Kas truudus on juhuse puudus?
Olen mõnikord kuulnud nii väidetavat ja mõelnud, mida see
tähendab. Kas seda, et truudus ei pruugigi tuleneda austusest teise
inimese vastu? Et partnerit ei peta üksnes need, kel selleks
võimalus puudub (kes on kõrvalsuhte loomiseks liiga laisad, mugavad , kartlikud või pole piisavalt ihaldusväärsed)? Oleks väga
kurb, kui see ka päriselt nii oleks.
Mina usun, et truudus või selle puudumine sõltub inimesest endast,
tema vaadetest ja tõekspidamistest. Juhuseid tuleb elus ette ikka ja
alati, aga vaid meie ise otsustame, kas ja kuidas neid kasutada.
Miks üldse petetakse? Peamine põhjus on kindlasti tüdinemine
partnerist ja suhtest – tekib ükskõiksus ja tunne, et pole enam
midagi kaotada. Teine põhjus on kättemaks – sina petsid mind,
mina teen sulle tagasi. Kolmas on tahtmine kogeda midagi uut ja
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
daxxxx
Õppematerjali autor
antakse midagi sellist vastumeelselt, mitte iseenesest ei tule. Laps hellitatakse ära süütundest. Laps peaks nagu tänulik olema selle eest, mis talle vastumeelselt antakse. Kõige rängem variant, mis sellisel juhul toimub, on see, et laps võib hakata ennast süüdi tundma selle pärast, et ta üldse olemas on. 2) Toimetulematuses kasvanud laps Need lapsed, kes kasvavad sellistes tingimustes, kus vanemad ei tule oma rolliga toime. Eelkõige puudutab see selliseid naisi, kellel on puudu naiselikkusest, emalikkusest. Põhjus võib olla ka selles, et nad ei oska ise armastada, sest nad on ise oma lapsest ilma jäänud. Programmemad kuuluvad ka sinna alla. Nad kasvatavad lapsi mingisuguse skeemi järgi. Nad üritavad oma seesmist ebakindlust täita mingi skeemi või mudeliga, mis on väljaspoolt võetud. See võib juhtuda ka siis, kui lapselt nõutakse liiga palju, tema individuaalsusega ei arvestata või tema jaoks on liiga vähe aega
Pilet 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (
Kui teda kiidetakse, tunnen ma samasugust soojust kui armastaja, kes kuuleb ülistatavat oma kihlatud pruuti. Me ülehindame oma sõbra südametunnistust. Tema headus tundub parem kui me enda headus, ta loomus näib peenem, ta kiusatused kergemad. Kujutlusvõime esitab kaunimana kõike talle kuuluvat ta nime, kehakuju, rõivastust, raamatuid ja instrumente. Meie oma mõtted kõlavad tema suust uute ja suurematena. Ometi ei puudu südame süstolil ja diastolil oma analoogia armastuse tõusudes ja mõõnades. Nagu hinge surematus, nii on sõpruski liiga hea, et olla tõsi. Oma neidu silmitsev armunu tajub hämaralt, et neiu pole päriselt see, mida ta jumaldab; ja ka sõpruse kuldsel tunnil üllatavad meid kahtluse ja umbusu varjud. Me kardame kuhjavat oma kangelase üle voorustega, 1 Milton, Comus. milles ta särab, ja hiljem jumaldavat vormi, mille ise oleme omistanud sellele jumalikkuse asupaigale
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. 202 tabel !!!! Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub kogu elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel. Tavaliselt on inimestel iseenda kohta väga palju erinevaid arvamusi, isegi vasturääkivaid. Meie enda moodustatud enesekäsitusest oleneb suurel määral, millist uut informatsiooni enda kohta me vastu võtame ja kui kiiresti me seda teeme. Minakontseptsiooni sisu sõltub kultuurist ja inimese kogemustest. Enesehinnangu all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunnet. Kui valitakse positiivs
Võib suhtuda neljal viisil. 1) Kõigest võib distantseeruda (Skisoidne) 2) kõigega võib üritada samastuda ( depressiivneI 3) Kõike võib võtta kõik paratamatut seadust ( Sundlustega) 4) Kõike võib üritada oma soovikohaselt muuta (hüsteerik) Vastanid: Skisoidne vs depressiivne ja Sundlustega vs hüsteeriline. Soov jõuda partneriga koos täiuslikkuseni. Vatandtüübid kipuvad tegelt minema konflikti. Skisoidne vs depressiivne: Skisoidne näeb depressiivses neid jooni, mis tal on puudu. Näeb võimalusi enda isoleeritusest vabanemiseks. Võimalik kogeda seda, mida ta varem ei ole kogenud. Depressiivne näeb seda, mida ta pole suutnud: olla sõltumatu, lisaks tunnetab et siin on inimene, kes näeb tema armastust. Hüsteerikut tõmbab sundlustega inimese juures stabiilsus ja järjekindlus. Teist inimest mõista... Erinevad ajastud ja religioonid jne võivad mingit isiksuse struktuuri tekitada ja soosida
Võib suhtuda neljal viisil. 1) Kõigest võib distantseeruda (Skisoidne) 2) kõigega võib üritada samastuda ( depressiivneI 3) Kõike võib võtta kõik paratamatut seadust ( Sundlustega) 4) Kõike võib üritada oma soovikohaselt muuta (hüsteerik) Vastanid: Skisoidne vs depressiivne ja Sundlustega vs hüsteeriline. Soov jõuda partneriga koos täiuslikkuseni. Vatandtüübid kipuvad tegelt minema konflikti. Skisoidne vs depressiivne: Skisoidne näeb depressiivses neid jooni, mis tal on puudu. Näeb võimalusi enda isoleeritusest vabanemiseks. Võimalik kogeda seda, mida ta varem ei ole kogenud. Depressiivne näeb seda, mida ta pole suutnud: olla sõltumatu, lisaks tunnetab et siin on inimene, kes näeb tema armastust. Hüsteerikut tõmbab sundlustega inimese juures stabiilsus ja järjekindlus. Teist inimest mõista... Erinevad ajastud ja religioonid jne võivad mingit isiksuse struktuuri tekitada ja soosida
KUIDAS SEADA LASTELE PIIRE Referaat Tallinn 2009 SISUKORD 1.1 Kes saab piire seada.......................................................................................................... 4 2. Piiridest ja vastastikusest austusest......................................................................................... 7 2.1 Lapsed tahavad piire......................................................................................................... 7 '2.2 Piiride puudumine............................................................................................................8 3. Laps ja lapsevanemad............................................................................................................. 9 3.1 Distsiplineerimine ............................................................................................................ 9 3.2 Lastevanemate kolm rühma............................................................................
Tavaliselt ma käsikirju ei loe, kuid seda lugesin ühe brasiilia prostituudi tõestisündinud lugu, tema abielud, probleemid seadustega, seiklused. 2000. aastal sain ma Zürichis läbi sõites selle prostituudiga kokku tema hüüdnimi oli Sonia ja ütlesin, et mulle meeldis ta tekst. Soovitasin, et ta saadaks selle minu brasiilia kirjastajale, kes otsustas seda siiski mitte avaldada. Ma olin sel ajal juba otsustanud, et hakkan seksist kirjutama, kuid puudus nii süzee kui ka peategelane; ma olin mõelnud minna rohkem seda liini pidi, kuidas tavapäraselt pühaduse otsingule lähenetakse, kuid visiit Langstrassele õpetas mulle: et kirjutada seksi pühalikust poolest, tuleb aru saada, miks seksi on nii profaneeritud. Vesteldes ajakirjaga L`illustreé (Sveits) ajakirjanikuga, jutustasin talle spontaansest raamatusigneerimisõhtust Langstrassel; ta avaldas sel teemal pika artikli. Tulemuseks oli, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Väga rahul
Kõik kommentaarid