vana-Idamaast. Üldiselt saab tuua Vana Idamaade tunnusjoonteks maaeraomandi puudumise, omandi kogukondlike vormide säilimise ning kunginga despootliku võimu. . (Struve ,,Vana- Idamaade ajalugu" 1949: 6, 8) Vana-Idamaade kasvatuskultuuri ajaloost Nii nagu teisteski iidsetes kultuurides, nii sai ka Vana-Idamaal riigieelsel ajal lapsest sündides sugukonna lastegrupi liige ning tema kasvatamine oli suuresti ühiskondlik. Lastegrupp oli kõige tihedamalt seotud sugukonna naiste grupiga, kuni nad jõudsid ikka kus neil tuli läbida initsiatsiooniriitus, mille läbinud tütarlapsed liitusid naiste ning noormehed meeste gruppidega ning selleks ajaks olidki nad omandanud kõik eluks vajalikud teadmised ja töövõtted. Töövõtteid õpetati lapsele perekonnas,

Pedagoogika alused

4

doc

Olulisi momente kasvatusest Hiina traditsioonis

Kalligraafia moodustas ühe olulise osa haridusest. Laste õpetamine oli pikaajaline ja vaevaline. Juba ,,mähkmetest peale" kuulusid lapse mänguasjade hulka kirjatarbed. Koos kirjutamaõppimisega pidi laps omandama ka käitumisnormid ja etiketid. 7- 8 aastased poisid alustasid 12-13 aastat kestva klassikalise hariduse omandamist, mis seisnes igapäevases järjekindlas mälutreeningus ja kordamises. Kui mälu oli kehv või tähelepanu kippus hajuma, oli kepp õpetamas. Kogu hiina kasvatus oli suunatud sellele, et maksimaalselt lämmatada inimeses tema loomulik ,,mina". Haritud inimene, mees, pidi ettevalmistuse kaudu saavutama igatise tasakaalu, tundma tseremooniaid, teadma peast Konfutsiuse õpetust, oskama vaielda, filosofeerida, valdama peent väljendusviisi, oskama luuletada, maalida, kalligraafiliselt kirjutada, musitseerida, oskama nautida jõudehetke täiuslikust, valdama võitlusvõtteid ning relvakasutust.

Pedagoogika

Kommentaarid (0)