Kas ma olen sõltumatu
tarbimisühiskonna tootlikest jõududest?
Tarbimisühiskond
– see on tänapäevane postmodernistlik ühiskonnavorm, kus
tahetakse rahuldada inimese kõiksuguseid soove ja ihasid.
Tarbimisühiskond on just kui heaoluühiskond, kuna soov täita
paljude inimeste vajadusi on suur.
Iga inimene
sõltub oma valikute tegemisel ühiskonnast: suurest inimtegevuse ja
suhete süsteemist, kus meie valikud mõjutavad teisi ja teiste
valikud jällegi meid. Üldjuhul ei tule üksikisik ega ka üks väike
inimrühm asjade tootmisega üksinda toime. Näiteks auto, mille
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
61 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kaggoxeb
Õppematerjali autor
õnne poole. · Hegelil oli vaimu kõrgemaks realisatsiooniks maailmaajaloos riik (tollane Saksamaa), kus inimesed mõistavad vabadust allumisena riigile. Seega indiviid allutatakse ühiskonnale ja selle taga asuvale vaimule: indiviid on väljendus -, realisatsioonivahendiks ja lakkab olemast eesmärgina. Inimese ja riigi vahekord on oluline samuti Marxile, ka temal kuulub see inimkonnast väljaspool olevatest jõududest tootmissuhetest). Marxi staadiumid. Marxi loomingut võib laias-laastus jagada nelja arengu perioodi: · Noorhegellus (kuni 1842) rünnati religiooni, kus juures seda tehes nad eemaldusid oma õpetajast, Hegelist. Ühtlasi tähendas see rünnakut saksa riigivõimu vastu, kuna riik oli kirikuga tollal tihedalt seotud. Taastootmise üks aspekte. Seminar
Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonna kohta kirjutatud käsitlustest negatiivses toonis. Tarbimiskultuur on olnud pigem hukkamõistev sõna kui kirjeldav sõna. Marxi traditsioon on eriti tugev: alates tarbekaupade fetisismist ja võõrandumisest kuni 50ndate kriitiliste teoreetikuteni: Marcuse, Baudrillard, Adorno, Horkhaimer: kultuuri kadumine, väärteadvus jne. Praegu räägitakse tarbimisest kriitiliselt ökoideoloogia raamides. Mõned hüüdjad hääled kõrbes on tarbimisest rääkinud ka positiivselt, mõeldes loovale
Ühiskonnakihid. Vastavalt tootmisviisidele tekivad erinevad kultuurilised institutsioonid. Marxi järeldus: see, kuidas ühiskond toodab enesele eksisteerimiseks vajalikku (milline on tootmisviis), määrab, millised on ühiskonna sotsiaalsed, kultuurilised, poliitilised aspektid. Baas koosneb kahest elemendist: tootlikud jõud (toorained, tööriistaoskused, töölised) ja tootmissuhted (klassisuhted tootmisviisis osalevate inimeste vahel). Maailm areneb nii, et tekib vastuolu tootlike jõudude ja tootlike suhete vahel. Tootlikud suhted hakkavad pärssima tootlike jõudude arenemist, kuid millalgi peab toimuma muutus. Majanduslikud suhted dikteerivad selle, milline on kultuur. Benjamin arvas, et pealisehitus väljendab baasi. Engels: ka pealisehitus muudab ajaloo kulgu. Majandussuhted on kõige tähtsamad. Ühiskonnas valitsevad ideed on valitseva klassi ideed. Valitseva klassi huvid esitatakse kogu ühiskonna huvidena
kapitalism, kus on vajalik naiste tööjõud); radikaalne 2.Hüpoteesi püstitamine (kõige uuem, naiste probleemide peamine põhjus on Hüpotees -uurija oletus selle kohta, kuidas tema arvates mees. Mehed tahavad domineerida naiste üle, nii asjad on. Hüpotees konkretiseerib uurimisprobleemi. majanduslikult kui ka seksuaalselt). Tihti väljendab hüpotees sõltumatu ja sõltuva muutuja vahelist seost. Nt. inimese haridus(sõltumatu) omab Sotsiaalse vahetuse teooria (George Homans) väidab, et positiivset mõju inimese sissetulekule(sõltuv). inimestevahelised lähisuhted on nagu majanduslik Teadusliku uurimuse eesmärgiks on hüpoteesi testimine kauplemine. Inimesed vahetavad mitmesuguseid hüvesid (selgitamine, kas hüpotees vastab tõele või mitte).
Marxi järeldus: see, kuidas ühiskond toodab enesele eksisteerimiseks vajalikku (milline on tootmisviis), määrab, millised on ühiskonna sotsiaalsed, kultuurilised, poliitilised aspektid. · Baas koosneb kahest elemendist: tootlikud jõud (toorained, tööriistaoskused, töölised, masinad) /ja tootmissuhted (klassisuhted tootmisviisis osalevate inimeste vahel isanda ja orja suhe). Maailm areneb nii, et tekib vastuolu tootlike jõudude ja tootlike suhete vahel. Tootlikud suhted hakkavad pärssima tootlike jõudude arenemist, kuid millalgi peab toimuma muutus. Benjamin arvas, et pealisehitus väljendab baasi. Ta küll kirjeldab, mis baas on, aga mis ta tegelikult on? Engels: ka pealisehitus muudab ajaloo kulgu. Maj aspektid on tähtsad aga mitte ainukesed. Ühiskonnas valitsevad ideed on valitseva klassi ideed. Valitseva klassi huvid esitatakse kogu ühiskonna huvidena. Marx: Ideoloogia on miski, mis väljendab
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks siis nt mõni rahvusk
31. Pluralism Teooria, mille kohaselt reaalsus kui selline koosneb mitmest sõltumatust substantsist. 32. Atomism Maailm koosneb aatomitest ja tühjusest (Demokritos). 33. Substants Kõikide ja nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. 34. Subjektiivne Isiklik. Tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev. Subjektivism – tunnetava subjekti tähtsust rõhutav. 35. Objektiivne Tõeline, erapooletu. Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust. 36. Agnostitsism Maailma tunnetatavust täielikult või osaliselt eitav filosoofiline õpetus. 37. Eudaimonism Õpetus, mis ütleb, et ülim väärtus on isiklik või kollektiivne õnn. 38. Stoitsism Sisemist rahu ja sõltumatust ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. 39. Epikuurlus Epikurose õpetuse kohane ellusuhtumine
31. Pluralism Teooria, mille kohaselt reaalsus kui selline koosneb mitmest sõltumatust substantsist. 32. Atomism Maailm koosneb aatomitest ja tühjusest (Demokritos). 33. Substants Kõikide ja nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. 34. Subjektiivne Isiklik. Tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev. Subjektivism – tunnetava subjekti tähtsust rõhutav. 35. Objektiivne Tõeline, erapooletu. Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust. 36. Agnostitsism Maailma tunnetatavust täielikult või osaliselt eitav filosoofiline õpetus. 37. Eudaimonism Õpetus, mis ütleb, et ülim väärtus on isiklik või kollektiivne õnn. 38. Stoitsism Sisemist rahu ja sõltumatust ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. 39. Epikuurlus Epikurose õpetuse kohane ellusuhtumine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid