Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik? (8)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik #1
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kribukas Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik?

-5. sajandil e.m.a. Ning see oli tüüpiline Kreeka ühiskonnakord. Kreeklaste arvates oli see loomulik ja jumalate poolt nii määratud. Nii ei pidanud kreeklased ise füüsilise tööga tegelema, vaid said oma kõik aja suunata vaimsetele pingutustele, milleks oli arhitektuur,kirjandus, matemaatika, geomeetria ja peamiselt filosoofia.Vähestele inimestele oli see ebanormaalne ja need kes astusid välja orjade eest, neid peeti koheselt imelikeiks.Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik? Orjasid oli palju, kuid arvandmed puuduvad.Põhilised orjad olid:sõja vangid,võõrsilt sisse ostetud ,,Barbarid",võlgade katteks orjusesse müüdud kodanikud. Enamus orjasid olid Barbarid. Kreeklastel kujunes välja arusaam, et Barbarid on kõik need kes kreeka keelt ei räägi, kuna kreeklaste jaoks kõlas iga võõrkeel kui: ,,bar-bar". Orje rakendati kõikidel tööaladel. Orja lapsed olid orjad ja nii see ahel jätkus. Antiik-

Ajalugu
thumbnail
1
docx

Arutlus- Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik ?

Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik ? Vana-Kreeka oli antiik maa, kus oli orjanduslik ühiskond, mis kujunes välja 8.-5. Sajandil eKr . Tol ajal oli see tüüpiline ning kreeklased pidasid seda normaalseks . Nad ei pidanud ise füüsilist tööd tegema ja nii said keskenduda oma vaimsetele tegevustele . Kuid oli vähe selliseid inimesi, kes olid nõus orjade eest seisma , sest ei pidanud orjandust õigeks. Selliseid inimesi peeti ebanormaalseteks .Kas orjanduslik demokraatia oli tõesti täiuslik ? Pole teada kui palju orje tegelikult olemas oli, aga kindlasti oli neid tohutult palju. Enamus osa orjadest moodustasid barbarid , kes olid võõrsilt sisse ostetud . Orjad pidid tegema kõiksugu tööd , isegi orjade lapsed olid orjad .Orjadel puudus enamik õigusi . Õnneks oli seadusi, mis keelasid orje teadlikult tappa . Samas polnud need seadused täiuslikud ning kreeklased said sellest mõnevõrra mööda vaadata

ajalugu
thumbnail
28
pdf

Kreeka ja hellenism

KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt

Ajalugu
thumbnail
28
pdf

Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile

KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt

Ajalugu
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Tuntuim oli Ateena demokraatia. Otsene demokraatia – kodanikud valitsesid riiki suurel määral ise. Ametnikud ja nõukogu liikmed said palka, mis võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia – Võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale: Kehtestasid sõjaväe abil korra, lõpetades segadused. Astusid samme vaeste olukorra parandamiseks. Surusid julmalt maha vastaste salasepitsused. Varem või hiljem kukutati võimult. Sparta ja Ateena riigikorraldus: SPARTA ATEENA Asukoht Lakoonia ja Messenia maakond Atika maakond Kesk-Kreekas Peloponnesos (4 kindlustamata küla) Ühiskonna- Spartaadid – (5%) vabad Kodanikud – vabad täisealised kihid kodanikud (doorlased) põliselanikest mehed (kuni 50 Perioigid –vabad, kodaniku- 000). õigusteta Lakoonika elanikud. Metoigid – vabad kodaniku-

Ajalugu
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Tuntuim oli Ateena demokraatia. Otsene demokraatia ­ kodanikud valitsesid riiki suurel määral ise. Ametnikud ja nõukogu liikmed said palka, mis võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia ­ Võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale: Kehtestasid sõjaväe abil korra, lõpetades segadused. Astusid samme vaeste olukorra parandamiseks. Surusid julmalt maha vastaste salasepitsused. Varem või hiljem kukutati võimult. Sparta ja Ateena riigikorraldus: SPARTA ATEENA Asukoht Lakoonia ja Messenia maakond Peloponnesos Atika maakond Kesk-Kreekas (4 kindlustamata küla) Ühiskonna- Spartaadid ­ (5%) vabad kodanikud Kodanikud ­ vabad täisealised põliselanikest kihid (doorlased) mehed (kuni 50 000).

Ajalugu
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Tuntuim oli Ateena demokraatia. Otsene demokraatia ­ kodanikud valitsesid riiki suurel määral ise. Ametnikud ja nõukogu liikmed said palka, mis võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia ­ Võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale: Kehtestasid sõjaväe abil korra, lõpetades segadused. Astusid samme vaeste olukorra parandamiseks. Surusid julmalt maha vastaste salasepitsused. Varem või hiljem kukutati võimult. Sparta ja Ateena riigikorraldus: SPARTA ATEENA Asukoht Lakoonia ja Messenia maakond Atika maakond Kesk-Kreekas Peloponnesos (4 kindlustamata küla) Ühiskonna- Spartaadid ­ (5%) vabad Kodanikud ­ vabad täisealised kihid kodanikud (doorlased) põliselanikest mehed (kuni 50 Perioigid ­vabad, kodaniku- 000). õigusteta Lakoonika elanikud. Metoigid ­ vabad kodaniku-

Ajalugu
thumbnail
15
doc

Vana-Kreeka (konspekt)

Vana-Kreeka ehk Hellas 1. Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele a. Asukoht: · Balkani ps lõunaosa · Egeuse mere saared b. Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: · Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) · Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. · Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. c. Peamine ühendustee MERI. d. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. e. Hellas kui kultuurivahendaja: · Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. · Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. 2. Kreeka ajaloo põhiperioodid a. Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr)

Ajalugu



Lisainfo

essee

Kommentaarid (8)

krizzuke111 profiilipilt
krizzuke111: Üldiselt oli hea, kuid tekst kordas ennast liiga palju.
17:31 20-10-2009
eesti191 profiilipilt
eesti191: Väga hea essee, aitas oluliselt arutluse koostamisel.
20:04 03-11-2010
ivut5 profiilipilt
ivut5: Andis Mõtteid :)
18:10 31-10-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun