ole lubaduse andmisel mõtet. Kas hädavale on õigustatud? See oleneb olukorrast. Sa võid säästa inimest mõnest suuremast negatiivsest uudisest, aga kui ta hädavalest teada saab, siis kas asi oli tõesti seda väärt? Vale on õigustatud ainult siis, kui see on heal eesmärgil. Kui tahetakse teha kellelegi üllatust, selleks pead valetama näiteks oma asukoha kohta, kus oled või midagi muud, mis läheb üllatuse tegemiseks vaja. Õigustatud on ka lastele valetamine, sest väikeste laste pähe ei tohi tekkida mõtet, et maailm on julm ja ebaõiglane koht. Lapsed usuvad päkapikkudesse ja jõuluvanasse, mõned isegi hambahaldjasse. Nende olemasolu teeb laste tuju paremaks ning nad on tänulikud, kui saavad jõuluvanalt detsembris kinke. Seda rõõmu ei saa ometi neilt ära võtta. Aus olles säilib inimese maine. Olles kord juba valetanud, hakatakse kahtlema sinu aususes. Kes tahaks suhelda inimesega, kes luiskab ja valetab? Keegi ei taha
Valetamine Psühholoogia Sinu nimi Sinu klass Sinu õpetaja 2011 Mis on valetamine? Küsimused mitteusaldatavuse kohta tulevad ette paljudes kontekstides - kui lapsevanemad küsivad oma lastelt, kas nad tarvitavad narkootikume oma vabal ajal, kui ülemus küsib töökandidaatidelt põhjuste kohta, miks nad lahkusid oma endistelt töökohtadelt, kui rahvusvahelised juhid võtavad arvesse teineteise ähvardusi ja lubadusi, kui valija väärtustab kanditaatide lubadusi, kui psühhiaater kuulab patsiendi kaebuseid või kui vandekohus hindab tunnistajate tunnistusi
viimisel. Valetaja võib ka tegelikult rääkida tõtt, kui see ei ole nende kavatsus. Tõene inimene võib provotseerida valet informatsiooni- halb soovitus võib tulla näiteks börsimaaklerilt- kuid see polnud nende kavatsus. Valetajal on valik; valetaja võib valida võimaluse mitte valetada. Teine kriteerium valede ära tundmiseks teistest pettustest, on see, et sihtmärk ei ole teadvustanud ennast valetaja kavatsusest teda eksitada. Nõidumine ei ole selle kriteriumi järgi valetamine. Näitleja ei ole valetaja, kuid petis on. Mõnikord , kui teadvustada kavatsust eksitatud saada, on mõeldav süsteem kasutada Goffman`I (1974) situatsiooni väljendust. Las ostja ettevaatus olla näitlik hoiatus, et tooted või teenused ei pruugi olla need, milleks nad on loodud. Erinevad viisakuse viisid on näited naturaalsete situatsioonide teadvustamisest, et eesmärk, mida tõde ei räägi. Bok ja Ekman. Erinevalt Bok´ìst ,kes pidas ainult väiteid valeks, Ekman väitis, et
Romaanis oli Kaval-Ants petis ja valetaja, kes mõtles ainult sellele kuidas endale kasu tuua. Vanapagan aga heasüdamlik ja kergeusklik pereisa, kelle ainukeseks sooviks on õndsaks saamine. Romaanist saab väljalugeda ka sellise lause:Inimene on ju selline, et valeta talle kas või kõige hullem asi ette, kohe usub, aga katsu tõtt rääkida kahtleb, pinnib, uurib, nõuab tunnistajaid. Mina arvan,et see on tõene lause. Keegi ei tea miks see nii on, aga kipub olema küll nii. Valetamine võib olla isekas või teise inimese kasu püüdev. Inimene valetab, kuna ta ei taha võtta vastutust oma tegude eest ning tahab teiste silmis parem välja näha, kui ta seda tegelikult on. Samas valetab inimene mõnikord, et kaitsta oma lähedasi saamaks haiget. Ei edasta ning muudab informatsiooni, mis seda võiks teha. Varjamine ja petmine ei ole ainukesed valetamise tehnikad, nad on lihtsalt kõige tuntumad. On olemas veel valetamise tehnikaid
Mis on valetamine ja kas ja millal on see lubatud? Pole olemas universaalset definitsiooni valetamisele. Mitte, et see oleks keeruline nähtust, millest enamik inimesi aru ei saaks, vaid raske on panna seda sõnadesse nii, et see oleks ühtselt mõistetav ning kajastaks endas kõikvõimalikke situatsioone, mil valetamine võib aset leida. Kõige laialdasemalt levinud definitsiooniks peetakse aga järgmist: valetamine - see tähendab edastada mittetõene väide teisele inimesele eelduse ja kavatsusega, et teavet vastuvõttev inimene usub saadud informatsioon tõelisusesse (Primoratz, 1984: 35 – 37). Selline definitsioon on hästi lahti seletatav nelja osana. Esiteks, valetamine eeldab, et inimene koostab väite. Teiseks, see sama inimene peab ise uskuma, et koostatu väide ei ole tõene ehk väide peab alati olema ebatõene. Kolmandaks, valetamine eeldab, et see ebatõene väide
Vahel mõtlen inimeste aususe üle Õhtuti voodis pikutades mõtlen tihti inimestest. Magama jääda on raske, sest hilistundidel tulevad just kõige sügavamad mõtted, kuid ausus on igapäevane teema, millest peaks igaüks mõtlematagi kinni pidama, kuid tihtipeale ei pea keegi sellest lugu ja valed lipsavad ikkagi suult. Me kõik eeldame, et inimesed oleksid ausad, kuid me ei mõtle, et mõnikord tulevad ka endil suust valed. Perede püsima jäämise huvides on ülioluline, et räägitakse omavahel ausalt. See tähendab, et räägitakse tõtt ega valetata. Lapsed õpivad kõige enam oma vanematelt, seega kui nemad ei räägi tõtt, hakkavad ka lapsed valetama. Pojad ja tütred vaatavad oma isasid ja emasid kõrvalt. Võib küll arvata, et lapsed ei pane suurt tähele, kuid tegelikult on nad väga terased ning võtavad vanemate käitumist kergelt üle. Lapsed on ausad kuni rääkima õppimiseni. Alates sealt hakkab ta kasutama vanemate kõnepruuki. Kui p
Lugemiskontroll August Gailit ,,Toomas Nipernaadi" Missuguseid valesid me vajame ? Võiks öelda , et Nipernaadi on üks haruldaste kommete ja iseloomujoontega inimene. August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" nimitegelane on mees, kes suviti rändab näiliselt põhjusetult mööda maad ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetab ta end kelleks tahes: küll on ta pastor, parvepoiss, taluperemees, muinasteadlane, sookuivataja, madrus või keegi teine. Selleks et meeldida pole mõtet kellelegi valetada kuna valeta või ära valeta tuleb see nagunii välja. Võtame näiteks mehe ja naise. Oletame naine leiab endale kaaslase.Naine väidab esimesel kohtumisel mehele et ta on kokaks õppinud ja oskab meeletult hästi süüa teha. Nad otsustavad koos elama hakata. Kuid näe hiljem tuleb v�
tööd küllaga. Raske proovikivi tõe ja vale lahendamisest on enesele kanda võtnud ka Nietzsche. NIETZSCHE ,,TÕEST JA VALEST MORAALIVÄLISES MÕTTES" Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem, teab vanarahvas rääkida. Nii alustab ka Nietzsche oma mõtisklusi tõe ja vale ,,tõest" ja ,,valest" sellest, mis igapäevaselt kõige lähemal on. Ja mis oleks inimesele lähemal kui ta ise? ,,Inimeses jõuab moonutamise kunst oma tipule: siin on petmine, meelitamine, valetamine, tüssamine, tagarääkimine, eneseupitamine, laenatud hiilguses elamine, maskeering, kommete kattevari, näitlemine teiste ja iseenda ees, lühidalt, üha kestev veiklemine selle tühisuse ühe leegi ümber niisugusel määral tavaks ja seaduseks, et pea miski pole arusaamatum sellest, kuidas inimeste seas puhas ja ausameelne tõe püüdlus üldse aset võiks leida," kõlab tema esimene suur pettumus maailmas (või sõprades? või endas?). Ühekülgselt sünge ja pessimistlik vaade inimkonnale
Kõik kommentaarid