Kas teine maailmasõda tõi rahu (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Külma sõja kriisid

Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg, Norra, Taani, Island ja Prtugal. Hiljem ühinesid paktiga Kreeka ja Türgi ning Saksamaa liitvabariik. 1960 a lahkus paktist Prantsusmaa, kuid jäi tegutsema selle poliitilises organisatsioonis. 1999 aastal liitusid NATO-ga esimiesed endised sotsialismimaad Tsehhi Vabariik, Ungari ja Poola. Eesti, Läti ja Leedu liitusid organisatsiooniga 2004 aastal. 6. Berliini blokaad Peale teist maailmasõda jaotati sõjasüüdlane Saksamaa 4-jaks okupatsiooni tsooniks. Inglismaa ja USA soovisid ühtset Saksamaad taastada. NSV Liit tahtis, et Saksamaa oleks tema satelliitriik. 1948 aastal ühinevad USA, Inglismaa ja Prantsusmaa ning algab Saksamaa jaluletõus. Ida-Saksamaal valitseb vaesus ja nälg ning inimesed põgenevad läände. Nõukogude sõjavägi sulges aga kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad berliiniga, et takstada sinnna vajalikke kaupade toimetamist

Ajalugu

2

docx

Essee: Milles avaldus üliriikide vastasseis külma sõja ajal?

Milles avaldus üliriikide vastasseis külma sõja ajal ? Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Külm sõda oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevuse üksteise vastu. Külma sõja tekkimise põhjused: Stalin soovis kommunismi levitada, teiselt poolt üritasid lääneriigid (eelkõige USA) seda peatada. Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt

Ajalugu

60

pptx

Külm sõda

Külm sõda Diana Sahhatova termin võeti kasutusele 1947.a. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine)  Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades • Sõjalised liidud • Kriisid: Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Berliini kriisid Külma sõja käigus tekkinud vastasseis viis 1955. aastal rivaalitseva organisatsiooni, nn Varssavi pakti ehk  Varssavi Lepingu Organisatsiooni asutamiseni, mis oli Ida- Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Samal ajal olid Euroopa riikide ja USA vahelised suhted ebastabiilsed ning kaheldi NATO kaitses

Ajalugu

2

docx

II maailmasõja kriisid

ühendavad maismaa- ja raudteed ja Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. NSV Liidu idee oli läbi teede sulgemise varustada ise Lääne-Berliini söögi ja kütusega, et saada terve linn enda majanduslikku sõltuvusse. Blokaadi tulemusel saavutas NSV Liit olukorra, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Saksamaa lõhenemine ­ see tõi kaasa Saksamaa lõpliku lõhenemise: Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonitsoonis loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabarrik(Saksa DV). 2. Külma sõja kriisid ja sõjad: Võidurelvastumine - riikide püüe saavutada sõjaväe ja relvastuse üleolekut teiste riikide sutes, millega kaasneb ohutunne ja hirm võimaliku sõjalise konflikti ees. USAs võeti 1945

9.klass ajalugu

7

doc

Aeg pärast II maailmasõda

1940'ndate aastate lõpul algas USAs vasakpoolsete vastu suunatud rünnak,mis piiras paraku ka demokraatlikke vabadusi. Mõne aja pärast said ameeriklased siiski aru,et selline poliitika võib ohustada riiki ning teisitimõtlejate tagakiusamine lõpetati. Üheks vanimaks probleemiks USAs oli mustanahaliste olukord. Kuigi neegrid vabastati orjusest juba 19.sajandi kodusõja ajal,jätkus nende diskrimineerimine ka pärast teist maailmasõda ,eriti lõunaosariikides. Piirati mustanahaliste valimisõigusi,lapsed ei saanud õppida valgete lastega samas koolis,raske oli ka töökohta hankida. Murrang neegrite olukorras toimus 1960'ndail aastail,mil USA seaduseandjad töötasid välja seadused,mis parandasid tunduvalt mustanahaliste elu. Üks neegriliikumise väljapaistvamaid juhte oli pastor Martin Luther King. Tänu temale kogus inimõiguslaste liikumine USAs palju poolehoidu ja saavutas edu.

Ajalugu

5

docx

Kordamine - Külm sõda, sotsleeri riigid

maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. b) Korea sõda Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. c) Vietnami sõda Pärast Prantsuse ülemvõimu lõppu oli Vietnam jagatud mööda 17

Ajalugu

3

doc

Üliriigid

Külm sõda Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Külma sõja kujunemine. Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu

Ajalugu

10

docx

Külma sõja kriisid

Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Tulemus: Vastasseis kahe süsteemi vahel süveneb, Saksamaa lõheneb kiiremini, Stalin saavutab Lääne-Berliini mitteliitumise Lääne-Saksamaaga. Korea sõda. (1950-1953) Osalejad: P ja L-Korea, ÜRO väed, Hiina, NSVL. Põhjus: Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Tulemus: Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Lähis-Ida pingekolle (1948 – tänapäev) Osalejad: Iisrael vs

Ajalugu

Kommentaarid (2)