Kas raamat või film ?
Populaarseks on saanud fakt, et tihti peale tehakse raamatu järgi film . Milline neist on parem? Tõenäoliselt on filmid paremad, sest
tegevus toimub visuaalselt . On ka vastu argumente, et raamat on
parem, kui järele tehtud film.
Üheks populaarsemaks filmi saagadeks on saanud „ Harry Potter“,
mis on tehtud J.K. Rowlingu raamatute järgi. Olen lugenud nii 7
raamatu osa läbi, kui ka näinud neid filme, teen järelduse, et
mõlemad on sama head. Raamat on hea sellepärast, et mõte jookseb kaasas ning sa kujutad ette, mis järgmisena juhtuma hakkab. Film on
hea seepärast, et sa näed, millised tegelased kui ka ebareaalsed olendid, nt surmasööjad välja näevad. Lisaks sellele võtab filmi
läbi vaatamine kõvasti vähem aega, kui raamatu läbi lugemine.
Tean raamatut, mis on filmist parem ning selleks on „Toomas Nipernaadi “. Raamat on parem seepärast, et lugedes saab ette
kujutada, millised tegelased kui ka maastik võib välja näha.
Raamatus toimuvad sündmused kindlas ja loogilises järjekorras.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
36 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Silvia Kutsar
Õppematerjali autor
Tallinna Ülikool Filoloogiateaduskond Eesti keele kui võõrkeele õpetool Anastassia Bosenko EV-3 KIRJANDUS JA FILM Esse Tallinn 2008 Iga inimese mälu on isiklik kirjandus Aldous Huxley Kirjandust uurib kahtlemata kirjandusteadus ning filmikunsti filmiteadus, siis saame siiski tõdeda asjaolu, et neil kahel on olemas omavaheline puutepunkt, sest lüürika, eepika ja dramaatika kõrvale on siginenud omaette kirjandusliigina filmistsenaarium. Niikaua kui inimkonnas vajatakse filmistsenaariume, niikaua on püsiv side kirjanduse ja kino vahel garanteeritud ja kindlustatud.
Nagu igalasjal on ka raamatul ja linateosel head ning halvad küljed. Lugedes raamatuid arendame oma lugemiskiirust, mõtlemiskiirust ning informatsiooni protsessimise kiirust ja sõnavara, filmide vaatamine on aga mugav ja kiire meelelahutus viis. Filmis on edasi antud olulisemad sündmused raamatust, olulisemad võitlused, tõelise sõpruse hetked, hetked mil näidatakse, et perel on suur tähtsus kuid raamatus kirjeldatakse ka tegelaste emotsioone ja tundeid, mida keegi mõtles kui keegi tegi või ütles midagi ja just see teeb raamatu lugemise põnevaks, et tead mis toimub tegelase peas. See tekitab just kui ühenduse tegelasega. Linateoses antakse tegelase välimus edasi näitleja poolt, raamatus saab iga inimene seda ise fantaseerida. Filmidele seab suure piirangu tehnoloogia võimekus, inimese fantaasia on hetkel tehnoloogiast palju parem ning seepärast, ei suuda anda meile linateos edasi nii häid efekte kui me ise oskame
tunduvalt avameelsem. Ehkki raamatu kohati isegi häirivat avameelsust ei suudeta siingi edastada. Aga see ongi tõenäoliselt positiivne. Üks asi on lugeda seda kõike paberil, hoopis teine aga näha kõiki üksikasju visuaalselt. Esimene filmivariant tekitas kaasajal suure problemaatika oma avameelsusega. Aga vaadates seda tänapäeval? Minu jaoks tundus 1962. aastal loodus teos kohati laua koomilisena. Teine, visuaalselt tunduvalt riivatum, meelega lolitalikkusele kui nähtusele keskenduv film ei mõju uues ajas samuti enam sugugi sokeerivalt. Proovige Internetist otsingut märksõnaga "Lolita movies" ja te saate aru, mida ma silmas pean. Siit on näha ka selget ajastuerinevust või lihtsalt tänapäeva inimese rikutustaset. Lyne filmivariandi puhul sai kõnealsuseks hoopis teine teema. "Nimelt valmis tema film suuremalt jaolt Ameerikas ja Ameerika rahadega ja selle ümber moodustus tohutu puritaanlik meediamull, mille valgusel kahvatus film ise.
infot. Visuaalse antropoloogia algusepanijaks ,,Principles of Visual Anthropology" kogumik. Tegemist on artiklite kogumikuga, mis on kirjutatud 1973. aastal Chicagos toimunud konverentsil, kuhu olid kogunenud antropoloogid, kes panid kokku antropoloogia arenemissuunad ja definitsioonid. Seal on esindatud päris mitmed kõige olulisemad visuaalse antropoloogia teoreetikud ja praktikud. Eessõna, sissejuhatuse kirjutas sellele M. Mead, tuntuim USA antropoloog. See raamat on nagu Piibel, kasutatakse siiamaani baastekstina, aegumatu. Margaret Mead (1901-1978) kõige enam teinud antropoloogia populariseerimist. Suutis oma raamatutega tekitada huvi laiale ringkonnale. Põnevad teemad nagu seksuaalsus erinevates kultuurides. Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Põhiliselt kasutatakse info edastamiseks ikkagi sõnu. Visuaalne antropoloogia on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes
visuaalse antropoloogia teoreetikud ja praktikud, (Piibel nagu, kasutatakse siiamaani kaastekstina, aegumatu) Margaret Mead (1901-1978) kõige enam teinud antropoloogia populariseerimist. Suutis oma raamatutega tekitada huvi laiale ringkonnale. Põnevad teemad nagu seksuaalsus erinevates kultuurides. Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Benedicti õpilane, 20ndatel aastatel uuris, kuidas varajane seksuaalsus on seotud rahvusliku iseloomuga ja kuidas seksuaalsust piiravad või määratlevad mitmesugused lastekasvatusmeetodid jms. Esimene raamat Coming of Age in Samoa, 1928, alles pärast abielu võib seksuaalvahekorda astuda, väga palju tabu olu naiste puhul, aga ka meeste. Näitab oma raamatus, et teises kultuuris on hoopis teistmoodi. Kui inimesed räägivad seksuaalsusest, siis ei ole selliseid pingeid jms, et pole bioloogiast tingitud, et peaksid olema mingid reeglid, vaid see on inimese mõtlemises kinni (kultuur ja eetika)
seega ei saanud Nipernaadi oma naist ka nii hästi kohelda, kui ta kohtles oma nö ohvreid. Neile võis ta ju valetada. "Kuid nüüd oled sa näinud minu Katarina Jeed, eks ole? Ning ka temal on vali käsi küllalt ja ta paneb mulle nagu vaadile vitsad ümber ning õpetab piitsaga mind koormat vedama." Nipernaadi oli nautija. Oma rännakute juures nautis ta ennekõike loodust. Ta võis tundide kaupa istuda heinamaal ja vaadata päikeseloojangut kuni selle ajani, mil ta jälle tõisma hakkas. Või siis jälle seisis ta mererannas külma tuule käes ning kuulas merekohinat, tundmata mingit ebamugavust. Ta oli suurepärane mees, kes suutis enese jaoks unustada kõik, mis momendil tähtis ei olnud. Ta sai esineda tegelasena, kes ta just parajasti olla tahtis, olles samas täiesti ebateadlik, et ta on keegi teine. Ja kogu sellest seiklusest suutis ta välja pigistada viimse kui kübeme sellest naudingust, mida elu tema jaoks pakkus. ÜKS KATSE SELETADA TEED Therress Teid on palju
Enne kui kerkis esile üldse antropoloogia kui selline, tegelesid etnograafid pildistamisega kui uurimise läbiviimise vahendiga. Antropoloogid tegid filme ja fotosid eesmärgiga päästa etnoloogiat ja salvestada järeltulevale põlvele. 1839. leiutas Louis Daguerre fotoplaadi. Evolutsionismi peetakse antropoloogia aluseks. Evolutsionistid pildistasid tööriistu ja järjestati neid arengu järgi. Hiljem inimesi e antropomeetria, reastati inimeste kehad mingite omaduste või mõõtude järgi. 1872. tegeles Eadwerad Muybridge kronofotograafiaga, pildistades esialgu hobuseid, siis alasti inimesi. Kronofotograafiat peetakse etnograafilise filmi aluseks. 1895. sündis esimene film (vennad Lumiere´id). 1898 läks antropoloog A. C. Haddon ja psüholoogia taustaga W. H. R. Rivers Torrese saartele (Austraalia saared). See oli esimene kord kui akadeemikud läksid ise informatsiooni otsima. Tehti 4 min film pärismaalastest. 1901. läksid bioloogia professor W. B
ARGIPÄEV VAJAB MUINASJUTTE Igapäevaelu on väga rutiinne ja üksluine. Hommikuti minnakse tööle või kooli, siis tullakse koju ja suurest väsimusest ei jõutagi muud teha kui süüa, televiisorit vaadata, internetis surfata ja lõpuks magama minna. Nädalavahetusedki ei erine eelmistest peaaegu üldse. Kõige tavalisem lõõgastusvahend on alkohol ja peod, kus alati midagi hullu korda saata, et siis tuleva nädala algusest kuni keskpaigani meenutada, kui purjus keegi oli ning siis nädalalõpu lähenedes jälle uusi plaane teha.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid