Kas vulkanism on ainult kasulik või ka kahjulik loodusnähtus? (0)

Põhikool - Geograafia - Maateadused

1 HALB

Kas vulkanism on ainult kasulik või ka kahjulik loodusnähtus #1

Kas vulkanism on ainult kasulik või ka kahjulik loodusnähtus #2

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

pillemai1 Õppematerjali autor

Peamised vulkaanidega seotud ohud on laavavoolud, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, mudavoolud, maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrastruktuuri ja põllumaa näol, nälg, veereostus, haiguste levik, uppumine, lämbumine jne. Kõige ohtlikumad on lõõmpilved ja mudavoolud.
Lõõmpilved koosnevad tulikuuma gaasi ja tefra segust, mis kiirusega kuni 700km/h vulkaani nõlva mööda alla kihutab, hävitades oma teel kõike. Näide: 1902. aastal hävines lõõmpilves täielikult Martinique'i saare pealinn Saint-Pierre (umbes 30 000 inimesest jäi ellu vaid üks).

vulkanism mudavool vulkaaniline tuhk vulkaaniline tuhk lõõmpilved armero teraviljad

Sarnased õppematerjalid

pdf

Vulkaanipurked Maal ja nende mõju keskkonnale

katastroofipaika Stabiaesse. Sõidu ajal sattus purjekas lakkamatu kuuma pimsisaju kätte. Palavat tuhka sadas ka kaldale, nii et nad ei saanud maabuda. Plinius käskis sõita paar miili lõuna poole. Seal õnnestus tal meestega maale minna ja ühe sõbra villani jõuda. Koidikul ajasid pimsskivi- ja tuhasadu ning värisev maa seltskonnale rannale tagasi. Paraku tegid kõrged lained mere kaudu põgenemise võimatuks. Väävliauru ahmides kukkus Plinius surnult maha. Oletatakse, et kas ta lämbus või sai südamerabanduse. Plahvatuslik purse tekitas kaldeera, millest osa on näha ka tänapäeval. Arvatakse, et purske ägeduse põhjuseks oli sajandite pikkune puhkepaus, sest tardunud laava oli tulemäe lõõri täielikult ummistanud. Selleks ajaks rappus maa ka teisel pool lahte juba nii tugevasti, et 17-aastane Plinius Noorem lahkus emaga koos villast. Nad ühinesid rahvahulkadega, kes üritasid linnast paaniliselt põgeneda. Vulkaani kohal “kõrgus ähvardavalt õudne must pilv

Geoloogia

docx

Vulkaan

Peamised ohtlikud piirkonnad, kus paiknevad vulkaanid. Vulkaanid ei paikne ükskõik kus. Vaba ruumi aga laamade vahel pole, mistõttu nad pidevalt omavahel hõõrduvad ja kokku põrkavad. Maa sügavusest tõusvate kuumade ainevoogude kohal laamad lahknevad. Tekkinud tühimikku pressitakse aga pidevalt uut magmat. Niisugustele kohtadele tekivad ookeani keskahelikud. Et lahknemine toimuda saaks, peab kusagil mujal toimuma koondumine, mis väljendub ühe laama sukeldumises teise alla või kahe laama kokkupõrkes. Niisugustele kohtadele tekivad süvikud ja mäestikud. PURSKETÜÜBID Tavaliselt jaotatakse vulkaanipursked kaheks: plahvatuslikeks ja efusiivseteks. Plahvatuslikud vulkaanipursked on raevukamad, sest magma on suurema ränisisalduse tõttu paksem ega pääse nii kergelt kraatrist välja. Plahvatuslike pursetega kaasnevad maavärinad, vulkaanilise ja lõõmtuha pilved ning laavavoolud. Plahvatuslik vulkanism on

Loodus

doc

Vulkaanid (referaat)

Kihtvulkaani nõlva kalle sõltub vaäljapaiskunud ainest. Peen tuhk ja räbu jääb paigale umbes kaldenurga 30 kuni 35 kraadi juures. Et need ained kanduvad tavaliselt kraatrist kaugemale kui jämedam materjal, lasuvad nad koonuse jalamil, kuna jämedam materjal kuhjub kraatri vahetusse lähedusse 40- kraadise ja suuremagi nurga all. Sellest tulenebki kihtvulkaani nõlvade tavaliselt veidi nõgus kuju. Kui pursked korduvad aastatuhandete või kümnete tuhandete aastate vältel sageli,võivad 4 tekkida võimsad koonusmäed või ka keerulisemad vormid, mis võivad häirida purskavaaine liikumist. Divergentses vööndis ehk laamade lahknemispiirkonnas on kihtvulkaanid harvaesinevad (näiteks Kilimanjaro). Ookeanide keskahelikel kihtvulkaanid praktiliselt puuduvad, kui välja jätta Island (Hekla ja Askja), mis peale asetsemise keset ookeani keskahelikku asub ka kuuma täpi kohal

Geograafia