Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas kohus või omakohus? (1)

3 KEHV
Punktid

Lõik failist

Eestikohtusüsteem on kolmeastmeline. Esimesse astmesse kuuluvad maa-,linna ja halduskohtud. Selle taseme kohtud tegelevad kõikidekohtuasjadega. Halduskohtus käsitletakse aga kodaniku ja riigivahelisi konflikte ning vaadatakse läbi ka valimiskomisjoni vastusuunatud protestid. Teise astme moodustavad ringkonnakohtud. Sealtegeletakse maa- ja linnakohtute otsuste kontrollimisega kirjalikuedasikaebuse alusel. Kolmanda ning kõige kõrgema astme kohus asubTartus ning kannab nime Riigikohus . See asutus teostabkonstitutsioonilist järelvalvet ning tegeleb kohtulahenditegakassatsiooni korras.
Õigusriigis,nagu Eesti, ei saa toimida omakohtu põhimõttel, vaid ainultseaduste alusel ja selleks volitatud asutuste ning isikute otsuste
Kas kohus või omakohus #1 Kas kohus või omakohus #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor insomnia Õppematerjali autor
kirjand

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
doc

Ühiskond

Kordamine ühiskonna kontrolltööks. 2.2 Demokraatliku riigi tunneb ära selle järgi, et võim on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Seda nimetatakse võimude lahususeks ja tasakaalustatuseks. Demokraatlik valitsemine: · Võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte. · Võim on avalik ja kontrollitav. · Võim seisab rahvale võimalikult lähedal. Takistamaks poliitilise võimu kontsentratsiooni, lahutatakse kogu võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Seadusandliku võimu organiks on kõikides riikides parlament, kelle peamine ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine/muutmine. Täidesaatva võimu organiks on valitsus, mis koosneb ministritest. Valitsuse ülesanne on viia ellu poliitilisi otsuseid.

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
40
doc

Õiguskaitseasutuste süsteem

1. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiibid. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiipide arv ei ole täpselt määratletav. Käsitletavate printsiipide arv sõltub käsitluse detailsusest, samuti on võimalik mitmeid printsiipe vaadelda soovi korral kui iseseisvaid printsiipe või kui mõne teise printsiibi alaprintsiipi. Samuti ei ole võimalik anda mingit printsiipide hierarhiat nende tähtsuse järjekorras. Kui teatud situatsioonis erinevad printsiibid on konfliktis siis küsimus sellest, et kumba printsiipi järgides situatsioon lahendada, sõltub väga paljus konkreetse situatsiooni tüübist ning erinevates situatsiooni tüüpides võib peale jääda ükskord üks kuid teine kord hoopis teine printsiip.

Õigus
thumbnail
16
doc

Õigusõpetus (vastused küsimustele)

süsteemideks. 3. Nimeta suuremad õigussüsteemid maailmas, kuidas neid eristada? Millisesse õigussüsteemi nendest kuulub Eesti? - *Mandri-Euroopa õ. süsteem /e. kontinentaalne e. romaani-germaani õ. ­ kõik normid paigutatud terviklikesse seadustekogudesse e. koodeksitesse, jaotatud õigusharudesse/, *anglosaksi õ. süsteem /e. inglise, kehtib eeskätt ingliskeelsetes maades, õ akte palju, nad laiali pillutud, suulise tavaõiguse suur osa, rooma õ vähene mõju, kohus loob ise õigust oma otsustega, kriminaalõiguses vandemehed/ ja *islami õ. süsteem /e. sariaat ­ kõik inimeste teod jagatud 5 liiki: kohustuslikud, soovitavad, ükskõikseks jätvad, ebasoovitavad, keelatud; reguleerib inimeste elu väga üksikasjalikud ­kuni söömise, riietuse, laste kasvatamiseni jne; kriminaalõigus arhailine ­ karistuseks kividega surnuksloopimine, käe maharaiumine; abielu on varaline tehing; õ süsteem

Õigusõpetus
thumbnail
24
doc

EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM

3.1.1. Linna- maa- ja halduskohtud 3.1.2. Ringkonnakohtud Eesti alale tuli rooma õigus kahe lainena: 3.1.3. Riigikohus - Rootsi Kuningriigi koosseisus olemise perioodil ja 3.1.4. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohus - 19.sajandil. 3.1.5. Kohtute haldus 3.1.6. Kohtunikud KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM 3.1.7. Õigusemõistmise printsiibid

Majandusõigus
thumbnail
48
doc

EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM

3.1.1. Linna- maa- ja halduskohtud 3.1.2. Ringkonnakohtud Eesti alale tuli rooma õigus kahe lainena: 3.1.3. Riigikohus - Rootsi Kuningriigi koosseisus olemise perioodil ja 3.1.4. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohus - 19.sajandil. 3.1.5. Kohtute haldus 3.1.6. Kohtunikud KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM 3.1.7. Õigusemõistmise printsiibid tähendab eelkõige kirja pandud üldiste õigusnormide alusel õigluse, moraali ja 4

Õigus
thumbnail
23
pdf

ÕIGUSKAITSEASUTUSTE SÜSTEEM - EKSAMIKS

​Printsiipide mõju ei ole niivõrd sirgjooneline​. Kahe konfliktse printsiibi kokkupõrke puhul tuleb hinnata, et kumma printsiibi järgimine on antud situatsioonis olulisem. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise ​printsiipide arv ei ole täpselt määratletav​. Käsitletavate printsiipide arv sõltub käsitluse detailsusest, samuti on võimalik mitmeid printsiipe vaadelda soovi korral kui iseseisvaid printsiipe või kui mõne teise printsiibi alaprintsiipi. Samuti ei ole võimalik anda mingit printsiipide hierarhiat nende tähtsuse järjekorras​. Kui teatud situatsioonis erinevad printsiibid on konfliktis siis küsimus sellest, et kumba printsiipi järgides situatsioon lahendada, sõltub väga paljus konkreetse situatsiooni tüübist ning erinevates situatsiooni tüüpides võib peale jääda ükskord üks kuid teine kord hoopis teine printsiip. 2. Legaalsuse (seaduslikkuse) printsiip

Õiguskaitseasutuste süsteem
thumbnail
23
docx

Õiguskaitseasutuste süsteem eksam

Printsiipide mõju ei ole niivõrd sirgjooneline. Kahe konfliktse printsiibi kokkupõrke puhul tuleb hinnata, et kumma printsiibi järgimine on antud situatsioonis olulisem. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiipide arv ei ole täpselt määratletav. Käsitletavate printsiipide arv sõltub käsitluse detailsusest, samuti on võimalik mitmeid printsiipe vaadelda soovi korral kui iseseisvaid printsiipe või kui mõne teise printsiibi alaprintsiipi. Samuti ei ole võimalik anda mingit printsiipide hierarhiat nende tähtsuse järjekorras. Kui teatud situatsioonis erinevad printsiibid on konfliktis siis küsimus sellest, et kumba printsiipi järgides situatsioon lahendada, sõltub väga paljus konkreetse situatsiooni tüübist ning erinevates situatsiooni tüüpides võib peale jääda ükskord üks kuid teine kord hoopis teine printsiip. 2. Legaalsuse (seaduslikkuse) printsiip

Õiguskaitseasutuste süsteem
thumbnail
33
doc

Riigiõigus

Moodustamise põhimõte: Eesti Vabariigi üles ehitada tasakaalustatud parlamentaarse demokraatia põhimõtetest lähtuvalt. Koosseis: 30 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja 30 Eesti Kongressi poolt lähetatud saadikut 5. Mitu korda ja mis asjus on 1992. a PS muudetud? 1992. PS on muudetud neljal korral. I kord: 25.02.2003 muudatuse sisuks oli KOV volikogu volituste pikenemine kolmelt aastalt neljale aastale. Ühtlasi jäeti RK-le õigus volituste perioodi lühendada seoses KOV üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega.(Võeti vastu kiireloomulisena § 163) II kord: Enne EL liitumist võttis rahvas rahvahääletusel vastu PSTS, mis lubas muu hulgas Eestil kuuluda EL-i. (Formaalselt tegu PS täiendamisega, sisuliselt ikka muutmine vt: §163 lg 1 p 1) III kord: Muudeti preambulit, lisati ,,eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade" IV kord: Puudutab riigikaitse korraldust. Loobuti kaitseväe ülemjuhataja mõistest, kaitseväge

Riigiõigus




Kommentaarid (1)

et475 profiilipilt
et475: Ok
17:41 27-05-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun