Kas kõik on juhus kokkuvõte (0)

Sarnased õppematerjalid

10

docx

Teadusfilosoofia

Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA ALUSED Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Priit Pärnapuu Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 Kas kõik on juhus? Raamatu autor biofüüsik Stefan Klein on vabakutseline kirjanik, kes võttis omale missiooni, et uurida juhust ennast, tema mõju ja inimeste arusaama sellest ning seaduspärasusi. Ühes sellega pakub välja ka võimalused kuidas kaasaegses globaliseerunud, automatiseerunud ühiskonnas juhuse toimaga hakkama saada. Käesolev kokkuvõte on jaotatud neljaks osaks nagu ka teos ise: teke, mõju, taju ja strateegiad, milledes toon välja enda jaoks meeldejäävama. Teke.

Teadusfilosoofia alused

3

doc

Mis määrab inimese saatuse?

Siit ka selgub, et ka pikaajalise õppetöö valimise taga peitub tegelikult veel hulgaliselt väiksemaid valikuid. Just need väiksed valikud määravad meie saatuse kulgu. Sageli juhtub, et me ei ütle me oma tegelikke eesmärke välja, need on meie peitmõtted ja võib juhtuda, et me ei tea oma eesmärke isegi või pole neis täielikult kindlad. Selle põhjuseks võib olla see, et me pole nende üle kunagi mõelnud. Kõik meie valikud on omavahel tihedalt põimunud ning ei ole võimalik ette teada meie valikute tagajärgi. Peale valikute tegemist võib välja tulla ka rahulolematus­ kätte on saadud küll kõrge ametikoht, kui hobidega ja perega tegelemises ei pruugi jääda soovitud hulk aega. See kõik on saatus, mis on kujunenud meie endi valikute, nii suuremate kui väiksemate, tagajärjel. Üks valik viib meid ühele teele ning teine teisele ja otsustest sünnib saatus. Võibki öelda, et

Religioon

6

doc

RYLE Abstraktsioonid

Kas Aeg voolab ühtlaselt või korrapäratu kiirusega ja kas mõlemal juhul mõõdetakse tema kiirust teist sorti Aja abil? Lühidalt, mis on Aeg ­ on see Asi või Protsess või Suhe? On ta mingi kosmiline jõgi, ehk küll ilma kombatava veeta olematute kallaste vahel? Miski, mis ei voola välja ühestki lättest ega suubu ühessegi ookeani? Me võiksime öelda, et Augustinus nagu ükskõik kes oskas vastata konkreetsetele faktilistele küsimustele aja kohta; aga nagu [1832] kõik teisedki, ei suutnud ta vastata abstraktsetele küsimustele Aja mõistest. Aga mis vahe siis on neil konkreetsetel ehk faktilistel ning abstraktsetel ehk mõistelistel küsimustel? Võtame teise näite. Nagu iga arukas inimene teadis Hume suurepäraselt, kuidas eristada juhtumit, mil ta kohtab sõpra varem kokkulepitult, sellest juhust, mil ta kohtab sõpra juhuslikult; ning oskas teha vahet kaardimängul, kus jaotaja jagab kõik ässad kavalat võtet kasutades endale, ja teisel, kus

Filosoofia

54

doc

Tsitaadid

Parem on olla halb kui halvaks peetud. W. Shakespeare Kui su ainuke tööriist on haamer, hakkab iga probleem sarnanema naelaga. A. H. Maslow Kõik,mida raha eest saab, on odavalt saadud. E.M.Remargue Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat. H.Fielding Siin ma seisan ja teisiti ei saa. Martin Luther Pea meeles, et sa oled inimene. Cicero Ainult lollikesed on positiivse ellusuhtumisega Moe Howard

Kirjandus

3

doc

Läänerindel muutuseta. Erich Maria Remarque

juures, on kogu nende entusiasm kadunud. Keegi ei mõtle enam kuulsusest ja aust. Nad istuvad kaevikutes, pesemata ja täisid täis, öösel ja päeval kõlab suurtükimürin, iga sekund võib saada neile saatuslikuks. Mõttetutes rünnakutes ja vasturünnakutes, võitluses mees mehe vastu, hukkuvad tuhanded sõdurid. Aastatepikkuse positsioonisõja elavad üle ainult kõige tugevamad. Paulist ja tema kaaslastest saavad karmid rindevõitlejad, kes püüavad kõik tunded alla suruda, et mitte mõistust kaotada. Iga üleelatud päev võib olla viimane. Romaani teemaks on küll drastiline kirjeldus, kuidas inimesed üksteisele veresauna korraldavad, aga teose suurim teema on see, et ta näitab, kuidas sõda hävitab iga osavõtja sisemiselt ja teeb loomaks, kes reageerib veel ainult instinktiivselt, et eluga pääseda. ,,See raamat ärgu olgu süüdistus ega ülestunnistus. Ta olgu üksnes katse jutustada ühest

Kirjandus

5

docx

ARISTOTELES:Nicomachose eetika I ja V

Kindlasti on võimalik eesmärke saavutada õppimise läbi, selleks peavad olema nii füüsilised, kui vaimsed eeldused. Kõike ei saa muidugi jätta juhuse hooleks. Kuigi vahest võib tunduda, et õnne tuleb juurde sinna kus seda juba on ja ei taha tulla sinna kus seda pole. Õnnelikul juhusel võib olla elus suur osa. Päris mitte midagi tegemata ja mingeid eesmärke seadmata ei pruugi ka seda juhust tulla. Samas võib elus olla ka hoopis vastupidiselt õnnelikule juhusele hoopis õnnetu juhus, mis võib tabada nö. õnne tipul. Kas inimesel polegi ehk võimalik õnnelik olla,seni kuni ta elab? See küsimus kerkis tänu Athena riigimehele Solonile kelle meelest tuleks enne lõpp ära oodata ja siis alles selgub,kas oldi õnnelik. Või elab inimene õnnelikuna lõpuni, kuid kui tema lastest ühtedel läheb hästi ja teistel halvasti. Ei saa ju väita, et inimesele oma laste käekäik korda ei lähe. Siinkohal tahaks

Õigusfilosoofia

2

doc

Milan Kundera "Olemise talumatu kergus"

töökohast arstina loobuma. Talle antakse küll võimalus enda sõnad tagasi Olemise ,,kergus" ja ,,raskus". Teos algab arutlusega, kus autor võtta, kuid mees otsustab endale kindlaks jääda. Tomas võidab oma räägib nii Nietzsche kui Parmenidese teooriatest ja käsitlustest. Raamatu nõrkuse naiste vastu alles elu lõpupoole, kus nad Terezaga maale elama minategelane usub, et kuna inimelu on kordumatu, on kõik teod suunduvad. tähtsusetud. Tähtsusetu elu elamine on kerge. Kergus muutub aga talumatuks, kuna enda tähtsusetusega on raske leppida. Samuti on meie Lühike sisukokkuvõte tähtsusetutel tegudel tegelikult talumatult suur vastutus, kuna saame kõike

Kirjandus

5

doc

David Hume

tihedas kontaktis kirjanduslik-filosoofiliste ringkondadega. 1767 pöördub Inglismaale tagasi ja temast saab napilt aastaks välisministri abi Londonis. Pärast seda tõmbub Sotimaale ning pühendub teose ,, Vestlused loomulikust religioonist" kirjutamisele. Sureb 25.august 1776.a. Edinburghis. Teosed. Kirjutas oma 600-lk. filosoofilise peateose ,,Traktaat inimloomusest" 26-aastaselt. Kuid kui see empirismi (kr empeiria 'kogemus' seisukoht on: kõik teadmised tegeliku maailma kohta pärinevad kogemusest) tulevane klassikaline teos avaldati, siis tema ilmumine ei äratanud mingit tähelepanu. Hume enda sõnade kohaselt ilmus see lääne filosoofia suurepärane meistriteos ,,trükis surnuna sündinult" Kaheksa aastat hiljem tegi ta uue katse ja avaldas oma peateose tulemused veidi lühendatuna, ümbertöötanuna ja ainult olulist säilitades teoses ,,Uurimus inimmõistusest".

Filosoofia

Kommentaarid (0)