Kas minu vanemad olid noorena õnnelikumad kui mina? (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

15

doc

Tsitaate emast

ta ütleb mulle selega, et armastab mind." Nina Roberts, 7-aastane · ,,Kõik emad on rikkad, kui nad armastavad oma lapsi. Pole olemas vaeseid emasid, inetuid emasid, vanu emasid. Nende armastus on alati kauneim kõigist rõõmudest." Maurice Maeterlinck · ,,Millise?" Dwight D. Eisenhoweri ema, kui talt küsiti, kas ta on oma poja üle uhke. · ,,Minu emal on alati minu jaoks ruumi. Tal pole kunagi nii palju tegemist, et ta ei saa anda meie perekonnale seda erilist armastust, mida ainult ema saab anda." Donna Jauga, 9-aastane · ,,Lapse einekarbis on ema mõtted." Jaapani vanasõna · ,,Meie külmas ja tühjas maailmas pole muud peale sügava, tugeva, surematu armastuse lätte, mis asub ema südames." Felicia Hemans · ,,Teatati, et 123 naela kaaluv naisterahvas Mrs. Maxwell Rogers tõstis Tampas

Kirjandus

17

doc

Teabeväli

Marie Udam Kolme põlvkonna teabevälja analüüs Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Tartu 2011 Sissejuhatus Selles analüüsis võrdlen enda, oma ema ja vanaema teabevälju ajal, mil nimetatud isikud on 20-aastased. Ma olen sündinud aastal 1991 ja analüüsin oma teabevälja praegusel infoallikate poolest rikkal ajal ehk aastal 2011. Minu ema Ulvi on sündinud aastal 1964, seega vaatlen tema teabevälja 1984. aasta paiku, mil inimeste elu ja meediat kontrollis rangelt Nõukogude riigi võim. Minu vanaema Aili-Tiia on sündinud 1938. aastal ehk uurin tema teabevälja aastal 1958, mil Eesti alad olid samuti Nõukogude okupatsiooni all, kuid mil oli kätte jõudnud sulaaeg. Uurin, kust oleme saanud teavet, millised teemad meid on huvitanud, milliseid teadmisi, väärtusi ja käitumisnorme oleme neist ammutanud

Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse

60

docx

Mõtteterad

Naerata , sest elu ei vääri pisaraid. Sina oled ainuke, kes suudaks mu taas naeratama panna, aga sa ei hooli minust. HIRM: Hirm on meie kõige suurem vaenlane! Minu suurim hirm on see, et võin su kaotada. Hirmust püksipissimine pole veel midagi, hullem veel oleks, kui ei pissiks. Vabandust, aga ma olen nii hirmunud, et pillasin su südame maha. Hirm on see, kui sa ei suuda teha midagi mida sa tahad. Elama hakkame me alles siis kui ületame oma hirmud. Sa kardad? Tere tulemast minu maailma. Hirm pimeduse ees ei muuda seda, et ma õhtuti väljas käin. Hirm valu ees ei muuda seda, et ma seda kunagi tundma ei peaks. Ma kardan jälle haiget saada, sa oled lubanud et ma ei saa, kuid ma pean seda tihti kuulma ja tundma. IGATSUS: Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada.

Kirjandus

38

doc

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö

punalipuga Pika Hermanni tornis algas uus ajajärk mitte ainult senise Eesti Vabariigi poliitilistes institutsioonides, vaid ka haridusasutustes. Toimusid mitmed tavainimese jaoks suurt rolli mängivad muudatused õppeainetes, õpikutes ja koolisüsteemis üldiselt. Käesoleva uurimustöö eesmärgiks on uurida tavainimeste, nö süsteemi sees elanud inimeste reageeringut kehtinud korrale, selgitada välja, kuivõrd mõjutatud olid tolleaegsed õpilased kehtivast ja pealesurutavast ideoloogiast ehk teisiti öeldes kuivõrd hästi täitis süsteem oma ülesannet. Uurimustöö sisaldab ka ajaloolist lühiülevaadet eesti hariduse ajaloost, hõlmates veidi ka I Vabariigi aegset kooliajalugu. Isikute kommentaarid on pärit Enno Tammeri koostatud 2006. aastal ilmunud mälestusteraamatust "Nõukogude kool ja õpilane". Samuti on luubi alla võetud ajaloo, eesti keele ja matemaatika õpikud läbi

Ajalugu

65

pdf

KALLIS, MA OLEN ÕNNELIK

Kuulda on köögist kostev gaasiboileri surin ja Felixi kiirenenud hingamine. Korraga hüppab ta diivani peale ja teeskleb magamist. Välisust püütakse avada, kuid see ebaõnnestub korduvalt. Lõpuks uks avaneb. Siseneb Ann. Luksudes. Ta püüab luksumist kinni hoida, aga see ajab teda hoopis naerma. Ann on leidnud üles lüliti. Valgus süttib. Felix ärkab. Ann püüab saapaid jalast võtta ja kukub pikali. FELIX Sa oled joonud? ANN (endiselt luksudes) Mina? Ei. FELIX Ära valeta. ANN No sai mõni kokteil joodud. Mis siis? FELIX Varem sa ei joonud. ANN Siis olid lapsed. FELIX Lapsed on sul praegu ka... Ann siirdub kööki endale kohvi tegema. Gaasiboiler kahiseb. ANN See masin annab varsti otsad. FELIX Ma tean. ANN Miks sa siis midagi ette ei võta? FELIX Meil ei ole raha. ANN Nalja teed või? FELIX Raha on tõsine teema.

Meedia

48

doc

Sõnamõrvar

Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid

Kirjandus

13

pdf

Juhtumite kirjeldused

"Ta oleks selle raha mulle ju ehk leidnud, aga probleem oli minu jaoks kasuemas." Ei tahtnud talle anda võimalust tunda võidurõõmu, et näed, sa ei saanudki hakkama ega ka üht võimalust isale tema võimalikku toetamist nina peale visata. Umbes sel ajal, kui omadega väga puntras oli, luges ühest lehest, kuidas üks õnneseen, kes oli ka töötu, ja kel oli kuhjaga kõikvõimalikke probleeme, võitis oma viimase rahaga kasiinos hiigelsumma. Luges ja mõtles - see on lahendus ka minu probleemidele! Miks ta ometi varem selle lihtsa asja peale ei tulnud? Ja muidugi laenas sõpradelt mõnisada krooni ning läkski mängima. Võib-olla sai temast mängur just sellepärast, et tol esimesel õhtul võitis midagi tuhande krooni ümber. Kui oleks kaotanud, võib-olla ei oleks rohkem mängima läinud. Aga temast sai tõeline hasartmängur. Võib ka nii öelda, et muutus mängusõltlaseks. Ükskord, kui tuju oli üsna nullis, kuna oli jälle kaotanud, nägi üht koolikaaslast

Sotsiaaltöö

56

pdf

Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest

üksi elanud.): Teritan nuga. Nüri noaga saab LAURA: Üksi ma küll ei jää. võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, ROLAND: Üksi ta küll ei jää. pükste pealt moositilka ära võtta. Terava OSVALD: Me võime siin vaielda ja noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit seletada, aga tüdruk jääb siia. lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. ROLAND: Siis jään mina ka. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa OSVALD: Sina küll ei jää. tugevasti laua sisse. Samal ajal koputatakse ROLAND: Mis kurat nüüd on siis?! Tule, uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus Laura. kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse OSVALD: Sa viid märgade jalgadega naise avavad ja tuppa piiluvad.) metsa. Igal öösel on tugevad öökülmad. ROLAND: Tere, meie koputasime

Kirjandus

Kommentaarid (1)