Kas
ma olen uhke selle üle, et olen eestlane.
Eestimaa
on üks väike riik, mis koosneb põhiliselt sõbralikest ja headest
inimestest. On ka halbu ja pahatahtlike inimesi, aga üldiselt on
eestlased toredad. See muudabki ühiskonna heatahtlikuks.
Kas
ma siis olen uhke selle üle, et olen eestlane? Sellele ma vastaksin,
et jah, ma olen. Ma olen sündinud Eestis, ma elan Eestis, ma olen
Eesti kodanik, ma olen Eesti rahvusest ja tean Eesti traditsioone ja
tavasid.
Kes
need eestlased siis üldse on? Siia ma tooksin ühe Jakob Hurda tsitaadi "Eestlased
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
47 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
greenpower
Õppematerjali autor
karjamaade ja uhkete männimetsadega, lummab meid tänapäeval ja ilmselt pani endasse armuma ka meie esivanemad, sest miks nad muidu siia jäid. Lihtne siin ei ole. Võib ju mõelda, et elu näiteks Aafrikas on miljon korda parem. Ehk kukuvad seal isegi banaanid puu otsast pähe ja kõhu täis saamiseks piisab vaid nende koorimisest. Tegelikkus on aga karm ja me peame mõistma, et ka seal on elu suurte mageveevarudeta ja pidevate põuaperioodidega raske. Eestlane toriseb ikka, et siin on vastik ja paha, aga tegelikult teavad kõik, et siin on meie kodu ja kuskil mujal pole pikemas perspektiivis parem. Laiale üldsusele võib-olla vähetuntud, kuid minu arvatses suure potensiaaliga noor eesti laulja Kemo on ühte oma laulu põiminud kuldsed sõnad: ,, Me ei vaja mägesid ,ei kuuma rannaliiva. Armastame Eestimaad, sest kuulume siia.". Arvatavasti saamegi praegu rääkida eestluse
Sissejuhatus Olla eestlane Euroopas kui maailmakodanik? Kas see võiks olla meie väikese rahva jaoks olulisem, kui olla eestlane oma kodumaal? Me kipume unustama oma rahvust ja traditsioone ning oleme muutumas rohkem eurooplasteks, kui jäämas eestlasteks. Minnakse teistesse riikidesse tööle ja õppima, sulandutakse sealsetesse kultuuridesse, võetakse omaks võõrad keeled ning hakatakse unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud
vana ja ürgne ning saabunud uus ja võõras. Eestlaste jõud, tarkus ja töökus on alati olnud seotud maa ja loodusega. Meie uhkus ja rahvuslik identiteet ei ole kunagi olnud hoonetes ja rahas, vaid ikka maas ja looduses. Eestimaa tulevik on seotud loodushoiu tulevikuga, sest inimese eksistents sõltub loodusressurssidest ja inimkond peab olema jätkusuutlik. Eesti poliitikute teadvusesse peab jõudma arusaam loodushoiu vajadusest. Loodusressursside ja nende kasutamise üle tuleb hakata pidama samasugust arvestust nagu peetakse rahas mõõdetava kapitali üle. Kas mürgitame õhu ja vee, jätame oma lapsed ja lapselapsed ilma puhta õhu ja veeta? Ida-Virumaal lüüakse juba häirekella puhta joogivee pärast, meie pinnavesi on suures osas reostunud. Ma ei tea, mida eestimaalased nelja põlvkonna pärast süüa ja juua soovivad. Kas nad eelistavad hamburgereid või einestavad restoranis? Aga ma olen
Sissejuhatus Uurimustöö teemaks on mul ,,Eestis elav ja töötav välismaalane". Valisin selle teema, sest see tundus huvitav. Ma tahtsin rohkem teada saada identiteedist ja teisest rahvusest inimeste elust Eestis.Informatsiooni hankimiseks kasutasin internetti, ühte raamatut ja tegin ka mõned intervjuud. Küsitluse tulemused Noorukid Enamus noorukitel on ikka kodune keel Eesti keel, sest üks vanematest on eestlane.Nende seas ei ole ka selliseid kes oleks sündinud väljas pool Eestit.Vähestele teeb muret Eesti keeles õppimine.Enamus saavad sellega siiski hakkama.Paljud neist valdavad väga korrektselt Eesti keelt, et on alguses kohe raske aru saada, et tegemist ei ole eestlasega, aga on ka selliseid kes ei valda Eesti keelt peaaegu, et ültse.Paljudel on tekkinud ka probleeme seoses sellega, et ta on teisest rahvusest.Palju on koolikiusamist seoses sellega, aga on ka selliseid juhtumeid kus
Kuna tulemas on kooli aastapäev, siis seoses sellega tekkis mõte uurida, kui paljud meie kooli vilistlased on asunud elama väljaspoole Eestit ja kui paljud on käinud või käivad võõrsil tööl. Huvitav on teada saada, kuhu ja miks on mindud, kuidas neil võõrsil läheb, kas minu töös uuritud väljaränne ja Eesti väljarände pilt on sarnased või mitte. Suur osa eestlasi käib mujal tööl, kuid elupaik on Eestis. Mujal elavate vilistlaste jaoks koostasin ankeedi ja saatsin selle neile meili teel. Vastused tulid küll aegamööda, aga õnneks enamiku käest ikkagi tulid. Nende kohta, kes ei vastanud, on andmestikus vaid kooli lõpetamise aasta, riik, kus elatakse, ja amet, mõnel on ka pere kohta natuke infot. Need on andmed, mida koolikaaslastelt ja siin elavatelt pereliikmetelt sain. Väike osa vilistlastest on võõrsilt tagasi tulnud, uurin oma töös ka selle põhjusi. Tööle seadsin järgmised eesmärgid:
MIKS SUURENEB EMIGRATSIOON EESTIST JA ERITI NOOREMATE INIMESTE EMIGRATSIOON? Essee Juba laulusõnad ütlevad, et "Eestlane olen ja eestlaseks jään" ning rõhutavad, et eestlane olla on uhke ja hää, kuid ometi läheb iga aasta aina rohkem ja rohkem eestlasi välismaale elama. Paljud neist unustavad ära oma emakeele ja ei tule enam kunagi Eestisse tagasi. Tekib küsimus, et miks lähevad eestlased välismaale? Väljaränne ehk emigratsioon on olnud viimastel aastatel väga aktuaalne teema eestlaste, eriti noorte seas. Eesti elanikkond väheneb, mis tähendab, et väljarännanud inimesed ei pruugigi Eestisse tagasi tulla ning sellega väheneb ka meie riigi iive
Meediatekstide analüüs. Ma olen sündinud ja elanud terve elu Narvas, mis asub Eestis, aga see liin on täesti vene keelne. Siin on vähe kooli, kus võib eesti keelt ära õppida, poodides ja teistes kohtades räägitakse vene keeles ning see keerustab paljude õpilaste ja üliõpilaste keele õppimist, elu. Kuna ma olen üliõpilane, mind huvitavad kõik teemad, mis on seotud haridusega ja keele õppimisega. Need on põhjused, miks ma valisin just need tekstid. Valisin 2 teksti ajalehest "Põhjarannik", millest üks on intervjuu, aga teine on uudis. See on nende esimene vahe. Need meediatekstid on: · (1.) Piirilinnas aitab keelt propageerida ungarlane (intervjuu) siin küsitleti üht ungarlast, kelle
olend kujuneb . Kui ootad kaks aastat , saad teada , kuidas ta õpib laulma . Siis saadki teada munast , kui sul jätkub kannatlikust . Saad munast teada nii palju . Sama asi on armastusega . " ,, Võib tulla hetk , kus sa tunned ära maailma enda ümber , mis tegelikult sinu sees on olemas . Kaks poolust saab kokku ja tekib tervik . " 4 Intervjuu Fred Jüssiga ,, Olen konnakontserditel käija " "Fred Jüssi on salvestanud ja pildistanud , kõnelnud ja kirjutanud Eesti loodusest palju aastaid , Tema isikupärane ja väljapaistev panus eesti ökoloogilise mõtte arengusse ja looduse mõtestamisse , selle kaitsmise ja taastamise vajaduse teadvustamine on palju väärt . ,, Need ametlikud sõnad öeldi ja kirjutati Fred Jüssi kohta siis , kui ta sai Eesti Taassünni auhinna . Fred Jüssi nime ja raadiost
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid