Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kasulikud toiduained (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist



Kasulikud toiduained
Referaat Roland Raven K08A


2010


  JOGURT

Jogurt on harilikult maitsestatud, paks Hapupiimaliik. Sisaldab muudest hapupiimadest rohkem kuivaineid. Jogurtit valmistatakse täispiimast piimhappebakterite puhaskultuuriga. Lisanditena kasutatakse rasvavaba piimapulbrit, Suhkrut, puuvilja- ja marjasiirupeid, Mett jm. Idapoolseil Vahemeremail tuntakse jogurtit juba antiikajast. Indias peeti jogurtit jumalate joogiks, rahvameditsiinis on seda kasutatud ravimina unetuse ja vananemise vastu. Kosmeetikaski on naturaaljogurt tuntud näomaskina ja kortsude kõrvaldajana. Naturaalses jogurtis on rohkesti elavaid baktereid (ligikaudu miljon
Kasulikud toiduained #1 Kasulikud toiduained #2 Kasulikud toiduained #3 Kasulikud toiduained #4 Kasulikud toiduained #5 Kasulikud toiduained #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor IloJumper Õppematerjali autor
Lisanditena kasutatakse rasvavaba piimapulbrit, Suhkrut, puuvilja- ja marjasiirupeid, Mett jm. Idapoolseil Vahemeremail tuntakse jogurtit juba antiikajast. Indias peeti jogurtit jumalate joogiks, rahvameditsiinis on seda kasutatud ravimina unetuse ja vananemise vastu. Kosmeetikaski on naturaaljogurt tuntud näomaskina ja kortsude kõrvaldajana. Naturaalses jogurtis on rohkesti elavaid baktereid (ligikaudu miljon kuni miljard mikroobi ühes grammis), järelkuumutatud tootes aga mitte. Eestis valmistatakse järelpastöriseerimata jogurteid, mis sisaldavad elusaid baktereid. Selline jogurt säilib jahedas vähemalt kaks-kolm nädalat. Nii-öelda "elavaid jogurteid" tuleb tingimata hoida temperatuuril +2...+6 °C.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
doc

Mille poolest on kasulikud puuviljad?

Tallinna Tehnikaülikool Toiduainete instituut REFERAAT Mille poolest on kasulikud puuviljad Tallinn 2009 1 Sisukord : Sisukord :..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus :.............................................................................................................................. 3 2 Sissejuhatus :

Keemia
thumbnail
4
doc

Tooraine töötlemine

Valge peakapsas on kapsastest kõige populaarsem kultuur ning enim kasvatatud. Tänapäeval on peakapsad suurt tähtsust omav köögiviljade grupp enamikus maailma maades. Eestis on valge peakapsas nii kasvupinna, kogutoodangu kui ka tarbimise ulatuse poolest köögiviljade hulgas esikohal. Peakapsaid tarvitatakse väga mitmeti nii värske salati- kui keeduköögiviljana, hapendatuna, konserveerituna, mahlaks töödelduna jm kujul. Hapendamiseks sobib eelkõige valge peakapsas; punast peakapsast kasutatakse selle jaoks vähem. Punane peakapsas sarnaneb väliskujult ja bioloogilistelt iseärasustelt valge peakapsaga. Kõrge antotsüaani sisalduse tõttu on selle taime kõik maapealsed organid punakas- kuni sinivioletsed. Punase peakapsa pead on väga tihedad ega lõhene kasvamisel. Punane peakapsas erineb valgest peakapsast lehtede punase kuni sinakasvioletse värvuse poolest. Lehtede värvus on tingitud rakumahlas esinevast antotsüaanist. Pea on valge peakapsa omast väiksem, kuid ti

Toiduainete õpetus
thumbnail
12
docx

Banaan

Järvamaa Kutsehariduskeskus Laohoidja LH31 Referaat BANAAN Agnes Sääsk Juhendaja: Mare Teesalu Järvamaa 2014 SISSEJUHATUS Teemaks sain õpetajalt banaan. Järgnevalt uurin referaadis selle kasvu piirkonnast, ajaloost, keemilisest koostisest, toiteväärtusest ja ravim toimest. Referaadis on kirjas veel banaani kasutamine värskelt ning toodetena. 1. BANAANI KASVATAMINE, SAAMINE JA KASVATUS PIIRKONNAD Banaanid on pärit Kagu-Aasiast. Tänapäeval kasvatatakse neid ohtralt igal pool troopikas, näiteks Kariibi piirkonnas ja Kesk-Ameerikas, kus keskmine temperatuur on 27 °C ja aastane sademete hulk 198­249 cm. Banaane on u 400 sorti. Eurooplastele on kõige tuntum Cavendishi banaan. Banaanid ei ole hooajakaup. Küpseid banaane saab igal aastaajal. 2. AJALUGU Paapua Uus-Guineas läbi viidud arheoloogilised ja palentoloogilised uuringud on näidanud, et banaanitaimi kultiveeri

Bioloogia
thumbnail
43
doc

Toiduainete taimne toore

- kuivatisse. Hõbejast sarvkestast vabastatakse oad: - tampimisega või - koorimismasinais (poleerivad neid). Kuivmenetluse korral asetatakse kohvi viljad kohe päikese kätte kuivama. Poes müüakse enamasti röstitud kohviube. Kohvi röstitakse kuivalt kõrgel temperatuuril (kuni 220 kraadi). Jahutatakse kiiresti, et vähendada aroomiainete kadusid. 10. Kohvi olulisus ja toiteväärtus, kasulikud omadused. Kohvis on väga vähe energiat andvaid toitaineid (valke, süsivesikuid, rasvu). Kõige rohkem on kohvis: - kofeiini 1­2% (ergutava toimega ksantiinalkaloidi), - parkaineid, - eeterlikke õlisid, - lämmastikuühendeid. Kasulikud omadused: Kohv: - stimuleerib kesknärvisüsteemi, - hingamiselundite tegevust, - laiendab veresooni,

Köögiviljandus
thumbnail
9
doc

Jogurtid

Selline olukord on ajutine ning soolestiku normaalne mikrobioloogiline tasakaal taastub varem või hiljem. Samuti väheneb seedetrakti bakterite hulk stressi ajal ning vananemisel. Selleks et olukorda parandada, soovitatakse tarvitada just hapendatud piimatooteid. Milline on "elusjogurt"? Kõik Eestis toodetud jogurtid sisaldavad elusaid piimhappebaktereid. Euroopas aga pikendatakse paljude jogurtite säilivusaega valmisjogurti järelkuumutamisega, kuid nii hävitatakse kasulikud piimhappebakterid. Elusjogurtit tuleb säilitada temperatuuril +2 kuni +6ºC ning pakendil on realiseerimisaja märgistus "Kõlblik kuni". Selliste jogurtite säilimisaeg on kuni 21 päeva. Need jogurtid, mida ei hoita külmlettides ning realiseerimisajaks on märgitud mitu kuud, on kindlasti järelkuumutatud: neil on küll jogurtile iseloomulik maitse, kuid kõik kasulik, mida piimahappebakterid inimorganismile annavad, jääb saamata. Biojogurt midagi enamat kui lihtsalt jogurt

Toiduainete õpetus
thumbnail
28
doc

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks

Röstimise käigus eraldub süsihappegaas, kohviubades leiduvad süsivesikud karamellistuvad. Tekib kohvile iseloomulik röstitud lõhn. Ubade pinnale tekivad eeterlikud õlid ja rasvhapped (annavad ubadele iseloomuliku läike, lõhna, maitse). Röstimisel ubade kofeiinisisaldus ei muutu. Mida pikem on röstimisaeg, seda mõrkjama maitse kohvioad omandavad. Hapusus samal ajal väheneb. Kohvi toiteväärtus ja kasulikud omadused. Kohvis on väga vähe energiat andvaid toitaineid (valke, süsivesikuid, rasvu). Kõige rohkem on kohvis: - kofeiini (ergutava toimega ksantiinalkaloidi) ­ 1­2%, - parkaineid, - eeterlikke õlisid, - lämmastikuühendeid. Araabika oad on suhteliselt suured, piklikud, neid läbib veidi laineline vagu. Araabika on kõrgelt hinnatud, kvaliteetne, mahedamaitseline aromaatne kohv, sisaldab vaid 1% kofeiini.

Toiduained
thumbnail
19
doc

PUUVILJAD KULINAARIAS

TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Riiberg T11HT PUUVILJAD KULINAARIAS Referaat Juhendaja: Riina Laht Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. PUUVILJAD...........................................................................................................................4 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD............................................................................................. 5 3. TSITRUSED......................................................................................................................... 11 4. LUUVILJALISED...................................................................

Eesti keel
thumbnail
19
doc

Referaat Puuviljad

TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Riiberg T11HT PUUVILJAD KULINAARIAS Referaat Juhendaja: Riina Laht Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. PUUVILJAD...........................................................................................................................4 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD............................................................................................. 5 3. TSITRUSED......................................................................................................................... 11 4. LUUVILJALISED...................................................................

Toitumisõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun