10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-06-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Skitt
Õppematerjali autor
eest. J. S. Mill arvab, et seadused kui ka ühiskondlik arvamus võivad indiviidile esitada teatud nõudmisi. Kohuse- eetika teooriatest on tuntuim Saksa filosoof Immanuel Kanti (1724-1804) eetika. Kanti arvates tuleneb teo moraalne väärtus selle motiivist, tulemus ei ole oluline. Sama tulemuseni võivad viia subjektiivselt väga erinevad teod. Kanti arvates on õige motiiv kohuse-motiiv. Kui inimene tahab täita oma kohust, siis teeb ta õigeid asju. Mis on inimese kohus, selle saab kindlaks teha kategoorilise imperatiivi alusel, mis ütleb, et lähtuda tuleb sellisest motiivist, millest võiksid ja peaksid lähtuma kõik inimesed kui mõistuslikud olendid. Kant loetles selliseid kohuseid: ausus, enesetapust hoidumine, teiste aitamine, õnnelik olemine, ligimese armastamine. Minu arvates kui jälgid neid kohuseid siis oled sa vaba, kus iganes sa viibid. Kas vabadus on illusioon? Minu arvates pole vabadus illusioon,
Ta on tuntuim deontoloogilise eetika esindaja. Deontoloogia väidab, et osad moraalsed kohustused kehtivad absoluutselt. See eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele. Missugune on aga täpsemalt Kanti eetika? Kanti eetika ehk kohustuse eetika järgi jagunevad teod õigeteks ja vääradeks. Väärad teod on taunitavad ja õiged teod on kas valikulised või kohustuslikud. Kanti arvates on õige motiiv kohuse-motiiv. Kui inimene tahab täita oma kohust, siis teeb ta õigeid asju. Kanti arvates on sellisteks kohusteks: ausus, enesetapust hoidumine, teiste aitamine, õnnelik olemine, ligimese armastamine. Esmapilgul jääb mulje nagu oleks need kohustused väga lihtsad ja enesest mõistetavad. Kui aga hakata pikemalt mõtlema nende üle, kas saab olla kohustuseks pidevalt aus olemine. Tõesti, kes meist ei tahaks, et teised oleksid meie vastu ausad, kuid usun, et igas olukorras ei ole ausus parim lahedus
tegemistele luba, välja arvatud omaenese südametunnistuse otsused ja omaenese mõistus, tugineda oma tegemistes ainult iseenda tahtele ja järelikult ka vastutada kõigepealt just nende ees, järgmiseks ühiskonna ees, kuhu kuulutakse, kuid ainult niivõrd, kuivõrd need annavad oma vaba nõusoleku millelegi sellisele alluda." Mihhail Bakunin Mida mõeldakse sõna ,,vabaduse" all võib arutleda tundide kaupa, kuid on 21. sajandi inimese vabadusteks peetakse: sõnavabadus, valiku vabadus, usu vabadus. Samas vabaduste all võib mõelda ka kohustusi ja õigusi. Nende piirjooned on väga ähmased. Küsimus seisnebki selles, kas inimese vabadus 21. sajandil on müüt või tegelikkus. Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Sõnavabadus hõlmab oma ideede väljendamist mitte üksnes sõna kujul, vaid ka näiteks pildis, trükis, filmis, pantomiimis ja muul viisil
lihtsalt täitma kellegi poolt sõnastatud või reguleerimatult kehtestunud nõudmisi, vaid ka mõistma nende sotsiaalset päritolu ja nendest tulenevaid tagajärgi isiklikule ja kollektiivsele tegevusele. · ÕNN seisund, mida inimene üle elab, kui ta on jõudnud taotletud eesmärgini. See on täiuse tunne. · AU, autunne - on isiku või kollektiivi väärikus ja maine. · VÄÄRIKUS inimese arusaam enesest kui inimesest. Väärikustunne nõuab, et inimesega käitutakse ja ta ise käitub vastavalt tema väärikusele. 4 · SÜDAMETUNNISTUS väljendab võimet olla enese tegude peremees ja kohtunik; anda oma eesmärkidele, tegude saavutamiseks kasutatud vahendite kõlbelisi hinnanguid ja täita ilma välise sunnita oma kõlbelist kohust.
Inimene peab lähtuma käitudes sellistest põhimõtetest, millest võiksid ja peaksid lähtuma kõik. See ongi kuulus kategooriline imperatiiv Kanti sõnastus: ,,Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks". Sellel imperatiivil on ka teine sõnastus: ,,Toimi nõnda, nagu sinu toimimise maksiim peaks sinu enese tahte läbi saama üleüldiseks loodusseaduseks". Kolmas sõnastus erineb kahest esimesest ning rõhub inimese kui mõistuseolendi väärtusele iseendas: ,,Toimi nõnda, et sa inimsusse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati ühtlasi kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendisse". 2.4 Eetika (kohuse eetika) Ta on tuntuim deontoloogilise eetika esindaja. Deontoloogia väidab, et osad moraalsed kohustused kehtivad absoluutselt. See eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele
Teodeontoloogia on teooria, mis elus aega ega oskusi. Intuitsioon ei tunnustab "inimlikku olukorda" ja lubab, pruugi anda adekvaatset vastust. et mõned olukorrad jäävadki inimese enda südametunnistuse lahendada, sest Vähemalt mõningaid üldisi reegleid inimene pole täiuslik olend, kes suudaks sõnastamata poleks võimalik ei kasvatus alati teada, mis on õige ja mis vale. ega haridus.
Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütleme või teeme, kes me oleme ja mida me väärtustame. Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis). Põhimõisted Moraal ehk kõlblus on üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääradest tegudest. Moraal osutab inimeste ja kultuuride kokkuleppelistele tavadele, reeglitele või käitumisviisidele, nagu nad on. Eetika on teadus kõlblusest (ehk moraalist) ja kõlbelistest väärtustest. Eetika ehk kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal.
on seetõttu samm kaugemale universaalsetest tõdedest keele kohta. Teiseks leitakse Sapiri-Whorfi keelelise relatiivsuse hüpoteesi vaimus, et kuna iga keel on unikaalne, on igas keeles unikaalsed vahendid maailmakogemuse ja teadmiste väljendamiseks ning seetõttu on iga keele häving ühe maailmamõistmise viisi kadumine. (Sapiri-Whorfi hüpotees ehk keelelise relatiivsuse hüpotees ütleb, et inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis on mõjutatud sellest, missugust keelt ta kõneleb.) 6) Ohustatud keelte üle peab arvet ka UNESCO. Nemad lähtuvad keelte koguarvust 6000, millest 2010. aasta andmete järgi on vähem või rohkem ohustatud 43 protsenti. Sellesse kategooriasse pääsevad keeled, mida suurem osa lastest küll veel räägib, aga keele kasutusvaldkonnad on piiratud, näiteks räägitakse seda ainult kodus. 7) http://kultuur.err
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid