Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kaslased - sarnased materjalid

kaslased, felis, metskass, ikese, iksemad, ikesed, euraasias, ldiselt, koostaja, kombinatsiooni, ootavad, karvkate, kaslasi, raselt, ujuvad
thumbnail
21
ppt

Kaslased

Poegade arv: 37 Eluviis: Ööloom Toitumine: Hirved, metssead, metskitsed. Eluiga: 10 aastat Bengali tiiger Ladina k. nimi: Panthera tigris bengalensis Pikkus: 2,73,1 m Kõrgus: 0,94 m Kaal: 200350 kg Suguküpsus: 34 a. Innaaeg: Kevad Tiinuse kestus: 110 päeva Poegade arv: 16 Eluviis: Erakuna Toitumine: Hirved, ahvid Eluiga: 15 aastat Geoffroy kass Ladina k. nimi: Felis geoffroyi Pikkus: 0,450,75 m Saba pikkus: 0,250,35 m Kaal: 4,24,8 kg Suguküpsus: 1820 kuuselt Innaaeg: Oktoobristmärtsini Tiinuse kestus: 6474 päeva Poegade arv: 13 Eluviis: Erak Toitumine: Pisiimetajad, linnud ja kalad Eluiga: 11 aastat Gepard Ladina k. nimi: Acinonyx jubatus Turja kõrgus: 0,81 m Keha pikkus: 1,31,5 m Saba pikkus: 0,60,8 m Kaal: 65 kg Suguküpsus: 23 a. Innaaeg: Aastaringselt

Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Kassid

korrastada, kuid mingit toiteväärtust sellel ei ole. 13 10.HUVITAVAD FAKTID KASSIDE KOHTA 1.Kasside süda lööb 110 - 140 korda minutis. 2.Kassidel on 290 luud ja 517 lihast. 3.Kassidel on 5 selgroolüli rohkem kui inimestel. 4.Kasside normaal kehatemperatuur on umbes 40` C kõrgem kui inimesel. 5.Keskmine kass kaalub kuni 5 kilo. 6.Kasside ladinakeelne nimetus on Felis catus. 7.Kassiarmastajaid nimetatakse ailurofiilideks. 14 KOKKUVÕTE Mina õppisin seda referaati tehes palju uut ja põnevat kasside kohta. Kuigi ma tean, et kassidest võiks kirjutada kasvõi 100 lehegülge kasutasin ma paari raamatut, et välja tuua kõige elementaarsemad asjad kasside kohta. Samuti kasutasin ma oma uurimistöö tegemisel isiklikke kogemusi, kuna mul on olnud eluaeg kassid.

Loodus
17 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Kaslased (referaat)

Jakob Westholmi Gümnaasium KASLASED Bioloogia referaat Kaspar Kütt 7.a klass Tallinn 2011 Sisukord: Sissejuhatus --------------------------------------------------------------------------------------------3

Loomad
4 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Kaslased (referaat)

Tartu Gümnaasium 10.a klass Kaslased Referaat Aine: Juhendaja: Tartu 2010 Üldiselt kaslastest Kaslased on loomade sugukond, mis kuulub kiskjaliste seltsi ja imetajate klassi. Esimesed kaslased tekkisid umbes 30 miljonit aastat tagasi. Enimtuntud kaslaste esindaja on kodukass, kes esmakordselt kodustati umbes 10 000 aastat tagasi. Teised tuntud liigid on nn suurte kasside hulka kuuluvad lõvi, tiiger, leopard, jaaguar, gepard ja puuma. Kaslasi on muidu 37 liiki ja neid jaotatakse väikesteks ja suurteks kassideks. Öeldakse, et loomade kuningas on lõvi ja seega kuulub ta suurte kaslaste hulka

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Kaslased - lõvi

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja kõrvalainega Kadri Kivirand KASLASED ­ LÕVI Referaat Juhendaja: Triinu Tõrv Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................................

Zooloogia
18 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Amuuri tiiger

AMUURI TIIGER Sisukord 1. Üldine kirjeldus 2. Eluviis 3. Toitumine 4. Paljunemine 5. Erikohastumus 6. Amuuri tiigri iseloomulikumad omadused 7. Suurus 8. Paljunemine 9. Eluviis 10. Lähisuguluses olevad liigid 11. Esinemine 12. Kaitse 13. Huvitavaid fakte 14. Kasutatud kirjandus 1.Üldine kirjeldus SELTS: Kiskjalised SUGUKOND: Kaslased PEREKOND, LIIK JA ALAMLIIK: Panthera tigris altaica Suurim kaasaegne kaslane ­ Amuuri tiiger ­ elab Siberis, kus enamuse aastast katab maad lumevaip. Tiigri territoorium on hiigelsuur, võib ulatuda kuni 1000 m². Kahjuks on ta vabas looduses nii haruldane, et loomaaedades elab palju rohkem tiigreid kui vabaduses. 2.ELUVIIS Amuuri tiiger asustab hiigelsuuri territooriume, mille pindala on isasloomal 800-1000 km², emasloomal tavaliselt 100-400 km²

Loodus õpetus
13 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Amuuri Tiiger Referaat

Vanasti väideti nende suuruseks kuni 350 kilo; need põhinesid jahimeeste juttudel. Emasloom kaalub märgatavalt vähem. Keskmiselt kaalub emasloom 160 kg ja isasloom 225 kg. Vangistuses on loomad sageli raskemad kui vabas looduses. Loomaaias on raskeim tiiger kaalunud 423 kg (lõvi 366 kg). Saba pikkus kuni 100 cm ja kõrgus 105 ­ 110 cm. Pikkus on isastel 2,7 ­ 3,5 meetrit ja emasted on väiksemad. Söök Nagu kõik teised kaslased, on ka amuuri tiiger kiskja. Peamiselt toitub ta suurtest sõralistest. Lisaks sööb ta enam-vähem kõiki loomi, kellest jõud üle käib: jäneselisi, närilisi, kalu (eriti lõhesid) jne. Ta jahib ka kaeluskaru, mis kaalub 100 ­ 200 kg. Nagu kõik suured kassid, sööb ka amuuri tiiger meeleldi koeri. Amuuri tiigrit on nähtud püüdmas leoparde, krokodille, hiidpandasid ja pruunkarusid. Korduvalt on juhtunud, et üks suur loom murrab maha terve hundikarja

Loodus õpetus
22 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Tiigrid

varem. 6 OMAVAHELINE SUHTLEMINE Suhtlemisviisideks on kaslastel lõhnad, kraapimisjäljed ja helid. Lõhnaallikaks on kaslase uriin ning lõhnanäärmetest pärit lõhnaaine. Need näärmed asuvad pealael ja põskedel, varvaste vahel ja saba alguspiirkonnas. Kui loom ennast millegi vastu hõõrub, kannab ta sellele esemele ka oma isikupärast lõhna. Kaslased armastavad mitmesuguseid esemeid kraapida, et oma küüniseid puhastada ja jäsemeid sirutada. Sealjuures jätavad nad teistele endast nähtavaid ja haistetavaid teateid. Suurte kaslaste seas on möirgamine põhiliseks omavahelise kommunikatsiooni vormiks. Möirata suudavad ainult suured kasslased: tiigrid, lõvid, jaaguarid ja leopardid (välja arvatud lumeleopardid). Vali möirgamine on kergesti kuuldav

Loodusõpetus
8 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Ilves - LÜHIKOKKUVÕTE

Ilves          ÜLDISELT  ILVES ON KASLASTE  SUGUKONNA ILVESE (VÕI KASSI)  PEREKONDA KUULUV  LOOMALIIK. ILVESED ON  KESKMISE SUURUSE JA PIKKADE  JALGADEGA KASLASED KES  VÕIVAD KAALUDA KUNI 30  KILOGRAMMI. NAD ON KISKJAD  KELLE PÕHILISEKS  SAAKLOOMAKS ON JÄNESED.    TEGUTSEMINE    ILVEST VÄGA METSA ALL EI    KOHTA. TAVALISELT KUI INIMENE 

Loodus
6 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Tiigrid

Sürgavere Lasteaed-Põhikool Nimetu Tiigrid Uurimistöö Nimetu Sürgavere 2013 Sissejuhatus Meie räägime tiigritest. Kõik tiigrid on kiskjad ja söövad liha. Tiigreid on palju ja väga erinevaid liike ja me räägime täna mõndadest neist liikidest. Amuuri tiiger Nagu kõik teised kaslased, on ka amuuri tiiger kiskja. Peamiselt toitub ta suurtest sõralistest. Lisaks sööb ta enam-vähem kõiki loomi, kellest jõud üle käib: jäneselisi, närilisi, kalu (eriti lõhesid) jne. Ta jahib ka kaeluskaru, mis kaalub 100­200 kg. Nagu kõik suured kassid, sööb ka amuuri tiiger meeleldi koeri. Amuuri tiigrit on nähtud püüdmas leoparde, krokodille, hiidpandasid ja pruunkarusid. Korduvalt on juhtunud, et üks suur loom murrab maha terve hundikarja. On

Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
22
pptx

AMUURI TIIGER

SUURUS  Amuuri tiiger on tiigrite seas kõige suurem ning on üldse kõige suurem kaslane, suurem ka lõvist  Massi poolest jääb ta alla jääkarule, kuid kui mõõta pikkust ninaotsast sabaotsani, siis on Amuuri tiiger ikkagi suurim kiskja  Isasloom võib kaaluda 180-306kg, emasloom 100-167kg  Vangistuses loomad on sageli raskemad kui vabas looduses  Loomaaias on raskeim tiiger kaalunud 423kg (lõvi 366kg) SÖÖK  Nagu kõik teised kaslased, on ka Amuuri tiiger kiskja  Peamiselt toitub sõralistest  Lisaks sööb ta enamvähem kõiki loomi, kellest jõud üle käib  Amuuri tiigrit on nähtud püüdmas leoparde, krokodille, hiidpandasid ja pruunkarusid  On juhtunud, et isane Amuuri tiiger tappis pruunkaru kahe käpalöögi ja ühe hammustusega läbi selgroo  Suured sõralised põder ja metssiga moodustavad Amuuri tiigri toidust ligi 85% AMUURI TIIGRID LOOMAAIAS

Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Lõvi

10c Sissejuhatus Aafrika savannides ja poolkõrbetes ning India lääneosas elutsev suur kaslane pantrite perekonnast. Tähtkuju Andmed Tüvepikkus: 180240cm Saba pikkus: 6090cm Mass: 180227 Eluiga: 13 aastat Elupaik: avarad, veekogudega savannid Toitumine: Lihasööjad Tiinus: 105 päeva Kirjeldus Lakk Saba Pruunikaskollakas karvastik Taksonoomia Riik: Loomad Hõimkond: Keelikloomad Klass: Imetajad Selts: Kiskjalised Sugukond: Kaslased Perekond: Panter Liik: Lõvi Toitumine Jahivad õhtuti Toiduks: antiloobid, sebrad, noored elevandid, ninasarvikud, jõehobud, koduloomad, samuti ka raiped pisiloomad Paljunemine Aastaringselt Tiinus: 105112 päeva Enamasti 3 kutsikat Vastsündinud: 30cm, laigulised Suguküpsus: 4 eluaastal http://www.youtube.com/watch?v=cFknacYQaUE Huvitavat Hoiavad kontakti möirates Loomadekuningas Kardetakse Tegutsevad avalikult 45 päeva ilma veeta

Loomad
5 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Tiiger (Panthera tigris) - etoloogia referaat

Umbes pooled poegadest surevad enne täisealiseks saamist. Isased tiigrid kipuvad teistesse isastesse suhtuma külmemalt kui näiteks emasloomad suhtuvad teistesse emastesse. Kõige agressiivsemad konfliktid tekivadki kahe isaslooma vahel, ajal kui emasloomal on innaaeg, ning võib harvemini lõppeda ühe isaslooma surmaga. Üleüldises kaitsekäitumises esinevad tiigri näoilmed hõlmavad hammaste paljastamist, pead ligi surutud kõrvau ja pupillide laienemist. Nagu teisedki kaslased, tiigrid möirgavad, kuid peamiselt vaid väga agressiivsetes situatsioonides. Tiigreid peetakse meie ökoloogilise süsteemi üheks suurepärasemaimaks indikaatoreiks ja planeedi looduse säilimise sümboliks. Maailma looduspärand ja selle kaitsmine ning hoidmine ei ole meile tähtis ainult praegu, vaid määrab ka tulevase generatsiooni elukvaliteedi. Seepärast on tiigrite hoidmine, päästmine oluline nii praegu kui ka tulevikus.

Etoloogia
16 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Bioloogia - kiskjalised, närilised

silmahambad ­ söögi surmamiseks ja kinnihoidmiseks purihambad ­ toidu peenestamiseks (kiskhambad), luude kõõluste purustamiseks Jäsemed : küünistega, kohastunud kiireks liikumiseks ja saagi püüdmiseks Meeled : väga hästi arenenud, intelligentsemad kui saakloomad 1 koerlased Keha : jäsemed kohastunud pikkade vahemaade läbimiseks ja jälitamiseks, neil on nürid küünised Meeled : väga hea haistmine, värvuste nägemine kehva, tegutsevad karjana ja organiseeritult 2 kaslased Keha : ümara peaga, hambad sarnased koertele,jäsemed kohastunud kiireteks sööstudeks, jäsemed lühemad koerlaste omadest (va gepardil), küünised sissetõmmatavad, esikäppasid kasutatakse ohvri tasakaalust välja löömiseks ja haaramiseks Meeled : kohastunud hämaras nägemiseks, väga hea nägemine ja kuulmine, haistmine koertest kehvem lõvid ­ presididena Aafrikas tiigrid ­ Aasias, jõgede ääres võsas gepardid ­ ainuke kõrgejalgne kass, jookseb kuni 120km/h

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Tiiger (powerpoint)

Tiiger Lühitutvustus Ladinakeelne nimetus: Panthera tigris Perekond: imetaja Sugukond: kaslased Elukoht: erinevat tüüpi metsades; mangroovitihnikutest Bangladeshis kuni okaspuumetsadeni Venemaal Kaug-Idas Toitumine: pühvlid ja hirved; rahuldub ka ahvide, madude, konnade, kilpkonnade või termiitidega Liigid Bengali tiiger Indo-Hiina tiiger Sumatra tiiger Lõuna-Hiina tiiger Ussuuri tiiger Välja surnud liigid: Bengali tiiger Java tiiger Bali tiiger Kaspia tiiger Eluviisid Öösiti peab jahti Öösel kontrollib ja märgistab oma valduse

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Ilves

Pojad jäävad ema juurde umbes aastaks. -2- Süstemaatiline kuuluvus Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Imetajad Mammalia Selts: Kiskjalised Carnivora Sugukond: Kaslased Felidae Perekond: Ilves Lynx Liik: Ilves Euraasia ilvese alamliigid on: · Euroopa ilves (Lynx lynx lynx, (Skandinaavia, Kesk- ja Ida-Euroopa, Lääne-Siber) · turkestani ilves (Lynx lynx isabellinus) · jakuudi ilves (Lynx lynx wrangeli) · amuuri ilves (Lynx lynx stroganovi) · baikali ilves (Lynx lynx kozlovi) · altai ilves (Lynx lynx wardi)

Ökoloogia
36 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Lõvid

Suguküpseks saavad lõvid 4. eluaastal, täiskasvu saavutavad isalõvid 6-aastaselt. Tehistingimustes võivad lõvid elada kuni 20­30 aastaseks. Looduses esineb lõvi ja leopardi suguvõimetuid ristandeid, loomaaias ka lõvi ja tiigri ristandeid (isa lõvi, ema tiiger ­ liiger; ema lõvi, isa tiiger ­ tigon). Kui harilikult on perekonna ja sugukonna väiksemad liigid ürgsemad ja suuremad spetsialiseeritumad, siis kaslastel on vastupidi. Just kõige suuremad kaslased nagu lõvi on kõige vanapärasemate tunnustega. LOOMADE KUNINGAS: Läbi aegade on lõvi peetud loomade kuningaks. See sai alguse raamatust "Physiologus". Sellel on mitu põhjust. · Lõvi on suur ja ilus loom. Kiskjatest on ainult jääkaru ja tiiger lõvist pisut suuremad. Isalõvi lakk annab talle suursuguse välimuse. · Lõvi on kiskja, keda teised loomad üldiselt kardavad. Ainult ninasarvikud ja elevandid, eriti karjas, ei anna lõvidele teed

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
19
pdf

Jahindus (Eesti kiskjad)

www.jahindusinfo.ee Eestis elavad kiskjalised Kärplased: Metsnugis ja kivinugis e kodunugis on enam-vähem ühesuurused, koheva sabaga kiskjalised. Teistest väikestest kärplastest on nad pisut suuremad -kõrgemate jalgadega ning kehavärvus varieerub pruunist hallini. Mets- ja kivinugisel saab vahet saab teha rinnalaigu kuju ja värvuse alusel. Metsnugisel on see reeglina kollakas kuni oranz ja aheneb allosas. Kivinugisel on rinnalaik valge või kollakasvalge ning see hargneb esijalgadel kaheks. Metsnugis (Martes martes) www.jahindusinfo.ee Eelistavad erinevaid elupaiku: metsnugis, nagu nimigi ütleb, on rohkem seotud metsadega ning kivinugis kultuurmaastikega. Kuna metsnugise tallapäkad on karvased, on kerge teha vahet mets-ja kivinugise jälgedel (kivinugise tallapäkad on paljad: lumme jäävad ,,tavali

Jahindus
125 allalaadimist
thumbnail
12
doc

La Plata madalik

Ta võib anda elu jooksul üle miljoni järglase( seemne ). Võib kasvada üle 2 meetri kõrguseks. Enamasti rohelist värvi. Teine taim: karuohakas Kuulub korvõieliste sugukonda. Umbes 2 aastane taim, võib kasvada 2 meetri kõrguseks. Paljuneb kergesti levivate seemnete abil. Karuohakal on küllaltki tuegv sammasjuurestik.Õied on koondunud munajaks, lehed on süstjad. Ühekojaline rohttaim.Levib tulnukana Argentiinas. 7. Loomastik 1) Kaslased, puuma , viskatsa , vöölased ja jaanalinnulaadne nandu, mägikitsed. 2) Esimene loom : Nandu . Nandu (Rhea americana) on lennuvõimetu lind, kes elutseb Lõuna-Ameerika pampades. Nandu on kuni 1,5 m kõrge, kaalub 15-20 kg. Nandul on kohev pruunikashall sulestik ja 3- varbalised tugevad jalad. Ta tegutseb väikseste salkadena, sagedasti koos sõralistega. Nandu toitub taimedest ja selgrootuist. Nandu on polügaamne. See tähendab, et ta paaritub sama

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Lõuna-Ameerika kaslaseid

õigesti hinnata. Sõltuvalt liigist tõmbuvad pupillid eredas valguses kokku kas piluks või augukeseks ning avanevad pimedas väga laialt, andes neile suurepärase öise nägemise. Lõhnameel on samuti hästi arenenud ning suulaes asub neil "haistmismaitseelund" (Jacobsoni elund), mis eristab sugulisi, indlemisega seotud lõhnu. Põskedel, laubal, saba all ning küüniste vahel paiknevatest lõhnanäärmetest pärit nõred annavad informatsiooni looma soo ja vanuse kohta. (Loomad, 2001) Mõned kaslased otsivad saaki aktiivselt, kuid teised varjavad end ja ootavad mööduvaid ohvreid. Paljud kasutavad nende kahe meetodi kombinatsiooni. Kummalgi juhul kujutab kaslase karvkate endast maskeerimisvahendit: näiteks tiigri vöödid sulavad hästi ühte kõrge rohustuga, samas paljud metsas elavad liigid on tähnilised, et imiteerida läbi lehtede paistva päikese laike. Kaslased peavad jahti kõigile loomadele, keda on võimelised kinni püüdma ja maha murdma.

Ökoloogia
13 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Mina armastan kasse

Üle kõige armanstan kasse Mulle meeldivad tohutult kassid, kuna nad on tugevad, vastupidavad ja nunnud. Mulle meeldivad kõik kasslased, üle kõige meeldivad mulle aga ibrised, kuna nad on kõige nunnumad aga ikka sama vastupidavad kui teised kaslased. Kass on kõige tuntum inimese kodustatud kaslane, muidugi on erinevatel inimestel ka eksootilisi kaslasi näiteks tiigreid, gepardeid või hoopis leopardeid. Kassi on ka väga lihtne pidada ja selle pärast on paljudel inimestel kassid, kuna nad on väikesed, söövad vähe ja magavad väga palju, ning sellepärast on neid korterites ja ka eramajades kerge pidada. Kui vaadata kassi siis ei leia temas midagi väga erilist, ta on umbes sama nagu koer. Aga

Kirjandus
3 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eksami kordamisküsimused

2) Ilves ­ pikkus sabaotsani, kuhu korrutatakse otsa esikäppade vaheline pikkus ja käppade pikkus, summa jagatakse 200-ga. 5% - karvkatte tiheduse eest, 5% - karvkatte täpilsisus, 3% - kõrvatuttide eest, 2% - vurrude eest, 10% - põskhabe ees Seltsid: Närilised ­ Rodentia, Jäneselised ­ Lagomorpha, Kiskjalised ­ Carnivoria, Sõralised ­ Artiodactyla Sugukonnad: hiirlased ­ Muridae, jäneslased ­ Leporidae, kärplased ­ Mustelidae, karulased ­ Ursidae, koerlased ­ Canidae, kaslased ­ Felidae, sigalased ­ Suidae, Hirvlased - Cervidae Närilised: Ondatra (Ondatra zibethicus) ­ Selts: närilised Sugukond: hiirlased Välimus: sarnaneb kopraga. 0,9-1,3 kg. Saba on paljas, kaetud vaid väheste hõredate karvadega ja lapik ­ ainult teistpidi kui kopra saba. Tagajala varvaste vahel on vähearenenud ujulestad. Karvkate punakaspruun, esineb ka heledamaid ja hästi tumedaid nn musti ondatraid. Levik: pärit Põhja- Ameerikast. Levinud Euraasia põhjaosas ja Kesk-Euroopas

Ulukibioloogia ja jahindus
239 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Lõvi

elu lõpuni. Suguküpseks saavad lõvid 4. eluaastal, täiskasvu saavutavad isalõvid 6-aastaselt. Tehistingimustes võivad lõvid elada kuni 20­30 aastaseks. Looduses esineb lõvi ja leopardi suguvõimetuid ristandeid, loomaaias ka lõvi ja tiigri ristandeid (isa lõvi, ema tiiger ­ liiger; ema lõvi, isa tiiger ­ tigon). Kui harilikult on perekonna ja sugukonna väiksemad liigid ürgsemad ja suuremad spetsialiseeritumad, siis kaslastel on vastupidi. Just kõige suuremad kaslased nagu lõvi on kõige vanapärasemate tunnustega Lõvi kui loomade kuningas Läbi aegade on lõvi peetud loomade kuningaks. See sai alguse raamatust "Physiologus".Samas on sellel ka mitu põhjust.Esiteks on lõvi suur ja ilus loom. Kiskjatest on ainult jääkaru ja tiiger lõvist pisut suuremad. Isalõvi lakk annab talle suursuguse välimuse.Teiseks on lõvi kiskja, keda teised loomad üldiselt kardavad

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Bioloogia gümnaasiumile 1osa

Struktuurgeenid-määravad raku ehituses tRNA ja rRNA sünteesides Regulaatorgeenid-kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Geenide vale või vajalike geenide mitteavaldumine võib tuua suuri muutusi rahu ehituses ja talitluses.(valed geeniavaldumised-karvajarakud) Geneetiline kood- mRNA moelkuli 3 järjestikust nukleotiidi määravad ära kindla aminohappe valguhulga Koodon-1aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik. 4 erinevast nukleotiidist saab moodustada 64 erinevat kombinatsiooni. Põhiaminohappeid on 20, seepärast vastab ühele aminohappele mitu koodonit- so. sünonüümsus ühetähenduslikus- ühele koodonile ei vasta mitu amonihapet mittekattuv- ükski nukleotiid ei asetse kõrvutiasevates koodonites samaaegselt Initsiaatorkoodon(Algus)-mRNA nukleotiidne järjestus AUG. Kõigi valkude süntees algab metioniinkoodonist. Stoppkoodonid- UGA,UAA, UAG- tähistavad valgusünteesi lõppu, neile ei vasta ükski aminohape

Bioloogia
595 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Erizooloogia Lühikonspekt

Loomad ei fotosünteesi, liikumisvõime, meeleelundid, raku väliskiht õhuke, rakukest puudub, vakuoolid väikesed ja ajutised, taimedel 1 suur ja püsiv, taimerakkudes plastiidid Zooloogia - sõnasõnalises tõlkes kreeka keelest loomateadust (zoon ­ loom, logos ­ õpetus). ZOOLOOGIA ­ teadus loomadest Morfoloogia ­ teadus loomade ehituse muutumistest Embrüoloogia ­ loomade individuaalsest arenemisest Füsioloogia ­organismis toimuvatest protsessidest Ökoloogia ­ organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest Zoogeograafia ­loomade geograafilisest levikust Paleozooloogia ­väljasurnud loomadest Geneetika ­ pärilikkuse seaduspärasustest loomadel Süstemaatika ­loomade mitmekesisusest ja klassifikatsioonist Protozooloogia ­ainuraksetest loomadest Malakoloogia ­limustest Helmintoloogia ­parasiitsetest ussidest Entomoloogia ­putukatest Ihtüoloogia ­kaladest Herpetoloogia ­kahepaiksetest ja roomajaist Ornitolo

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
23 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Eksami teemad

Üldbioloogia 1.teab elu tunnuseid ning eristab elusat elutust · Elu tunnused: Rakuline ehitus Paljunemisvõime Ainevahetus Reageerimine ärritusele Arenemine · Elusolendid on rakulise ehitusega, kasvavad ja arenevad, paljunevad, reageerivad keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus · Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust. 2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja neid saab iseloomulike ühiste tunnuste abil rühmitada - bakterid, algloomad, seened, taimed ja loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass Perekond-kass Sugukond-kaslased Selts-kiskjad

Bioloogia
225 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kokkuvõte kiskjate kohta

Kiskjad Kiskjate ompära on see, et nad toituvad teistest loomadest. Kiskjad kuuluvad imetajate hulka. See tähendab, et nad on püsisoojased selgroogsed loomad, kes omavad higinäärmeis, karvkatet ja toidavad oma järglasi piimaga. Maailmas on kiskjalisi üle 100 liigi, mis ei ole just kuigi palju kui arvestada seda, et erinevaid putukaliike on maailmas üle miljoni. Sellest 100-st liigist elab Eestis 13 liiki. Nendeks on hunt, ilves, kährik, kärp, nirk, mäger, metsnugis, mink, naarits, pruunkaru, rebane, saarmas ja tuhkur. Saagi haaramiseks on kiskjatel suured kihvad. Veel on neil purihambad luude purustamiseks, lõikehambad toidu tükeldamiseks ja purihambad toidu peenestamiseks. Saagi jahtimisel ja haaramisel mängivad küünised suurt rolli. Kiskjalised jagunevad lihatoidulisteks, kes söövad ainult teisi loomi või nende laipu ja segatoidulised, kes söövad nii teisi loomi kui ka taimi. Üks segatoidulistest on nt karu.

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

100 sõna töö

peatselt Peeter Esimene petank/petanque plekkkatus poeem postiviija puhvet Raekoja plats renessanss revans rezissöör romansseero rongki Rootsi kuningas röntgen röntgenikiired rüiuvaip sada kuus sigaret siinne õhkkond stsenaarium subtroopika Suurbritannia Suur Munamägi suur reede Suur Rannavärav Sõrve säär sünagoog sümpoosion süzee tahan süüa tallinlane teekäija Teine maailmasõda Tema Majesteet tualett tusane müüja T-kujuline tragöödia trohheus "Tõde ja Õigus" tõrksad kaslased tõusva päikese maa tärpentin tsehlanna tsempion Vabadussõda valge hobuse aasta variant varrukas Verine Pühapäev Versailles` rahu vigade parandus Väike-Maarja väikseid kirsse õudsed koopad Ühinenud Rahvaste Organisatsioon üldsegi ülimussuurtäht zanr seikspiroloogia William Shakespeare

Eesti keel
59 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Lascaux' koobas

1. Millised koopad on kompleksis? Härjasaal, lööv, pikk koridoor, peenike torukujuline käik, absiid, kaev. 2. Loetle loomad, keda on kujutatud Lascaux' koopas. Härjad, hobused, hirved, veised, ahvid, ükssarvikud, hiina hobused, ponid, piisonid, kaslased, kaljukitsed, ninasarvikud, tarvased, karu, lõvid. 3. Loetle töövahendeid, -meetodeid, -võtteid. Maaliti istudes, seistes, redelitel. Valguseks kasutati lõkkeid või põlevaid loomarasvatükke. Kivid, mida kasutati uhmritena. Kasutati värvipulbrit (mangaani, värvilist savi, ookreid). Värve oli vähe, toone palju. Maalimiseks kasutati puhumist ja sülgamist, ka pintslit. 4. Kaks võimalikku tähendusversiooni neile maalingutele. Võisid uskuda, et koopasein on nn

Kunstiajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Loomad

Hundid elavad tundras, metsastepis, samuti ka stepis ja poolkõrbes. Nad püüavad hirvi, põtru ja metssigu, ent toituvad ka väikestest loomadest ­ jänestest kuni hiirelaadsete närilisteni. Jahile lähevad nad karjas, harva üksinda. Karjal on looma kergema tabada. Venitatud vali ulgumine annab märku kiskjate kohalolekust. Erineva hääletooniga teatavad teisi kiskjaid. Hundid on osavad ja tugevad kiskjad. Piirkondades kus tegeletakse karjakasvatusega on hundid kahjuks. Selts Kaslased Väliskujult on kõik kaslased ühetaolised, kuid erinevad üksteisest suuruse poolest. Sellesse sugukonda kuulub nii kodukass kui ka sellised suured loomad nagu tiiger ja lõvi. Kaslastel on ümmargune pea suurte silmadega, millega nad närvad hästi nii päeval kui öösel. Kuulmine on neil väga terav, haitmine aga nõrgalt arenenud. Oma saaki ootavad kaslased tavaliselt varitsuspaigas või hiilivad ettevaatlikult selle juurde.

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kuidas maailm ja inimsugu loodi

4,6k milj. Aastat tagasi 3,5k milj Aastat tagasi lõualuudeta kalad ,kõhrkalad selgrootud Paleosoikumvanaaegkond 570245 milj. A.t Mesosoikumkeskaegkond 24565 milj. A.t Kainosoikumuusaegkond Lõualuudega kalad,hiidskorpionid,kahepaiksed.hakkasid maal käima.arenesid roomajad.jääaeg lõpetas paleosoikumi.Mesosoikusroomajate periood,imetajad,dinosaurused arenesid maal , vees krokodillid , konnad ,pterosaurused lendasid õhus , esimesed õistaimed ning pisiimetajad. Juuraajastu ehk dinosauruste ajastu 208146 milj a.t levisid igale poole. Kainosoikum 65 milj. Aastat tagasi , erinevad arvukad vormid. Kängurud,nahkhiired,vaalad,delfiinid,ahvilised,kaslased,antiloobid,hirved,inimene Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades Umbes 1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma. Klassikalise antiik tsivilisatsiooni lõppu, mida sümboliseeris viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine 476. aastal pKr, loetakse ühtlasi vana

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Kõik vastused KESKONNAKAITSE

Kasutatakse säästva kasutamise ja säilitamise meetodeid. Säilitada ökosüsteemide liigitikkust. 28. Miks ohustab ühe isendi loodusest eemaldamine CITES-i liiki? (CITES ­ rahvusvaheline ohustatud liikidega kauplemise konventsioon). See vähendab liigi isendite arvukust, mida on niigi vähe alles jäänud. 29. Millised elustiku rühmade kõik liigid on CITES-i nimestikes ja miks? Esikloomalised, soomusloomad, vaalalised, karulased, saarlased, kaslased, taapirlased, ninasarviklased, muskushirvlased, kullilased. Nende liikide isendite arv on aastate jooksul märgatavalt vähenenud ja neid tuleb väljasuremise eest kaitsta. Suures osas on selles aga süüdi inimene, kes nendele loomadele jahti on pidanud. 30. Kuhu peaks pöörduma, et üle piiri viia CITES-i nimestikes loetletud liike ja jahitrofeesid? Pöörduda tuleb vastava riigi CITES ­ i korraldusasutuse poole, et hankida luba trofeede väljaveoks

Ökoloogia ja...
93 allalaadimist
thumbnail
19
pptx

Olulisemad algloomade poolt põhjustatud haigused ja nende tekitajad

Olulisemad algloomade poolt põhjustatud haigused ja nende tekitajad Toksoplasmoos Seletus Toksoplasmoos on rakusisese alglooma Toxoplasma gondii poolt põhjustatud parasitaarne haigus, mis saadakse kassidelt ning enamikul juhtudel vaevuseid ei põhjusta. Ülevaade Toxoplasma gondii on kogu maailmas esinev loomade parasiit, kelle peamiseks peremeesorganismiks on kaslased. Inimestel on toksoplasma kõige enam levinud latentne ehk vaevuseid mittepõhjustav parasiit. Toksoplasmoos on põhiliselt kasside väljaheidetega leviv nakkushaigus, millesse nakatumine on ohtlik raseduse ajal ning immuunpuudulikkusega inimestel. Tekkepõhjused ja mehhanismid Nakatumine toimub... ü

Bioloogia
11 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun