Kas tuumafüüsika areng on inimkonnale kasulik või kahjulik? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Kas tuumafüüsika arengust on inimkonnale olnud rohkem kasu või kahju?

Arvamusavaldus: Kas tuumafüüsika arengust on inimkonnale olnud rohkem kasu või kahju? Tuumaenergia kasutamise plussideks võib nimetada seda, et CO2 ei ole tuumaenergia kasutamise jääkaine, sellest tulenevalt hävitatakse osoonikihti vähem. Lisaks tuumajaamades tekkivad jäätmekogused ja tuumaenergia tootmiseks kuluv kütusekulu on väike. Tuumaenergia kasutamine soojuselektrijaamades tagab suurele hulgale inimesele vajaliku hulga energiat. Tuumaenergia kasutamise peamisteks miinusteks võib pidada seda, et tuumajaamade rajamine on

Ühiskond

15

doc

Tuumaenergeetika

Statistika....................................................................................................................................12 Kokkuvõteks............................................................................................................................. 14 Kasutatud Kirjandus..................................................................................................................15 Sissejuhatuseks Iga päev puutume kokku energeetikaga: lampi põlema pannes või autoga sõites vajame energiat, kütust. Energeetika Eestis baseerub põlevkivi soojuselektrijaamadel ja sisseveetaval gaasil ning vedelküttel. Sel viisil elektri tootmine on keskkonnale suhteliselt halb. Kuigi Eesti toodab peaaegu kogu vajatava elektri ise, on tulevik tume, sest põlevkivi varud hakkavad tasapisi ammenduma. Seega tuleks kaaluda teisi võimalusi elektri tootmiseks. Ühtteist on ka juba välja pakutud, kuid otsusele ei ole veel jõutud.

Füüsika

113

doc

Energia ja keskkond konspekt

Villu Vares Energia ja keskkond SISSEJUHATUS 5(113) Villu Vares Energia ja keskkond 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS 1.1 Energiakasutus maailmas ja Eestis Energiavajadus maailmas kasvab pidevalt ja sellega koos suureneb ka primaarenergia kasutus (vt Joonis 1 .1). Energiatarbimise kasvu mõjutab ühelt poolt rahvastiku juurdekasv ja teiselt poolt majanduse kiire areng arengumaades. Energiavajaduse katmiseks kasutatakse kõige enam naftat, kuigi nafta osatähtsus primaarenergiaga varustatuses on langenud 1971. aasta 46,1% tasemelt 34% tasemele 2007. aastal. Kivisöe osatähtsus primaarenergiavarustatus oli 2007. aastal 26,5%, maagaasil 20,9%, biokütustel ja jäätmetel 9,8%, tuumaenergial 5,9%, hüdroenergial 2,2% ja geotermaal-, tuule ja päikeseenergia kokku 0,7%. Mtoe Joonis 1.1 Primaarenergia varustatus maailmas ajavahemikus 1971­2009 Mtoe

Energia ja keskkond

Meedia

Kommentaarid (0)