Kas tuleviku leppimise ja hea kooselu nimel võib mineviku unustada? (1)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Rahvusliku ühtekuuluvuse vajalikkus

Rahvusliku ühtekuuluvuse vajalikkus Inimene indiviidina ei ole pooltki nii püsiv, kui ta on seda rahvusena. Rahvuslik ühtekuuluvus tähendab ühe rahva kokkuhoidmist ja teineteisest hoolimist, mis on vajalik, et rahvas eksisteeriks. Rahvust ühendab keelel, kultuuril, usul või mõnel muul teguril põhinev etniline identiteet. Rahvusesse kasvatakse, mitte ei sünnita. Rahvusesse kuuluvus kujuneb välja kasvades ja õppides. Rahvusliku ühtekuuluvuse toimimise nimel peab üle olema oma erimeelsustest, et saavutada ühine eesmärk. Eriti oluline on ühtekuuluvus võõrvõimu represseeringute ajal. Siis on rahvas see, kes hoiab kokku, see on mõjuvõimsam ja tugevam kui üksikindiviidi vastupanu sellises olukorras. Teadagi on väikerahvastel püsimajäämine eriti raskendatud, kuna suurriigid himustavad tihtipeale "lihtsasti kättesaadavaid", nõrku palasid. Eesti on üks neist, kellele on läbi aegade püssitoru ähvardusega kuklasse hingatud

Kirjandus

2

doc

Kuuluvustundest 21. saj

eriti tähtis just väiksematele riikidele nagu Eesti. Eesti kuulub Euroopa Liitu, NATO-sse, IMF-i ja nii edasi. Mis on kõigi nendesse organisatsioonidesse kuulumise mõte? Tänu Euroopa Liidule ja liitumine Schengeni ruumiga saavad eestlased minna igasse Euroopa riiki, viimased kuud ka USA- sse, ilma viisata, mis veel kakskümmend aastat tagasi oli utoopiline. Omavalitsused võivad taotleda teatud projektide tarbeks Euroopa Liidu rahasid. Teiseltpoolt aga võib Euroopa komisjon trahvida meid, kui lepingu tingimustest kinni ei peeta. Näiteks sai Eesti hiiglasliku suhkru trahvi võrreldes teiste riikidega, kes sammuti eksisid selle vastu. Nüüd juba ohustab meid järgmine trahv- liigne süsinikdioksiidi paiskamine atmosfääri. Iga organisatsiooniga liitudes on omad head küljed ja halvad küljed. Gruusia ja Venemaa sõja ajal ning pärast seda tundsid paljud eestlased end ebakindlalt ja veidi hirmunult. Meie peas oli üks küsimus

Eesti keel

16

docx

Uurimustöö "Eestlane, Eurooplane, kui maailmakodanik"

unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud rahvas, peaksime hoidma ühte, säilitama oma keelt ja kultuuri ülimalt hoolikalt, sest meid on ainult pisut üle miljoni ning meie väike ja üpris abitu rahvus ei püsi kaua, kui me sama tempoga seguneme. Tiina Leemets ütleb ajakirja ,,Oma Keel" 2001.aasta kevadel välja antud artiklis: ,,Peaaegu igal kuul võib Eesti ühiskonna keelekasutuses märgata mõnd uut inglise päritoluga sõna." See väide pole sugugi mitte vale. Kuid kas võime end pidada ka sadade aastate pärast eestlasteks, kui me ei räägi enam oma emakeeles, vaid oleme praktiliselt üle võtnud teised keeled ning unustanud oma rahvuse ja päritolu? Selles uurimustöös vastame küsimustele ,,Kes on eestlane" ja ,,Mida tähendab olla Eurooplane." Lisaks uurime, millised on klassikaaslaste seas läbi viidud küsitluste tulemused

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (1)