Kaslased (referaat) (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

docx

Kaslased (referaat)

Tartu Gümnaasium 10.a klass Kaslased Referaat Aine: Juhendaja: Tartu 2010  Üldiselt kaslastest Kaslased on loomade sugukond, mis kuulub kiskjaliste seltsi ja imetajate klassi. Esimesed kaslased tekkisid umbes 30 miljonit aastat tagasi. Enimtuntud kaslaste esindaja on kodukass, kes esmakordselt kodustati umbes 10 000 aastat tagasi. Teised tuntud liigid on nn suurte kasside hulka kuuluvad lõvi, tiiger, leopard, jaaguar, gepard ja puuma. Kaslasi on muidu 37 liiki ja neid jaotatakse väikesteks ja suurteks kassideks. Öeldakse, et loomade kuningas on lõvi ja seega kuulub ta suurte kaslaste hulka

Bioloogia

14

doc

Kaslased - lõvi

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja kõrvalainega Kadri Kivirand KASLASED ­ LÕVI Referaat Juhendaja: Triinu Tõrv  Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................................................3 KES ON KASLANE?.........

Zooloogia

13

doc

Lõuna-Ameerika kaslaseid

õigesti hinnata. Sõltuvalt liigist tõmbuvad pupillid eredas valguses kokku kas piluks või augukeseks ning avanevad pimedas väga laialt, andes neile suurepärase öise nägemise. Lõhnameel on samuti hästi arenenud ning suulaes asub neil "haistmismaitseelund" (Jacobsoni elund), mis eristab sugulisi, indlemisega seotud lõhnu. Põskedel, laubal, saba all ning küüniste vahel paiknevatest lõhnanäärmetest pärit nõred annavad informatsiooni looma soo ja vanuse kohta. (Loomad, 2001) Mõned kaslased otsivad saaki aktiivselt, kuid teised varjavad end ja ootavad mööduvaid ohvreid. Paljud kasutavad nende kahe meetodi kombinatsiooni. Kummalgi juhul kujutab kaslase karvkate endast maskeerimisvahendit: näiteks tiigri vöödid sulavad hästi ühte kõrge rohustuga, samas paljud metsas elavad liigid on tähnilised, et imiteerida läbi lehtede paistva päikese laike. Kaslased peavad jahti kõigile loomadele, keda on võimelised kinni püüdma ja maha murdma.

Ökoloogia

2

doc

Kaslased

Albu Põhikool Kaslased ja nende toitumine Referaat Koostaja: Katsuu 2007 Kaslastest üldiselt Kaslased oma nõtke lihaselise keha, teravate meelte, hästi välja arenenud hammaste ning käppadega, välkkiirete refleksidega ja maskeerimisvärvusega on lausa näidiskütid. Ebatavalised on nad selle poolest, et kõik liigid on üksteisega hämmastavalt sarnased, erinevused näiteks tiigri ja kodukassi vahel on üllatavalt väikesed. Kõik väiksed

Loodusõpetus

9

doc

Tiigrid

Tallinna Õismäe Gümnaasium Tiigrid Referaat Autor: Helena Nurkse 9. a klass Juhendaja: Kristo Anupõld  Tallinn 2010 SISUKORD Tallinna Õismäe Gümnaasium................................................................ 1 SISUKORD................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................

Loodusõpetus

2

docx

Amuuri Tiiger Referaat

Vanasti väideti nende suuruseks kuni 350 kilo; need põhinesid jahimeeste juttudel. Emasloom kaalub märgatavalt vähem. Keskmiselt kaalub emasloom 160 kg ja isasloom 225 kg. Vangistuses on loomad sageli raskemad kui vabas looduses. Loomaaias on raskeim tiiger kaalunud 423 kg (lõvi 366 kg). Saba pikkus kuni 100 cm ja kõrgus 105 ­ 110 cm. Pikkus on isastel 2,7 ­ 3,5 meetrit ja emasted on väiksemad. Söök Nagu kõik teised kaslased, on ka amuuri tiiger kiskja. Peamiselt toitub ta suurtest sõralistest. Lisaks sööb ta enam-vähem kõiki loomi, kellest jõud üle käib: jäneselisi, närilisi, kalu (eriti lõhesid) jne. Ta jahib ka kaeluskaru, mis kaalub 100 ­ 200 kg. Nagu kõik suured kassid, sööb ka amuuri tiiger meeleldi koeri. Amuuri tiigrit on nähtud püüdmas leoparde, krokodille, hiidpandasid ja pruunkarusid. Korduvalt on juhtunud, et üks suur loom murrab maha terve hundikarja

Loodus õpetus

3

doc

Referaat Kass

Kass ehk kodukass (Felis catus) on kaslaste sugukonda kuuluv väike lihatoiduline imetaja. Ta on kaslaste hulgas ainus koduloom Fakte kassidest Iga kassi nina muster on sama unikaalne nagu inimeste sõrmejälg. Maailmas on üle 500 miljoni kassi (rohkem kui koeri) ja erinevatel hinnangutel 40 - 80 erinevat kassitõugu, nendele lisaks veel kuni 500 variatsiooni. Kassi süda lööb inimeste omast kaks korda kiiremini: 110 kuni 140 lööki minutis. Kass liigutab saba kui on sisemises konfliktis, tahab teha kahte asja korraga. Näiteks kass on ukse juures ja tahab välja, aga avades ukse kass näeb, et väljas sajab paduvihma, siis näete, et kassi saba hakkab liikuma ­ ta on sisemise konfliktis: tahab minna välja, aga ei taha minna vihma kätte. Kohe peale seda kui kass on oma otsuse langetanud, saba lõpetab liigutamise. Kassid sõtkuvad käppadega kui nad on õnnelikud. Keskmine emaskass sünnitab korraga 1-8 poega, 2-3 pesakonda aatas. Oma elu jooksul on emaskass suuteline s

Loodusõpetus

7

docx

Ilves

Pojad jäävad ema juurde umbes aastaks. -2- Süstemaatiline kuuluvus Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Imetajad Mammalia Selts: Kiskjalised Carnivora Sugukond: Kaslased Felidae Perekond: Ilves Lynx Liik: Ilves Euraasia ilvese alamliigid on: · Euroopa ilves (Lynx lynx lynx, (Skandinaavia, Kesk- ja Ida-Euroopa, Lääne-Siber) · turkestani ilves (Lynx lynx isabellinus) · jakuudi ilves (Lynx lynx wrangeli) · amuuri ilves (Lynx lynx stroganovi) · baikali ilves (Lynx lynx kozlovi) · altai ilves (Lynx lynx wardi)

Ökoloogia

Kommentaarid (0)