Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliseid vanarehvide taaskasutamisvõimalusi Teie teate ?
  • Millised on Teie kogemused vanade rehvide äraandmisel ?
 
Säutsu twitteris
Sisukord
1.Sissejuhatus 5
2. Rehvidest üldiselt 7
2.1 Rehvi ehitus ja koostis 7
2.2 Rehvide mõju keskkonnale 8
2.2.1 Autorehvide utiliseerimise riskid 8
2.2.2 Rehvide põlengud 8
3. Kasutatud rehvide kogumist ja käitlemist reguleeriv seadusandlik taust 10
4. Kasutatud rehvide kogumissüsteem Euroopa Liidu liikmesriikides 11
5. Kasutatud rehvide kogumissüsteem Eestis 12
5.1 Eesti Rehviliit 13
5.1.1 Rehvipurusti 14
5.2 Kuusakoski AS 15
5.2.1 Rehvipurusti 15
6. Kummijäätmed Balti riikides 17
6.1 Olukord Lätis 17
6.2 Olukord Leedus 18
7. Kasutatud rehvide purustamise meetodid 19
7.1 Rehvide mehaaniline purustamine 19
7.2 Krüogeentehnoloogia 20
7.3 Rehvide purustamine osooni abil 20
7.4 Vanarehvide purustamine veejoaga 20
8. Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused 23
8.1 Kasutatud rehvide protekteerimine 23
8.1.1 AS Master 24
8.2 Rehvide kummimassi taaskasutamine 26
8.2.1 Tükeldamata kasutatud rehvide taaskasutamine 26
8.2.2 Purustatud kummimassi taaskasutamine 27
8.2.3 Kasutatud rehvides oleva energia kasutamine 28
9. Kasutatud rehvide taaskasutamine Eestis 30
10. Kasutatud rehvide taaskasutamise tehnoloogiad , mida oleks Eestis võimalik rakendada 31
10.1 Kasutatud rehvide kasutamine katlaseadmetes küttena 31
10.2 Kasutatud rehvide kasutamine kütteõli valmistamisel nende destruktiivse termilise töötlemise teel koos põlevkiviga tahke soojuskandja meetodil. 32
10.3 Kasutatud rehvide kasutamine tsemendi tootmisel 37
10.4 Vanarehvide utiliseerimine pürolüüsi meetodil. 38
11. Varasem kasutatud rehvide taaskasutamine Eestis 40
11.1 Kasutatud rehvidest vedelkütuse tootmine AS Kiviter poolt 40
11.2 Kasutatud rehvide pürolüüsimine koos põlevkiviga Eesti Elektri­jaama energotehnoloogilises seadmes UTT-3000 40
12. Küsitlus kasutatud rehvide taaskasutamise kohta 42
12.1 Küsitluste tulemused 42
12.1.1 Inimeste teadlikkus kasutatud rehvide taaskasutamise osas 42
12.1.2Kasutatud rehvide taaskasutamise olulisuse hindamine 43
12.1.3Inimeste kokkupuuted kasutatud rehvidega 44
12.1.4 Inimeste kokkupuuted seoses kasutatud rehvide äraandmisega 44
12.1.5 Inimeste teadlikkus rehvide kogumissüsteemist Eestis 45
12.1.6 Kas protekteeritud või uued rehvid ? 45
12.2 Küsitluste analüüs 46
13. Kokkuvõte 47
Kasutatud kirjandus 49
Juriidilised aktid 49
Elektroonilised allikad 49
Teised allikad 51
Lisa 1 52
Lisa 2 53
Lisa 3 54
Lisa 4 55
Lisa 5 57
57
Lisa 6 58
Lisa 7 59
  • Sissejuhatus


    Antud töö eesmärk on uurida kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalusi. Töös analüüsitakse erinevaid rehvide taaskasutamise viise ning tehnoloogiaid nii Eestis kui mujal maailmas. Teema valik on põhjendatud antud valdkonna ja selle kohta käiva seadusandluse aktuaalsusega.
    Töös pakutakse välja vanade rehvide taaskasutamise viise, mida oleks võimalik edaspidi Eestis kasutada. Tuuakse välja lahendusi, mis oleksid otstarbekamad ning mille jaoks on Eestis eeldused olemas.
    Eesmärk on uurida rehvide kogumissüsteemi, samuti vanu, Eestis kasutusel olnud vanade rehvide käitlemise tehnoloogiaid. Antakse ülevaade antud teemat puudutavast seadusandlusest Eestis, kirjeldatakse kasutatud rehvide purustamise meetodeid ja rehvide kummimassi taaskasutamist , uuritakse lähemalt MTÜ Eesti Rehviliidu, AS Kuusakoski ja AS Master tööülesandeid. Antakse hinnang ka teiste Balti riikide olukorra kohta vanarehvide osas.
    Töö raames külastati TTÜ Masinaehituse Instituuti, kus Hr. Hans Rämmal ja Janek Luppin tutvustasid rehvi koostist ning struktuuri. Külastati firmat AS Master Pärnus, mis tegeleb sõiduautorehvide taastamise ning nende jae- ja hulgimüügiga. Seal tutvuti protekteerimise tehnoloogiaga ning tööprotsessiga tehases.
    Inimeste teadlikuse uurimiseks viidi läbi küsitlus eraisikute hulgas. Eesmärk oli välja selgitada, milliseid vanarehvide taaskasutamisvõimalusi inimesed teavad, mida arvatakse rehvide taaskasutamisest üldiselt, millised on nende kokkupuuted kasutatud rehvidega ja kas eelistatakse rohkem uusi kui taastatud rehve . Küsitleti elektronposti teel ning saadud andmeid on antud töös analüüsitud.
    Töö on koostatud peamiselt veebimaterjali kasutades. Lisamaterjalidena kasutati Riigi Teatajas avaldatud kasutatud rehvide käitlemisega seotud õigusakte, 2006. aastal G. Graudingu poolt koostatud bakalaureusetööd „Erinevad kasutatud rehvide taaskasutamise võimalused Eestis“, 2001. aastal K. Kaidalovi koostatud bakalaureusetööd „Kummijäätmete utiliseerimine destruktiivse termilise töötlemise teel koos põlevkiviga tahke soojuskandja meetodil“ ning 2004. aastal J. Luppini ja H. Rämmali koostatud õppematerjali „Veermik II“. Kasutatud on ka 2009. aastal K. Kuurmelt saadud kirjalikke andmeid ja samal aastal T. Rämmali suulsõnalist informatsiooni.
    Töö autor soovib tänada oma bakalaureusetöös valmimisele kaasa aidanud inimesi: juhendajat Jüri Martinit, Janek Luppinit ja Hans Rämmalit Tallinna Tehnikaülikooli Masinaehituse Instituudist, AS Master juhatusest Tiit Rämmalit suulise informatsiooni eest, MTÜ Eesti Rehviliidu tegevjuhti Kaur Kuurmet kirjalike andmete eest ning kõiki, kes andsid nõu töö valmimisel ja leidsid aega kasutatud rehvide taaskasutamise teemal läbi viidud küsitlusele vastata.

    2. Rehvidest üldiselt


    2.1 Rehvi ehitus ja koostis


    Rehvi põhiosa põimiku ehk karkassi ülesandeks on võtta vastu rehvile mõjuvad koormused. Rehvi põimik koosneb vähemalt kahest koordi (nöörriide) kihist ning koordi komposiitmaterjali moodustavad nailonist, raionist (kunstsiidist) või polüestrist koordiniidid. Neid seob omavahel kummisegu. Rehvi protektori (mustri) ülesanne on tagada hea haardumine teekattega, kaitsta rehvi põhimikku kulumise eest ja tee ebatasasustest põhjustatud vigastuste eest. Protektori kummisegu on väga olulise tähtsusega- ta määrab ära selle kulumiskindluse ning kõvaduse. Toorkummi (vulkaniseerimata kummisegu) põhilise osa moodustab sünteetiline kautšuk. Vulkaniseerimata kummisegu massist ca 1...4% moodustab väävel, mis määrab kummisegu vulkaniseerimisjärgse jäikuse ja kõvaduse. Umbes 2...5% on kummisegus vulkaniseerimise aktivaatoreid, milleks kasutatakse tsinkoksiidi (ZnO) või magneesiumoksiidi (MgO). Sünteetilisele kautšukile lisatakse eelvulkaniseerimise aeglustajaid (0,2 kuni 0,5% kummisegu massist). Valmistatava kummisegu elastsuse suurendamiseks lisatakse 5...15% kummisegu massist plastifikaatoreid, mille moodustavad enamasti rasvhapped, vahad või vaseliiniõli. Täiteainena kasutatakse süsinikku, mida lisatakse 30...60 % kummisegu massist [29].
    Joonis 1: Kummisegu moodustavate ainete jaotus massi järgi

    2.2 Rehvide mõju keskkonnale


    2.2.1 Autorehvide utiliseerimise riskid


    Ühest küljest on rehvide kõrge ökoloogiline ohtlikkus tingitud toksiliste omadustega, mida kasutatakse nende valmistamise materjalides ja segudes, teiselt poolt keemiliste ainete omadustega, mis eralduvad õhku ja vette autode ekspluateerimisel, remondil, teenendamisel vms. Auto rehvide utiliseerimiseks on kasutatud põletamist, mis on väga kallis ja keskkonnakahjulik ettevõtmine. Põlemisprotsessis tekivad dioksiinid ja furaanid, mille vastu võitlemine nõuab suuri kulutusi. Lisaks satuvad atmosfääri suures koguses põlemisega kaasnevaid gaase - süsinikdioksiide ja -monooksiide, lämmastikhappeid ja ka tahkeid osakesi. Alternatiivse meetodina on rehvide utiliseerimiseks kasutatud ka puhtal kujul pürolüüsi, see tähendab et protsessi ei kaasata põlemist. Väheneb oluliselt heidete kogus atmosfääri. Eestis on rehvide pürolüüsi suhtes oldud skeptiline , kuna ei teata seda tehnoloogiat. Samuti on seda ka keelanud Euroseadused [8].

    2.2.2 Rehvide põlengud


    Metsa alla vedelema jäetud vanarehvid risustavad loodust ja rikuvad vaatepilti. Tervelt ladestades ei eralda rehvid keskkonda ohtlike aineid, sest nad on väga inertsed ning isegi aja jooksul ei lagune. Ohtlikuks võib kujuneda rehvide põletamine. Mõnikord kasutatakse lõkkesüdame tegemisel vanu autode või mootorrataste rehve. Selle tulemuseks on saastunud kopsud ning tahmunud lõkkeplats. Rehvide põlemisel tekkivad suitsugaasid sisaldavad üle 400 orgaanilise ühendi, millest paljud võivad põhjustada vähki [6].
    Probleemiks on kujunenud ka pahatahtlik rehvide süütamine. Ka Eestil on mitmeid kogemusi kasutatud rehvide põlengutega. Näiteks on Raadi endisel sõjaväelennuväljal puhkenud igal kevadel vägevad kulu- ja rehvipõlengud. Tallinnas ja Harjumaal oli 2008. aastal rehvikustutamisi kolmekümne ühel korral (seisuga 20.05.2008). Kõige rohkem on rehvipõlenguid olnud Lasnamäel, kuid ka Põhja-Tallinnas ning Mustamäel. Kõige vähem on rehvid põlenud Nõmmel ja Pirital [7].

    3. Kasutatud rehvide kogumist ja käitlemist reguleeriv seadusandlik taust


    Eestis reguleerib rehvide kogumist ja taaskasutamist jäätmeseadus. Rehvi käsitletakse kui probleemtoodet ning seda reguleerib riikliku probleemtooteregistri põhimäärus. Rehvide kogumise tingimusi reguleerib nn romumäärus (määrus nr 352).
    Probleemtooteks loetakse toodet, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada ohtu tervisele ja keskkonnale, samuti tekitada keskkonna risustamist või keskkonnahäiringuid [1].
    Tootjale on jäätmeseadusest tulenevalt kehtestatud kohustused, mis on seotud jäätmetekke vältimisega, tekkivate jäätmete kogumisega ja probleemtootest tekkivate jäätmete käitlemisega. Toodete valmistamisel tuleb tootjal piirata ohtlike ainete kasutamist, et need ei satuks keskkonda ja vältida vajadust kõrvaldada jäätmed ohtlike jäätmtena. Tuleb edendada jäätmete taaskasutamistoimingu tulemusena ringlussevõetud aine kasutamist. Tootja peab arvestama keskkonnahoidliku käitlemise nõudeid, samuti on kohustatud oma tootest tekkivate jäätmete töötlemise ja taaskasutamisega andma jäätmekäitlejale teavet. Informeerida tuleb kasutatud materjalidest ja toote komponentidest, ohtlike ainete olemasolust ja nende asukohast tootes . Tootja kohustuseks tagada tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtootest tekkivate jäätmete kokkukogumine, samuti nende taaskasutamine ja kõrvaldamine. Tootja peab omama selle kohustuse täitmiseks piisavat tagatist. Mootorsõidukeid ja mootorsõiduki haagiseid turule toov tootja peab nende rehvide osas eraldi arvestust pidama. Tema kohustuseks on korraldada kasutuselt kõrvaldatud vanarehvide kogumine ja taaskasutamine. Nõuded vanarehvide kogumise, tootjale tagastamise, taaskasutamise ning kõrvaldamise kohta kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel keskkonnaminister. Probleemtoodete käitlemise eest peab maksma tootja [1].
    Jäätmeseaduse kohaselt on keelatud ladestada prügilasse kasutatud rehve, välja arvatud prügilas ehitusmaterjalina kasutatavaid tükeldatud rehve. Seadus ei laiene jalgrattakummidele ja rehvidele välisdiameetriga üle 1400  millimeetri [1].

    4. Kasutatud rehvide kogumissüsteem Euroopa Liidu liikmesriikides


    Enamus Euroopa Liidu liikmesriikides taaskasutatakse ja kogutakse romusõidukeid kollektiivse süsteemi kaudu. Tootjate poolt on asustatud tootjavastutuse organisatsioon (TVO), kelle tootjad saavad üle anda õigusaktidega sätestatud kohustused. Romusõidukite või vanarehvide kogumis-ja taaskasutussüsteemi haldav organisatsioon korraldab lepingu sõlminud ettevõtete eest romu kogumise ja taaskasutamise. TVO loob üleriigilise kogumissüsteemi, mis põhineb kogumispunktide võrgustikul. Tootjatel tuleb tagada romusõidukite ja nende osade kogumise, taaskasutamise, käitlemise ja kõrvaldamisega seotud kulud. Juhul kui tootja annab oma kohustused üle TVO-le, korraldab viimane kogumis-ja taaskasutamissüsteemi finantseerimise. TVO kehtestatud tariifide alusel tuleb tootjatel maksta taaskasutustasu vastavalt nende poolt turule lastud mootorsõidukite ja nende osade kogusele [9].

    5. Kasutatud rehvide kogumissüsteem Eestis


    1. jaanuari 2008 seisuga on Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse liiklusregistris arvel 676 485 sõidukit ja selle haagist, traktoreid, liikurmasinaid ning nende haagiseid on 29 039. Prognoositud on vanarehvide tekke suurenemine, kuna aastas lisandub 15 000- 40 000 romusõidukit, seega suureneb vanarehvide kogus samuti, ulatudes kuni 10 000-11 000 tonnini aastas [12].
    Eestis on suurimaks kasutatud rehvide kogumise ja taaskasutamise korraldamisega tegelevaks organisatsiooniks mittetulundusühing Eesti Rehviliit (edaspidi Rehviliit), mis on loodud suuremate Eestis tegutsevate rehvide maaletoojate, edasimüüjate ja protekteerijate poolt. 2006. aastast on MTÜ Eesti Rehviliit ETRMA (European Tyre & Manufacturers` Association ) liige. See on suurim vanarehvide utiliseerimisega tegelev organisatsioon. ETRMA on koondanud enda alla Euroopa Liidu liikmesriikides tegutsevad vanade rehvide ümbertöötlejad ning taaskasutusorganisatsioonid [5].
    Kuna rehve liigitatakse kui probleemtooteid, siis nõuab vanade rehvide käitlemine ka eraldi käitluslahendust. Seega kehtestati rehvide maaletoojatele tootjavastutuskohustus, mis tähendab seda, et rehvide maaletooja, Jäätmeseaduse järgi Tootja, peab hakkama organiseerima vanade rehvide kokku kogumist ning nende rehvide edasist taaskasutusse suunamist. Käesoleval hetkel on nõue, et igal Tootjal peab olema vanarehvide kogumispunkt, kus rehve tasuta vastu võetakse, kas maakonna piires või 50 km raadiuses [5].
    Rehviliidu ülesandeks oli luua toimiv vanade rehvide kogumisvõrgustik ja suunata need rehvid ka edasi taaskasutusse. Tänu Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) suutis Rehviliit selleks otstarbeks hankida rehvipurusti. MTÜ Eesti Rehviliidul on üle 56 vanade rehvide kogumispunkti Eestis, kuhu saavad rehve tasuta ära anda lisaks lepingulistele klientidele ka eraisikud ning kohalikud omavalitsused. Kogutud rehvid suunatakse taaskasutusse. Rehviliit kogus 2008. aastal kokku ligi 8300 tonni rehve [24].
    Rehve vahetama minnes või uusi ostes, saavad sõidukiomanikud kaupmehelt küsida, kuhu tuleb vanad rehvid ära anda. Rehvikaupmees või rehvitöökoja töötaja peab oskama sellele küsimusele vastata [24].

    5.1 Eesti Rehviliit


    Järjest enam on Rehviliiduga liitunud organisatsioonide arv suurenenud. Hetkel on tootjavastutussüsteemiga liitunud rehviettevõtjaid 344. Rehviliidu tootjavastutussüsteem näeb ette, et rehvide maaletoojad tasuvad MTÜ Eesti Rehviliidule kindla fikseeritud tasu rehvitonni pealt. Ettevõte, kes toob Eestisse uusi ja kasutatud rehve Euroopa Liidu liikmesriikidest, kui ka Euroopa Liitu mitte kuuluvatest riikidest, peab rehvid deklareerima. Riiklik Probleemtooteregister nõuab, et rehve deklareeritaks tonnides ja tükkides. Aruandesse peab märkima Eestisse toodud rehvikogus, Eestis müüdud rehvikogus ja Eestist välja viidud rehvikogus. Protekteerijad deklareerivad iga kuu alguses eelmisel kalendrikuul maale toodud, müüdud ja välja veetud rehvide koguse Rehviliidule [5].
    MTÜ Eesti Rehviliidul on sõlmitud rehvide kogumise ja taaskasutamise leping jäätmefirmade konsortsiumiga, kuhu kuuluvad järgmised jäätmekäitlusettevõtted:
    • Cleanaway AS
    • Tallinna Prügila AS
    • Väätsa Prügila AS
    • Uikala Prügila AS
    • Nordline Baltic

    Jäätmefirmade konsortsium kohustub korraldama vanarehvide kogumist Harjumaal, Kesk-Eestis, Tartumaal , Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal, Pärnumaal, Võrumaal, Valgamaal, Põlvamaal, Saaremaal ja Hiiumaal. Rehviliiduga lepingu sõlminud rehvitöökodade kliendid võivad rehvitöökotta anda oma rehvid tasuta üks ühe vastu. See tähendab, et iga ostetud rehvi kohta saab rehvitöökotta jätta ühe samatüübilise rehvi [5].
    MTÜ Eesti Rehviliit võtab oma kogumispunktides tasuta vastu kõiki Eestis tekkivaid vanu rehve. Hetkel on Eestis kokku 12 Eesti Rehviliidu poolt organiseeritud kasutatud rehvide kogumiskohta. Seal võetakse vanad rehvid tasuta vastu eraisikutelt, kohalikelt omavalitsustelt, heakorrafirmadelt ja MTÜ Eesti Rehviliiduga lepingut omavatelt rehvifirmadelt ning transpordiettevõtetelt. Rehve saab ära anda järgmistes kohtades:
    • Harjumaal- Tallinna Prügila
    • Järvamaal- Väätsa Prügila
    • Ida-Virumaal- Uikala Prügila
    • Lääne-Virumaal- Rakvere Prügila
    • Tartumaal- Revo Auto AS territoorium
    • Valgamaal- Valga Jäätmejaam
    • Võrumaal- Võru Jäätmejaam
    • Viljandimaal- Viljandi prügila
    • Pärnumaal- Ragn Sellsi territoorium
    • Läänemaal- Haapsalu Jäätmejaam
    • Saaremaal- Kudjape Prügila
    • Hiiumaal- Hiiumaa Cleanaway

    Jäätmejaamad, mis on rajatud kohalike omavalitsuste poolt ja kus MTÜ Eesti Rehviliit vanarehvide kogumist organiseerib, saavad vanu rehve ära anda eelkõige eraisikud ja talunikud [5].

