Kas punamütsike oli liiderlik tüdruk? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

134

docx

Lugemispäevik

Illustratsioonid Margarethe Fuks Selle raamatu peategelaseks on ainult loomad, tegu ongi ennemuistsete õpetlike LOOMAMUINASJUTTUDEGA. 1.Siil praeb sitikat- Lugu räägib siilist, kes mööda metsa ekseldes toitu otsis. Kui ta kõht juba väga tühi oli, nägi ta vastutulevat sitikat ja kargas tal turjast kinni, et ta nahka pista. Vaatamata palumisele jäi siili süda kõvaks kui kivi. Ei aidanud muud, kui kavalus appi võtta... 2.Teistre tüdruk ja ussikuningas- Teistre tüdruk läks metsa marjule. Kui ta koju hakkas minema, tundis äkki teravat valu jalas ja nägi, et hall uss oli teda hammustanud. Kuna ta käia ei suutnud, istus ta kivi peal emaha ja hakkas nutma. Äkitselt kerkis tema ette punase krooniga suur uss, kes päris, miks tüdruk nutab. Tüdruk ütles, et uss nõelas teda. Punase krooniga uss uuris, et mis värvi, see uss oli ja hakkas siristama ning usse kokku kutsuma... 3

Alusharidus

38

doc

Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega

HTOS.02.244 MAAILMA LASTEKIRJANDUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm vanimast eeposest. Gilgameš - kangelane oli Sumeri Uruki linna valitseja 3. aastatuhandel eKr. Koos oma parima sõbra, metsinimese Enkiduga elas Gilgameš läbi rea seiklusi. Koos võitsid nad koletise Humbaba ja pärast seda, kui Gilgameš oli tagasi lükanud jumalanna Ištari abieluettepaneku, tapsid taevase sõnni. Kui Endiku suri, asus Gilgameš otsima igavest elu. Jõudnud turvaliselt üle Surmavete, kohtas ta surematut meest Utnapištimit , kes jutustas Gilgamešile, kuidas tema ja ta perekond elasid üle suure veeuputuse. Utnapištim ütles, et igavese nooruse taim kasvab merepõhjas. Gilgameš leidis selle, kuid kui ta end ühel põllul pesi, sõi madu tema väärtusliku taime ära ning ta pidi tühjade kätega Urukisse tagasi minema. Gilgameši arvastuseotsing oli olnud asjata.Gilgameš otsib elu mõtet. Teda piinab küsimus, mis jääb inimesest järele pärast tema surma. Pöördub tagasi t

Lastekirjandus

23

docx

Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus

kujunenud. Teda oli kasvatanud kasuisa armastuses ja ta erines teistest venelastest oma erakordse headuse poolest. See, et ta langetõve all oli kannatanud, muutis ta tundlikuks ja õrnaks. Ka kaastunne, mõistlikkus ja halemeelsus olid tingitud haigusest, kuna teda oli palju narritud ja solvatud selle pärast. Juba Shveitsis leidsid aset vahejuhtumid laste, tema ja haige tütarlapse vahel, mis mõjutasid vürsti edasist käekäiku. Mõshkin lahendas olukorra nii, et tüdruk sai õnne tunda enne surma, kuna lapsed olid teda armastama hakanud tänu vürstile ja vürst ise näitas sooje tundeid tüdruku vastu, nii vähemalt näis see teistele. Vürsti nõrkuseks oli liigne headus, kuid oskamatus seejuures end õnnelikuna tunda. Vürsti teeseldud tunded, suudlus, abivalmidus ja austus lasid küll tüdrukul surra õnnelikuna, kuid vürstile said tema nõrkused saatuslikuks. Jõudnud Venemaale, tutvus ta mitmete tähtsate ja austatud meestega, tänu oma siirusele

Filosoofia

52

odt

Perevägivallast

Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää

Kirjandus

76

docx

Religioon õhtumaises kultuuris

Religioon õhtumaises kultuuris Tänane Euroopa. Kultuurist ja . . . sitast Sitast alustades ● N-ö tagurpidi ajalugu ehk purki-sittumisest tagasi keskaegsete kaunite kunstide kristlike juurte juurde Purki sittumine -> ● Jaan Toomiku 1992.a installatsioon “15.mai-1.juuni 1992” ○ Pmst klaaspurkidest vahemikus mainitud “loodud” ja kokkukogutud ekskrementidega ○ Oluline pigem sõnum -> kunstniku piiratud päevamenüü, reaktsioon kultuuri kahepalgelisele estetismile ○ Polnud väljapaneku ajal skandaalne, kuid kogu kaasaegsele kunstile kleepus külge sitapurgi metafoor (kõik, mis moodsa kunsti puhul tundub häiriv ja arusaamatu ● Esimene oli siiski Piero Manzoni sari “Merda d’Artista”, mida ta siis müüs väitega, et iga purk sisaldab 30g kulda (solgiauto = kullapaak) ○ Ideeks oli kulla maailmaturu grammihinna arvestamine ○ Tegelikul

Religioon õhtumaises kultuuris

32

doc

August Kitzberg ``Libahunt`` Draama viies vaatuses

üksikud hakkavad minema, aegamööda kaovad kõik. Ainult Margus jääb maas hõõguva tuleaseme juurde; tema ärritatud olekust on näha, et ta tumedate mõtetega võitleb. Eemal seisavad Tammaru peremees ja perenaine, kes on tusased ja teineteisega ägedasti kõnelevad, mis aegapidi kuuldavale tuleb. 20 PEREMEES (käsi laotades). No ütle!... Mis sa narriga ikka teed! PERENAINE. Ammu oleks vaja olnud tüdruk silma alt ära saata! PEREMEES. Nojah, ära saata! Kuidas teda äkki ära ajad? Aga ega muud nõu üle jää! Kes siis seda nüüd uskus, et ta tõega - (käsi laotades) oma heategijatest ka ei hooli ja poega rahule ei jäta! PERENAINE. Hunt ikka mis hunt! Mis ta inimestele ütles! PEREMEES (ähvardavalt). No tulgu tagasi! PERENAINE (Marguse poole astudes). Ära tuled ka või? MARGUS (kaeblikult). Kuidas ma tulen, kui nägin, et...ära jooksis, ja ei tea, mis ta teeb! PERENAINE (armuta)

Kirjandus

0

docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Gringoire oli üpris pahane. Esimesest jahmatusest toibudes katsus ta näitlejaile karjuda: «Jätkake! Mis kurat! Jätkake!» Kahe rahurikkuja poole aga ei heitnud ta põl-gusepilkugi. Sel silmapilgul tundis ta, kuidas keegi teda kuuesii-lust rebib. Ta pöördus meelepahaga ümber ja tal oli raske naeratada. Siiski tuli tal seda teha. See oli Gis-quette'i ilus käsivars, mis balustraadist läbi oli pistetud ja nõndaviisi tema tähelepanu endale tõmbas. «Härra,» ütles tüdruk, «kas nad veel edasi mängivad?» «Muidugi,» vastas Gringoire küsimusest väga solvatuna. «Sel puhul,» jätkas preili, «oleksite ehk nõnda lahke ja seletaksite mulle ... » «Mis nad nüüd ütlevad?» katkestas Gringoire. «Küllap ise kuulete.» «Ei,» ütles Gisquette. «Vaid mis nad seni rääkisid.» Gringoire võpatas nagu inimene, kelle värsket haava osatati. 27 «Käigu põrgu see rumal, nürimeelne tüdrukutirts!» sisistas ta hammaste vahelt.

Kirjandus

345

pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

kask kambri otsas tappude kõrval; aga needki oli istutanud tuul või linnud, mitte inimese käsi. Andres arvas, et nõnda ei või see jääda, et siin peab midagi tegema, aga ometi jättis ta tänavu, nagu ta oli, jättis selle teadmisega, et kui uued kambrid valmis, küllap siis näeb. Praegu oli tarvilikumat teha, kui iluasjade peale mõelda, sest neid oli peres ainult kolm hinge: Andres ise, Krõõt ja karjapoiss Eedi. Sulane ja tüdruk olid alles kauplemata. Juba esimesel künnipäeval tabasid peremeest kurvad kogemused. Ta pani saha ette noore mära, sest vana venimist ei kannatanud ta. Aga noor oli tuline ja räpakas, eriti kivide vahel, mis seisid paiguti nagu hall hundikari varitsedes, et saha rauapuu otsa kinni karata. Pole veel viga, kui ta varitseb maa peal, aga häda sulle, kui ta lömitab maa all, siis pole muud kui aina ragin taga. Just neid maa–aluseid kartiski peremees, sest nende eest ei osanud ju hoida

Kategoriseerimata

Kommentaarid (0)