Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kas selleks, et elada rahus, peab valmistuma sõjaks? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis takistab Venemaad minevikku kordamast ja kas me oleme selle ise endale kaela vedanud?
Kas selleks-et elada rahus-peab valmistuma sõjaks #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor briti Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
174
doc

Kirjanduse mõisted A-Z

Näiteks Vergiliuse (70­19 e.Kr) "Bucolica" või Kristjan Jaak Petesoni (1801­1822) "Enn ja Ellu". ekspositsioon ­ vt süzee. ekspressionism ­ kunstimeetod, mis sündis Esimese maailmasõja eelsel Saksamaal. Ekspressionistid pidasid oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Nad seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Ekspressionistid kaitsesid isikuvabaduse ning rahu ja vendluse aadet; võitlesid sõja vastu ning uue inimese ja parema maailma eest. Väljenduslaadis taotlesid nad ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord omadus- ja sidesõnadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Ekspressionismil on oluline koht näiteks sakslase Bertolt Brechti (1898­1956) ning Franz Kafka (1883­1924) loomingus, eesti

Eesti keel
thumbnail
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

,,Kõvemini ja kauem," arvas keegi vastu. ,,Just nii," kinnitas Ollino. ,,Aga nüüd maast lahti, maast lahti!" kordas ta käskivalt ja hakkas magajatelt vaipu kiskuma. ,,Härra Ollino, üks silmapilk veel," palus keegi väike poiss, hoides vaipa kõvasti kurgu all kinni. ,,Ma ainult sirutan natuke." ,,Ei ole aega," vastas Ollino. ,,Välja ja pesema!" ,,Külm on, ei või, lõdisen teki allgi," ajas poiss vastu. ,,All on külm vesi, see annab sooja," lohutas Ollino ja ta ei andnud enne rahu, kui poisid olid viimseni voodist väljas. Üksteise järele kadusid nad läbi luugi, et minna alumisele korrale, kus asus pesemisruum. Kogu maja näis värisevat uniste ja hoolimatult kolistavate jalge all. ,,Tasa seal!" hüüdis härra Ollino luugiaugust poistele järele. ,,Nagu oleksid teil rautatud kabjad jalge otsas!" Aga kolistavate sammude oja voolas ikka madalamale ja täitis kogu maja häiriva eluga.

Eesti keel
thumbnail
16
docx

Uurimustöö "Eestlane, Eurooplane, kui maailmakodanik"

Sissejuhatus Olla eestlane Euroopas kui maailmakodanik? Kas see võiks olla meie väikese rahva jaoks olulisem, kui olla eestlane oma kodumaal? Me kipume unustama oma rahvust ja traditsioone ning oleme muutumas rohkem eurooplasteks, kui jäämas eestlasteks. Minnakse teistesse riikidesse tööle ja õppima, sulandutakse sealsetesse kultuuridesse, võetakse omaks võõrad keeled ning hakatakse unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud rahvas, peaksime hoidma ühte, säilitama oma keelt ja kultuuri ülimalt hoolikalt, sest meid on ainult pisut üle miljoni ning meie väike ja üpris abitu rahvus ei püsi kaua, kui me sama tempoga seguneme. Tiina Leemets ütleb ajakirja ,,Oma Keel" 2001.aasta kevadel välja antud artiklis: ,,Peaaegu igal kuul võib Eesti ühiskonna keelekasutuses märgata mõnd uut inglise päritoluga sõna." See väi

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
54
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I eksam

1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu

Eesti kirjandus
thumbnail
24
docx

Eesti õiguse ajalugu

Linnadele kinnitati nende endised õigused. Peeter I kinnitas Eestimaa rüütelkonna eriõigused 1.märts 1712. Eesti ja Liivimaa kuulumine Vene impeeriumi koosseisu vormistati Uusikaupunki ehk Nystadti 1721.a rahulepinguga, millega kinnitati veelkord 1710.a kapitulatsiooni sisu. Rootsile maksis venemaa kompensatsiooniks 2 miljonit riigitaalrit ning andis Rootsile õiguse tollivabaks viljaimpordiks Balti kubermangus. Kapitulatsioonid ning Uusikaupunki rahu tagasid Eesti ja Liivimaa senise elukorralduse säilimise. 18.saj ühendati Läänemere kubermangude koosseisu Vene impeeriumisse ka Eesti ala linnad,mis olid sellisena erandlikus staatuses võrreldes teiste Vene impeeriumi linnadega. Kõige enam kaotas Põhjasõjaga Eesti-alade talupojaseisus, kes jäi ilma igasugusest riigipoolsest kaitsest. Vene impeeriumis toimus talurahva pärisorjastumine. Balti erikorra alusel Vene Impeeriumi kooseisu läinu Läänemere kubermangud säilitasid

Eesti õiguse ajalugu
thumbnail
23
docx

TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK

Halastamatu Põhjasõda muutis Eesti taas võõraste vägede tallermaaks ja paiskas pead tõstva maarahva uuesti põrmu. See oli suur sõda Venemaa ja Rootsi vahel. Esimene lahing leidis aset Narva all aastal 1700, kus rootslaste väejuhiks oli kuningas Karl XII ja venelastel tsaar Peeter, kuni võitluse alguseni. Rootslased võitsid küll esimese lahingu, aga kaotasid siiski sõja. Aastal 1704 olid venelased Tartus ja Narvas, 1710 Tallinnas. Aastal 1721 kirjutati alla Uusikaupunki rahu, mille alusel senised Rootsi provintsid Eestimaa, Liivimaa ja Ingerimaa liideti Venemaaga. Maa oli laastatud nagu ei kunagi varem. Sõjaeelne näljaaeg, sellele eelnes ka sõjaaegne hävitustöö, taudid, rüüstamised vähendasid rahvaarvu jällegi saja tuhande piirile. Vene kindral eremetjev olevat kinnitanud tsaarile, et Narvast kuni Riiani pole kuulda koera haukumist ega kuke kiremist! Rüütelkond ­ Saksa parunid ­ said Vene tsaarilt tagasi kõik oma õigused. Parunite eestkostja

Eesti ajalugu
thumbnail
60
docx

Eesti ajalugu VI, lk 250-264 ja 274-287 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

NÕUKOGUDE EESTI VALITSEMINE Nõukogulik võimustruktuur Liiduvabariigi   valitsemisega   tegelesid   polii­ perioodil   juhtis   keskkomitee   büroo   (aastatel tilise,   seadusandliku   ning   täidesaatva   võimu 1962­66 nimetati seda presiidiumiks). institutsioonid.   Nõukoguliku   võimustruktuuri Parteiaparaadi juhiks oli esimene sekretär, keskseks institutsiooniks ning poliitilise võimu kelle   kutsel   käis   kord   nädalas   koos   EKP kandjaks   oli   kommunistlik   partei,   mis   kandis Keskkomitee   Büroo,   kus   arutati   Eesti   NSV kuni 1952. aastani ametlikku nimetust Eestimaa haldamisega   seotud   küsimusi.   Keskkomitee Kommunistlik   (bolševike)   Partei   (EK(b)P), büroo   oli   paljuski   liiduvabariigi   tegelik seejärel   Eestimaa   Kommunistlik   Partei   (EKP). võimukese, kus arutati�

Eesti ajalugu
thumbnail
8
txt

Kuidas olla hea kodanik

Kuidas olla hea kodanik kirjand Ilma kodumaata ja seeläbi ilma kodakondsuseta inimene on tühi koht siin ilmas. Iga riik vajab rahvast ehk kodanikke ja kodanikud ühiskonda ehk riiki. Meile inimestena on tähtsad inimõigused-õigus elule, vabadusele, inimväärsele kohtlemisele ja vabale eneseteostusele. Me tahame hoida rahu ning elada oma elukeskkonnas ja kodumaal. Meie rahva kodu on Läänemere idarannikul, Soome lahe, Liivi lahe ja Peipsi järve vahelisel maa-alal, kus meie esivanemad on juba ühiskonna liikmetena toimetanud juba mitmeid sajandeid. Meie jätkame siin oma taasloodud vabariigis esivanemate ühiskondlikku rada ja seega oleme me kõik Eesti Vabariigi kodanikud. Me oleme siin sündinud ja üles kasvanud. Meile ei ole antud valida, kus me sünnime või mis riigi kodanikud me olla saame. Me oleme

Eesti keel



Lisainfo

essee

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun