Kas tehnika ja teaduse areng muutis drastiliselt maailma 20. saj. alguses? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

17

pptx

Kultuur ja eluolu 20. sajandi alguses

Kultuur ja eluolu 20. sajandi algul Getter Orav 12. klass  Uus aastasada Ø Läänelikku ajaarvamissüsteemi kasutavad rahvad astusid 1901. aastal uude sajandisse. Ø Maailm oli veel tugevalt Euroopakeskne, USA ja Jaapan olid alles uustulnukad, kellel tuli oma võimsust tõestada. Ø Üldlevinud veendumuseks oli, et maailma arengu ja progressi vundamendiks on kui mitte Euroopa riigid ise, siis kindlasti euroopalikud ideed ning väärtused. Ø Ühendriigid põlvnesid ilmselgelt Euroopast Ø Jaapan oli aga tugevaks saanud niivõrd, kuivõrd oli ta suutnud üle võtta euroopalikke saavutusi, seda eriti sõjanduse ja tehnika vallas. Ø 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul tehti avastusi mitmesugustelt aladelt. Ø Moesõnaks oli progress, inimene oli saamas maailma peremeheks

Ajalugu

6

docx

Lähiajalugu

LÄHIAJALUGU KT 1. Lähiajaloo piirid  I MS 1914-1918  Kokkuleppeliselt algab lähiajalugu 1900 a. (transpordi areng, sidevahendite areng, filmikunsti areng, telegraaf).  Eesti lähiajaloo algus 1918 (Eesti Vabadussõja algus, EV väljakuulutamine, I MS lõpp).  Lähiajalugu kestab. 2. Periodiseering a) Esimese MS eelne aeg 1901-1913 b) 1914-1923 - Sõja ja kriiside aeg c) 1919-1929 - Sõjajärgne rahuaeg d) 1929-1933 - Ülemaailmne majanduskriis e) 1933-1939 - Diktatuuride ja totalitaarsete võimude aeg f) 1939-1945 - II MS g) 1945-1955 - Sõjajärgne aeg (külm sõda)

Ajalugu

8

docx

Ühiskondlikud olud 20. sajandi algul

Rassism - ettekujutus valge rassi üleolekust - vallutusi peeti progressiks ­ mahajäänud, laiskade, ebausklike, primitiivsete pärismaalaste tsiviliseerimine Antisemitism - vaenulikkus juutide suhtes, mis tuleneb vastumeelsusest nende religioossele, kultuurilisele või etnilisele taustale (nt. Viinis, Pariisis ja Peterburis) Kolonialism - kolonialism ehk koloniaalpoliitika on poliitika, mille eesmärk on laiendada riigi võimu väljapoole oma piire - 20. saj. alguseks hakkasid koloniaalvallutusteks sobivad maad otsa saama ning see teravdas vastuolusid suurriikide vahel - katsed valdusi ümber jaotada Globaliseerumine - rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid üksteisega - tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks - läbipõimunud majandustele tähendas sõda katastroofi - riigid muutusid järjest rohkem üksteisest sõltuvaks - olulisele kohale tõusis kaubandus 2

Ajalugu

11

odt

I maailmasõda

KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE (P. 4-10) MÕISTED: 1. progress ­ 20.sajandi alguse moesõna, mida käsitleti katkematu ja vääramatu edasiliikumisena madalamatelt arenguastmetelt kõrgematele. 2. Antisemitistm ­ juudivaen, pessimistlike meeleolude avaldus, mille tugevnemist oli Viinis, Pariisis, Peterburis ja mujal. Prantsusmaa jagunes selles küsimuses kahte leeri. 3. Sionism ­ vastukaaluks antisemitismile, mille rajas Viini ajakirjanik Theodor Herzl, mis hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena. 4

Ajalugu

3

docx

XX saj. algus - muutuste aeg

XX saj. Algus-muutuste aeg Juba 19. sajandil hakkas teadus tegema suuri edusamme, 20. sajand lisas aina hoogu juurde. 20. Sajandi alguseks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks. Jõudasalt arenes ühiskond, inimeste maailmapilt, teadus kunst ja muud eluvaldkonnad. Levis imerialistlik maailmapilt ning riigid muutusid globaliseerumise tõttu üksteisest aina sõltuvamaks. Väga jõudsalt arenes ning muutis inimeste elu tehnika areng. 20. Saj. Alguses käivitas Henry Ford oma autotehases esimesed konveierid, millega lühendati autode valmistamisaega. Sellega hakati autosid ka igapäevaelus rohkem kasutama, sest nüüd said ka vaesemad inimesed endale autot lubada. Olulise hüppe tegi lennundus, alustades Ferdinad Zeppelini õhulaevast ning vendade Wright-ide 12 sekundilisest lennust kuni Louis Brelot lennuni üle La Manche'i. 1895

Ajalugu

6

docx

Inimese eluolu ja mõttemaailma muutumine läbi 20.sajandi

Inimese eluolu ja mõttemaailma muutumine läbi 20. sajandi Läänelikku ajaarvamissüsteemi kasutavad rahvad astusid 1901. aastal uude sajandisse. Ehkki sajandivahetus on vaid mõne inimese kehtestatud ajaarvamissüsteemi tehniline kaasnähtus, inspireeris 20. sajandi algus rohkelt mõtteavaldusi selle üle, mida uus sajand kaasa toob. Maailm oli sajandi alguses veel tugevalt Euroopa-keskne, see tähendas et Ameerika Ühendriigidel ja Jaapanil tuli oma jõudu ja võimsust alles tõestada, sest nad olid vanade suurriikide valitud ringis alles uustulnukad. Ent isegi nende esilekerkimine ei suutnud vaidlustada üldlevinud veendumust, et maailma arengu ja progressi vundamendiks on Euroopa riigid ise. Kõik see kokku tähendas, et lääs dikteeris oma tahet enam-vähem kogu inimkonnale, et kõikjale tungisid läänelikud tarbeesemed, rõivad ja mood

Ajalugu

1

doc

Rahvusvah suhted 20 saj,baltimaad vene impeeriumi ajal jne

KOLONIAALIMPEERIUMIDE TEKE 20.saj algul teravnesid vastuolud suurriikide vahel, mis viis katseteni valdused ümber jaotada (Saksamaa). Iseseisvuse suutsid riikidest säilitada vaid Etioopia (Abessiina) ja Libeeria. Pöördelised sündmused toimusid Hiinas, mis oli 20.saj alguseks muutunud poolkoloniaalseks maaks. See kutsus esile nn Bokserite ülestõusu (1900), mis aga veriselt maha suruti. Hiinas jõudu kogunud demokraatlikul liikumisel õnnestus saada Hiinast vabariik. TEHNIKA ARENG 20.saj algul Henry Fordi autode tootmine suurenes kiiresti. 1900.a ­ hakkas arenema lennundus. Need ja mitmed teised leiutised kujunesid oluliseks sõjatehnika arengus. Informatsioon hakkas levima eetri kaudu. MAAILMAMAJANDUSE ARENG 20.SAJ ALGUL 20.saj algul hakkasid Am.Ü ja Saks. areng Ing.le järele jõudma (orienteerusid uutele leiutistele). Tänu uutele töösutsharudele hakkas Saksa eksport kolmekordselt kasvama. See andis tõuke Saksa kaubalaevastiku arengule.

Ajalugu

23

doc

Filosoofia ja ühiskonna arengu paralleelid tööstuslikust revolutsioonist vesinikpommini

Valgustusaeg viis täide liberalismi unistuse ja sünnitas majandusinimese (homo oeconomicus), kes ratsionaalselt kalkuleerib, mis talle kasulik on. 2 Philip Rieff. ,,Freud. The Mind of the Moralist". Viking Press 1959. Tsiteeritud läbi Sigmund Freud. ,,Inimhinge anatoomiast". Tartu Ülikooli kirjastus 1999. Lisa. Jüri Allik. ,,Sigmund Freudi elu ja töö" 4 Auru jõul 18. saj. teisel poolel puhkes Inglismaal tööstusrevolutsioon, mis peagi levis ka mandri- Euroopasse. Manufaktuurid muutusid auru jõul vabrikuteks tuues üksteisega läbi põimunult kaasa tootmismahtude, tarbimise ning rahvaarvu hüppelise kasvu. Tekkis nõudlus ka uut laadi filosoofia järele. Kui Idamaa filosoofia on sisekaemuse kattevarjus kollektivistlikust traditsioonist tegelikult üdini läbi imbunud, siis Õhtumaa endast väljapoole suunatud

Semiootika

Kommentaarid (0)