    5.1.1 Rehvipurusti


    MTÜ Eesti Rehviliit kasutab rehvide taaskasutamiseks rehvipurustit, mis soetati koostöös Keskkonnainvesteeringute Keskusega. Purusti on toodetud Saksa
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #1 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #2 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #3 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #4 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #5 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #6 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #7 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #8 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #9 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #10 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #11 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #12 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #13 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #14 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #15 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #16 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #17 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #18 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #19 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #20 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #21 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #22 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #23 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #24 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #25 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #26 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #27 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #28 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #29 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #30 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #31 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #32 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #33 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #34 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #35 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #36 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #37 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #38 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #39 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #40 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #41 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #42 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #43 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #44 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #45 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #46 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #47 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #48 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #49 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #50 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #51 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #52 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #53 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #54 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #55 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #56 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #57 Kasutatud rehvide taaskasutamisvõimalused Eestis #58
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 58 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-02-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 73 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor eliko877 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Kasutatud rehvide taaskasutamise võimalused Eestis
    Eliko Roomet
    Resümee

    Rehvide taaskasutamine kuulub kogu maailmas problemaatilisse valdkonda. Pidevalt suureneb romusõidukite arv, seega suureneb ka vanarehvide kogus.

    Bakalaureusetöö „Kasutatud rehvide taaskasutamise võimalused Eestis“ eesmärk oli uurida ning analüüsida kasutatud rehvide käitlemise võimalusi, sealhulgas anda ülevaade antud teemat puudutavast seadusandlusest ja kirjeldada varasemaid taaskasutamise viise Eestis. Töö ülesandeks oli uurida ka tehnoloogiaid, mida oleks võimalik kasutatda rehvide käitlemiseks ning mille jaoks on Eestil juba eeldused olemas. Kasutatud rehvide taaskasutamiseks on töötatud välja palju erinevaid tehnoloogiaid, kuid kahjuks on osad protsessid suhteliselt kallid ja seetõttu raskesti rakendatavad.

    Töö raames viidi läbi küsitlus, et näha inimeste teadlikkust kasutatud rehvide taaskasutamise kohta. Küsitlusest selgus, et inimesed teavad vanade rehvide taaskasutamise viise ja suhtuvad sellesse positiivselt. Ollakse kursis kasutatud rehvide kogumissüsteemiga ning leitakse, et see on hästi organiseeritud. Enamus vastanutest omavad häid kogemusi rehvide äraandmisel.

    Seega võib tõdeda, et inimesed on vanarehvide problemaatikast teadlikud ning väljatöötatud süsteem rehvide taaskasutamiseks on hästi korraldatud. Tänu tehnoloogia kiirele arengule võib eeldada järjest suurenevat rehvide taaskasutamist ja loota toetusmehhanismidele, mis aitaks käivitada ka need tehnoloogiad, milleks Eestil hetkel võimalused puuduvad.


    Different possibilities to recycle used tires in Estonia
    Eliko Roomet
    Summary

    Recycling of used tires is a problematic issue in all over the world. The increasing usage of old clunkers enlarge also amount of used tires.

    This Bachelor paper’s “Different possibilities to recycle used tires in Estonia” target was to find out and analyze what are the options to recycle tires. Also to review law that organizes recycling of used tires and describe the methods that used to be in work in Estonia. The purpose of this paper was also to examine different technologies, which can be used for recycling tires and which requirements already exist in Estonia. As the fact there are several technologies of recycling tires worked out, but unfortunately some of these processes are too expensive to be applicable.

    During the work process was arranged also a survey among people to find out their awareness concerning recycling of tires. In result became apparent that people know the methods of recycling tyres and are positive about that. Also they know about collection and reuse systems and they think it’s well organized. Most of the people had good experience with giving away their old tires.

    Therefore it is good to admit that people are aware about the problems concerning scrap tires topic and the system of collection and reuse of scrap tyres is well organized. Thanks to the fast development of technologies can be assumed that recycling of tires will increase and we expect to find more supporting mechanisms, which help to start also these technologies in Estonia that currently are not achievable.

    lõputöö , keskkonnakaitse , kasutatud rehvid , taaskasutamisvõimalused

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (1)

    marekkk profiilipilt
    marekkk: jahh väga
    15:13 16-03-2013


    Sarnased materjalid

    90
    pdf
    Öko ja keskkonnakaitse konspekt
    113
    doc
    Energia ja keskkond konspekt
    1072
    pdf
    Logistika õpik
    40
    pdf
    Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2
    20
    pdf
    Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2
    20
    docx
    Ökoloogia ja keskkonnakaitse 2-kontrolltöö
    60
    docx
    Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt
    46
    docx
    Keskkonnakorraldus vastatud



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun