Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused (0)

1 HALB
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Kuidas nimetatakse liiki?
Vasakule Paremale
Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused #1 Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused #2 Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused #3 Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused #4 Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused #5 Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused #6 Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused #7 Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused #8 Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused #9 Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused #10 Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused #11 Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused #12 Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused #13 Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused #14 Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Eva L Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
72
doc

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b

Kalakaubandus
thumbnail
18
docx

Arengubioloogia kordamisküsimused vastustega (2014)

1. Spermatogenees Imetajate spermatogeneesi etapid: (Kus ja millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Spermatogenees toimub testises ehk munandis (täpsemalt väänilistes seemnetorukestes), luumeni osas ja verest eraldatult, et ei saaks tekkida immuunvastust. Puberteedieas kuni elu lõpuni. · Paljunemine ­ ehk jagunemine (mitootiline); toimub spermatogoonide hulga suurendamine, toimub spermatogeenses epiteelis (seemnetorukese sees) · Kasvamine ­ tsütoplasma hulga näol · Küpsemine ­ (meiootiline) saavutatakse haploidne kromosoomistik; tulemuseks sekund. Spermatotsüüdid; puberteedieas · Transformatsioon ­ ehk spermiogenees; moodustub vibur (munaraku puhul ei toimu); toimub seemnetorukese valendikus; tulemuseks spermatiidid · Spermatogoonid ­ meioosieelne isassuguraku (spermi) eellasrakk (2n), mis asub seemnetorukese perifeerses osas

Arengubioloogia
thumbnail
22
docx

Inimese anatoomia ja füsioloogia kordamisküsimused

Kaltsiumi funktsioonid? Parathormoon on kõrvalkilpnäärme peptiidhormoon, mis suurendab veres kaltsiumisisaldust(suurendab osteoklastide hulka, suurendab kaltsiumi tagasiimendumist neerutorukestes, vähendab kaltsiumi eritumist sülge), aga fosfaadile on mõju vastupidine(vähendab veres fosfaadi hulka). Kaltsium on vajalik vere hüübimiseks, lihaskontraktsioonideks, ensüümide aktiveerumiseks ja rakusiseseks signalisatsiooniks. 11.Milline on luukoe mikroskoopiline ehitus? Osteon ehk plinkollus toruluu(embrüonaalne luu) 12.Millised on luukoe rakud ja nende funktsioonid? Osteoblastid- luurakkue noorvormid(rakuvaheaine tootjad) Osteotsüüdid-moodustavad luu Osteoklastid-luud lagundavad rakud(hävitavad vajadusel rakuvahe ainet) 13.Millised tegurid reguleerivad luude kasvu? Paksuskasvu reguleerib kõige enam suurenenud mehaaniline koormus luudele. Luude kasvu reguleerib kasvuhormoon

Bioloogia
thumbnail
31
docx

Arengubioloogia kordamisküsimused (2014)

rakke ühendavad plasmasillad. Spermi ehitus. Sperm koosneb peast, kaelast, vaheosast ja sabast. Spermis on muutunud tsütoplasma-tuuma suhe: 1:1. Pead katab akrosoom ning peas paikneb tuum. Kaelaosas on moondunud distaalne tsentriool, millest kasvab välja viburi toes – aksoneem Kaelas on tsentrioolid. Vaheosas paiknevad mitokondrid. Sabas on aksiaalne filament, mis sisaldab mikrotuubuleid. Leydigi ja Sertoli rakkude roll. Leydigi rakud toodavad androgeene, nt. testosterooni. Sertoli rakud suunavad meessugurakkude arengut. Samuti tekitavad Sertoli rakud barjääri, mis laseb spermil ainult valendiku poole liikuda. Spermatogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, testosteroon). Regulatsioon algab hüpotalamusest, kust sekreteeritakse GnRH. GnRH stimuleerib ajuripatsis (hüpofüüsis) FSH ja LH sekreteerimist. LH reguleerib testosterooni sünteesi Leydigi rakkudes, testosterooni hulk omakorda inhibeerib LH ja GnRH tootmist. Osa

Inimene
thumbnail
84
odt

Anatoomia kordamisküsimused-vastuse d

Anatoomia KT kordamiseks I KONTROLLTÖÖ 1) Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumit. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus  EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine)  SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse.  LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kokkutõmbevõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid.  NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest

thumbnail
17
doc

IHTÜPATOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED eksam

Ihtüpatoloogia ­ on veterinaaria osa, mis käsitleb kalade haigusi (sh nakkushaigusi ja invasioonihaigusi) ja mürgistusi. Seega ihtüpatoloogia on kalade patoloogia. Patoloogia ehk haigusõpetus on arstiteaduse ja veterinaaria haru, mis uurib haiguste põhjusi, teket ja nähte ning organismi haiguslikke muutusi. Paaljudele haigustele iseloomulikke üldisi seaduspärasusi käsitleb üldpatoloogia, eri haiguste probleeme eripatoloogia ehk kliiniline patoloogia. Haigus on bioloogiliste (bakterite, viiruste, parasiitide), mehaaniliste, füüsikaliste, keemiliste, toiteliste või muude tegurite toimel tekkinud häire organismi normaalses elutalituses. Haiguse kulus eristatakse 4 järku: 1) Peiteehk latentsusjärgus (nakkushaiguste puhul lõimetus ehk inkubatsioonijärk) kliinilised tunnused puuduvad ning loom näib olevat terve.

Kalade ihtüpatoloogia ja...
thumbnail
76
docx

Füsioloogia kordamisküsimused-vastuse d

1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon.  Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline.  Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel.  Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi

thumbnail
19
doc

Koduloomade morfoloogia kordamisvastused

Koduloomade morfoloogia 1. Organite ehituse prinsiip (torujad ja kompaksed organid) Karakteerese (iseloomuliku) kuju, asendi ja talituedga makroskoopilist ehituslikku üksust organismis nimetatakse organiks. Nii on keel, hambad,magu, maks jt seedeorganid, süda- vereringeorgan, neerud- kuseorganid jne.Organid mis sooritavad samalaadseid talitusi, moodustavad organite süsteemi ehk aparaadi. Loomorganismis eristatakse järgmisi organite süsteeme ehk aparaate: 1)liikumisaparaati, kuhu kuuluvad a)skeleti- ja b)lihastesüsteem, 2)seedeaparaati, 3)hingamisaparaati, 4)kuse- suguaparaati, kuhu kuuluvad a)kuse- ja b) suguorganid, 5)soontesüsteem, 6)närvisüsteemi, 7) meeleorganid,8) endokriinnäärmed, 9)keha väliskatet. Organite ehitus erineb selle järgi, kas nad on kopaksed või torujad ehk õõnsad:

Ainetöö



Lisainfo

Kalade süsteem ja evolutsioon; liigiülesed ja liigisisesed taksonid, zooloogiline nomenklatuur; kalade kehaehitus, kehaosad; kalade luustik; kalade ring-, eritus- ja hingamiselundkond; kalade seedeelundkond ja kalade toitumine; kalade meeleelundid ja käitumine; kalade suguelundkond ja sigimine; kalade ränne ja selle tüübid; kalade mõõtmed;

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun