Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kas musikaalsus on õpitav või päritav - essee (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kas musikaalsus on õpitav või päritav - essee #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor styv solovjov Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
docx

Kas musikaalsus on pärilik või õptav?

Kas musikaalsus on pärilik või õpitav? Musikaalsus on inimeste võime muusikaga tegeleda ­ muusikapalu kirjutada, muusikainstrumente mängida, laulda, tantsida ja nii edasi. Kuid kas musikaalsus on inimestesse sisse kodeeritud või saab seda õppida? Kõik inimesed ei ole musikaalsed, mis tähendab seda, et see võime ei ole levinud terves inimkonnas. Üldiselt kipub olema nii, et kui vanemad on terve oma elu või mingil eluperioodil tegelenud muusikaga, tegelevad sellega ka lapsed. Siiski muusikaga tegelemist ei saa lugeda musikaalsuseks ­ ükskõik milline inimene võib ju kätte võtta trummipulgad, veidi trummi lüüa ning öelda: ,,Ma teen muusikat

Muusika
thumbnail
1
docx

Kas musikaalsus on pärilik või õpitav?

Kas musikaalsus on pärilik või õpitav? Musikaalsus on muusikaliste eelduste kogum. See hõlmab enda all mitmeid erinevaid komponente, nagu näiteks muusikaline kuulmine, rütmitaju, kaasaelamine, inimese mälu ja palju muud. Kas musikaalsus on päritud oma esivanematelt, või on see hoopiski raske ja pika töö tulemus? Sellele püüangi vastust leida. On palju juhtumeid kus inimene on olnud oma eluajal musikaalne, siis on ka tema lapsed seda. See ilmselt tuleneb sellest, et lapsed on oma varajases nooruses näinud ja pidevalt vaadanud oma vanemate tegevust, mis on olnud muusikaga seotud. Ja kuna lastele hakkavad kergelt asjad ja oskused külge, siis on ka neil suur soodumus käia tulevikus oma vanematega sama rada

Muusika
thumbnail
2
docx

Kas musikaalsus on pärilik või õpitav?

Kas musikaalsus on pärilik või õpitav? Musikaalsust on tihti seostatud pärilikkusega. Näiteks võib tuua klassitsismiajastu tuntuima helilooja Wolfgang Amadeus Mozarti, kellele oli looduse poolt antud anne luua heliteoseid muusika kirjutamise eeskirju järgimata. Kuid kas see vastab tõele, et musikaalsus on saadud pärandusena oma eelnenud sugupõlvedelt või on see saavutatud pikaajalise töö tulemusena? Äkki hoopis mõlema aspekti kombinatsioon? Musikaalsus tähendab tundlikkust, teadmist või annet muusikas. See koosneb mitmest komponendist, millest kõige komplitseeritum on tihtipeale muusikaline kuulmine. Rütmitunne on kõigil välja arendatav, kui pole just suuremat kõrvalekallet. Sündides oleme me kõik pärinud musikaalsuse, kuid mina arvan, et mõnele on antud seda rohkem kui teistele. Inimene saab selle ande kallal töötada, seda edasi arenada. Mozart päris kapellmeistrist isa käest surepärased muusikalised geenid

Muusikaajalugu
thumbnail
1
doc

Kas musikaalsus on pärilik või õpitav?

Kas musikaalsus on pärilik või õpitav? Suurlinna tänaval ringi kõndides võib täheldada palju andekaid inimesi. Tänavanurgal toiduraha eest joonistavast kodutust Oxfordi ülikooli lõpetanud majandusteadlaseni. Nende kahe näite vahel jookseb ähmane piir, kas tegu on tõeliste talentidega või rahvakeeli öelduna 'tuupuritega'. Sama näide kehtib ka muusikamaailmas, alustades lauljatest ning lõpetades heliloojatega. Seega tõusebki õhku küsimus: kas musikaalsus on pärilik või õpitav? Hea näide siinkohal oleks Ameerika Ühendriikidest alguse saanud ning nüüd ülemaailmseks üllitiseks kujunenud "Idol" telesari. Läbi aastate on eelvoore külastanud miljoneid inimesi, kes peavad enda võimeid piisavaks, et muusikamaailmas läbi lüüa. Lisaks veel erilisuse-faktor, mis hetkel väga oluline ei ole. Muusikahariduse saanute konsentratsioon selles sarjas on kindlasti kõrge, kuid on ka 0-põhja pealt tulnuid, kes kiirelt laineid lööma hakkavad

Muusika
thumbnail
1
doc

Kas musikaalsus on pärilik või õpitav?

Pärilikkuse edasikandumine ei tähenda aga sugugi mitte ainult visuaalset pärilikkust. Mõni inimene on vanematelt rohkem pärinud, mõni vähem aga üldjuhul oleme me kõik oma vanemate ja nende vanemate koopiad. Iga päev kohtume me sadade ja vahel ka tuhandete erinevate inimestega. Kui me näeks nende vanemaid, siis üsna tõenäoliselt leiaks me neis midagi sarnast, kuid on olemas ka sarnasusi mida me ei pruugigi esmakohtumisel märgata. Üheks neist võib olla musikaalsus ja üheks üsna heaks näiteks on Wolfgang Amadeus Mozart. Kuid kas Mozart päris musikaalsuse oma isalt või oli tegemist hoopis juhusega ja pärilikkusel polnudki nii suurt rolli? Mina kaldun arvama et me mingil määral pärime midagi vanematelt ent Mozarti puhul oli tegu pigem juhusega, kuna tema isa oli helilooja ja Salzburgi õukonna kapellmeister Leopold Mozart ehk siis Mozartil oli kodus selle aja parim muusikaõpetaja

Muusikaajalugu
thumbnail
12
docx

Wolfgang Amadeus Mozart (1756- 1791)

üldse on 1786. aastal loodud suurooper ,,Figaro pulm". Mozart kirjutas teose ilma tellimuseta, süzee aluseks oli prantsuse kirjaniku Pierre- Augustin de Beumarchais` samanimeline komöödia, mille keiser oli kuulutanud pollitiselt skandaalseks ja keelanud (kuna naerualuseks oli aadlik). See oli Mozarti esimene koostöö klassitsismiajastu väljapaistvaima libretsisti Lorenzo Da Pontega. Tema libretod lähendasid ooperit valgustusajastu kodanlikule draamale, tema tekste iseloomustab suur musikaalsus ja dramaatiline teravus. Mozart ja Da Ponte tegid tihedat koostööd, kusjuures paljud dramaturgilised ideed tulid kindlasti heliloojalt. Neljavaatuseline ,,Figaro pulm" on koomilise ooperi kohtaebatavaliselt ulatuslik teos, kes peamiseks pole suured soolonumbrid, vaid pingestatud ansamblistseenid. Ilmselt ei huvitanud Mozartit komöödia poliitiline teravus (teener Figaro vastandamine aadlikust isandale), vaid

Muusikaajalugu
thumbnail
3
docx

Klassitsistlik muusika, Haydn, Mozart

KLASSITSISM 18 saj II pool Sai alguse Prantsusmaal Eeskujuks antiikkultuur (tarkusearmastus) humanism Kunst pidi olema õpetlik, inimesed pidid olema võrdsed ja kõigil pidi olema võimalus õppida Ratsionaalsus, lihtsus Valgustusaeg Mäss senikehtinud vaimsete väärtuste vastu Müstiline religioon muutus ratsionaalseks moraaliõpetuseks Demokraatia, inimõigused, teadus Voltaire, Rousseau, Goethe, Schiller Hakati korraldama avalikke kontserte. Nooditrükindus, muusikaajakirjandus, muusika kriitika, muusikaõpikud. Muusik hakkas suhtlema laia anonüümse publikuga, st ta ei tundnud publiku maitset Meloodia ja harmoonia olid lihtsamad ja selgepiirilisemad, esiplaanile tõusis muusika vorm Basso continuo- nt tsello ja klavessiin Sonaadivorm ehk sonaat-allegro vorm *EKSPOSITSIOON * Tutvustab teose ,,tegelasi"- teemasid * Jaguneb kaheks: peapartii ja kõrvalpartii. Lisaks side- ja lõpupartii *TÖÖTLUS * Vaatleb ,,teg

Muusikaajalugu
thumbnail
30
doc

Eesti levimuusika 80ndatel

intiimsemaid laule; Kukerpillidega ehtsat kantrit; A. Pilliroo, H. Aniko ja L. Saarsalu ansamblitega nin H. Zeigeri big-bändiga dzässilaule. Eesti Raadio estraadiorkestriga ja Tõnis Kõrvitsa ansambliga on Silvi Vrait tutvustanud peamiselt eesti heliloojate uusi laule, kuid mida ta ka ei laulaks- kõik jõuab publikunisisemise sära ja hingestatusega. Suure ulatusega varjundirikas ja tundeküllane hääl, intonantsioonitäpsus, stiilitaju ja loomupärane musikaalsus lubavad tal interpreteerida väga eriilmelist muusikat. Ta on võitnud mitmeid lauluvõistlusi, parimaks lauljaks tunnistatud mitmeid kordi Tartu muusikapäevadel ning ka kuulajate lemmikuks on teda mitmeid kordi küsitluste käigus hääletatud. Kaheksakümnendate lõpul tegutses ta Eesti NSV Riikliku Filharmoonia solistina, laulis varietees Olümpia ning jagas laulupedagoogina kogemusi Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri üliõpilastele. (ibid: 91)

Muusika



Lisainfo

Musikaalsus on nimisõna, mis tähendab tundlikkust, teadmist või annet muusikas. Musikaalsus koosneb mitmest komponendist, nagu emotsionaalsest kaasaelamisest, laaditajust, helikõrguste- ja rütmitajust, muusikalisest mälust, inimese loovusest ning muusikalisest vastuvõtuvõimest. Muusikaalne isik on võimeline tajuma erinevusi helikõrgustes, rütmis ja harmoonias. Kas musikaalsus on saadud pärandusena vanematelt? On see ränga töö tulemus? Või hoopis on see mõlema aspekti kombinatsioon?

Kommentaarid (1)

Rebirth profiilipilt
Laura Tamm: aitäh
16:45 31-05-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun