arvusaadav ja teostatav. Peatükk 1 Kuigi Eesti õpilased on teadatuntud kui head ja eeskujulikud õpilased on lood hoopis vastupidi.Inimarengu auranne toob välja, et 70% Eesti õpilastest peab õppekoormust liiga suureks, 67% tunneb, et nad on pidevalt väsinud, ja 33%, et ei taha üldse koolis käia.Eesti Õpilasesinduste liidu aseesimehe Kristo Petersoni sõnul on see tingitud sellest, et õppetöösse ei arvestata kodutöödele kuluvat aega ja lisas veel, et tihti on õpilase koolipäev pikem koos koduste töödega, kui täiskasvanu tööpäev.Suur koormus on tingitud ka sellest, et koju jäetakse uusi teemasi, mida tunnis pole veel arutatud ning õpilane peab vabast ajast tegelema asjaga mida tegelt ideaalis võiks võtta juba tunnis läbi. Aruandes selgitati veel, et õpilasi hinnatakse vaid omandatud teadmiste põhjal ega pöörata piisavalt tähelepanu isiksuse arengule.Õpetajad arvavad, et kõik õpilased on sama targad ja võimekad
inimesed töötamisse. Küsimustest selle kohta, kui oluline on töötamine inimeste jaoks ning kuidas nad seda väärtustavad, selgub, et Eesti mehed on enam orienteeritud tööle ning nende jaoks on töötamine olulisem kui naiste jaoks. Kui partner teeniks piisavalt ning materiaalne olukord võimaldaks, siis töötaks täiskoormusega 69% mehi aga vaid 27% naisi. Samas ligi pooled naised (48%) sooviksid osaajaga töötada. Osaajaga töötamise eelistamine võib tuleneda naiste suurest kodutööde koormast. (Poliitikaanalüüs, 3) Osaajaga töö Tööle asumine tähendab suurenevaid vajadusi töö- ja pereelu ühitamiseks ning sellest lähtuvalt paindlikuks töökorralduseks. Üks peamisi paindliku tööaja korralduse vorme on osaajaga töö. Naiste suuremat seotust koduga illustreerib fakt, et naiste seas on osaajaga töötajaid oluliselt enam kui meeste seas ja kõige suurem on erinevus siis, kui leibkonnas on kuni kaheaastased lapsed (Tasuja, 2011). Võrreldes 2003
Võid valida mitu varianti. Psühholoogidelt Õpetajatelt Vanematelt Sõpradelt Internetist Raamatutest Muu: Kuidas võiks sinu arvates toime tulla koolistressiga ning kuidas seda võiks gümnaasiumiõpilaste seas vähendada? Kirjuta oma arvamus ning põhjenda. Teie vastus 31 LISA 2 Muutmata kujul vastused küsimusele ’’Mis on sinu arvates koolistress?’’ Stress koolist Koolist tingitud stress (ülekoormus, palju kodutöid, pikad koolipäevad) Stress koolist, mis on tekkinud ülemõtlemise, üleõppimise ja ületegemise tagajärjel. Kooli tõttu tekkinud psühholoogiline seisund, mis kooliga kaasneb. Stress, mis on põhjustanud kool - pikad koolipäevad, palju kodutöid, vähe aega, ärevus enne kontrolltöid jne Kui ollakse pinges ning pidevalt väsinud Kui õppimine kuhjub üle pea, tãhtajad vilgutavad punaseid tulesid, hinded
Raskused füüsikas, keemias, matemaatikas (enamasti tüdrukutel), võõrkeeltes (enamasti poistel), pikad tööpäevad (peale kooli on ju ka kodutööd) jne mõjuvad painajalikult. Või siis mõnel puhul hoopis vastupidi - vahest on kõik liiga kerge ja tund on sellepärast igav? Õppimine on juba iseenesest märksa pingestavam protsess kui paljudel ametikohtadel töötamine. Mõnede õpilaste tööpäev venib kodutööde tõttu 10-11 tunnini! Õppimisega seotud emotsionaalsed pinged tõusevad koolis teadmiste kontrolli eel ja ajal, aga ka kooliaasta lõpul, kui üldine õpihuvi hakkab kustuma. Suur hulk õpilasi kogeb ajutist või pidevat stressi seoses kehva edasijõudmisega mõnes aines. Vanemais klassides annab tunda õpihuvi kahandav ebakindlus edasiõppimise võimaluste suhtes, sest programmid ja kõrgkooli vastuvõtu tingimused on viimaseil aastail kiiresti muutunud.
Arvamused, milleni see viis on väga erinevad. Eelmine haridusminister arvab, et kõik on korras: riigieksami tulemused 2005. aastal olid põhimõtteliselt samad kui eelmiste aastate tulemusedki. Õpilased ja õpetajad arvavad teisiti. ,,Mul oli 2 õpiku komplekte igas aine," ütles tänane tudeng Anna, ,,läti eksemplari võtsin kaasa kooli, aga kodus õppisin kõike vene keeles, et paremini aru saada millest õpetaja tunnis rääkis. Kodutööd tõlkisin sõnaraamatuga. Aega läks paris palju, aga hinned ikka langesid". Ma olen kindel, et mõned teisted õpilased, kes tahaks teadmisi omandada, tegid samuti. Mõned õpetajad, kes ei osanud läti keelt või ei tahtnud õpetada selles keeles, lahkusid töölt. Kes jäid, pidid õppima oma konspektid ära läti keeles ning viima tunni läbi riigikeeles. Õppeedukus vähenes üpris kiiresti. Näiteks 2005. aasta matemaatika riigieksami keskmine
faas. Häire faasis ollakse juba kokku puutunud stressoriga. Selles faasis tajub inimene ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda, või loobuda võitlemast. Õpilasele teatatakse, et järgmiseks päevaks on tal kaks kontrolltööd, üks kirjand ja retsentsioon vaja kirjutada ja õhtul kella kuuest kaheksani trenni minna. Õpilane on paanikas, arutab ja mõtleb, kas oleks mõtekas tänane trenn ära jätta, et jõuaks kõik kodutööd tehtud ja jätta kontrolltöödeks õppimatta, ning kirjutab ainult kirjandi ja retsentsiooni valmis, või siis kogub kõik jõuvarud kokku käib trennis ära ja õpib kontrolltöödeks ja kirjutab kirjandi ja retsentsiooni ilusti ära kasvõi unearvelt ja ohtra kohvi joomisega. Vastupanu faas on siis, kui kõik raske töö tehtud. Seda faasi iseloomustab inimese vastuseis stressori mõjule. Õpilane sai kõik õpitud ja trennis käidud, tunneb ennast küll väsinuna kui lõpuks õhtul
Sellest tekkis idee antud valdkonda täpsemalt uurida ning selgitada, mis roll on tekkinud olukorral noorte uneharjumustel. Seega viisin läbi Eesti noorte päevakava uuringu, kus käsitletakse õppimisele, magamisele kuluvat aega ning koolitundide algust. Koolis on aktuaalseks probleemiks õpilaste väsimus, mistõttu nad ei jõua kooli või jätavad koolitööd tegemata. Põhjusena tuuakse välja, et õpetajad jätavad mahukaid kodutöid, tunde on palju ning oma osa võtavad ka koolivälised huvitegevused näiteks trennid. Erinevatest kohustustest tulenevalt jääb vaba aega väheseks ning õpilased tunnevad end väsinuna. Sellest tulenevalt tekib küsimus, kuhu kulub tegelikult õpilaste aeg, kas õpilase unetunnid ja hommikune puhanud tunne on seotud koolitundide algusajaga? Lähtuvalt eelnevast, kas see oleks lahendus, kui koolitunnid algaksid hiljem?
Halvasti organiseeritud rühmatöös kalduvad võimekamad õpilased kogu töö ära tegema ja teised kirjutavad nende pealt maha. Kodutööde- ja iseseisva töö roll õppe- ja kasvatustöös. Iseseisev töö on õppetunnis kasutatav uue materjali õppimiseks ja kinnistamiseks. Klassi ja koolivälise iseseisva töö põhivormiks on kodutöö ettevalmistusena ainetundideks .Enamasti on aga õpetaja vahetu õpetamine tõhusam kui iseseisev õppimine. Kodutööd täidavad õppeprotsessis kolme funktsiooni: kinnistavad kooli õpitut, arendavad õpilaste õpioskusi ja ühtlustavad õpilaste õpitempo erinevusi õpitulemustes. Nõuded iseseisva töö korraldamisele klassis. 1. Enne iseseisva töö andmist tuleks veenduda, et õpilased tulevad sellega toime. Töölehe nõuded peaksid olema endastmõistetavad ja sooritatavad ülesanded hõlmama materjali, millega tulevad toime kõik õpilased
Kodutööks jäetud ülesanded kirjutab õpilane õpilaspäevikusse. Kodutööde tegemine on mitmes mõttes väga oluline. Laps peab meenutama tunnis õpitut ning proovima, kas ta on õpitust aru saanud. Mõnikord on vaja õpilasel koostada iseseisvaid uurimistöid. Vanematel tuleb hoolitseda selle eest, et lapsel oleks kodus oma vaikne õppimiskoht, kus ta saab valmistuda järgmise päeva tundideks ning kus tal oleks piisavalt aega kodutööde tegemiseks. Kõigil õpilastel on kohustus teha koduseid ülesandeid. Kui kodutööd jäävad mingil põhjusel kokkulepitud ajaks tegemata, peab lapsevanem sellest kooli teatama kirjalikult õpilaspäeviku kaudu. Kui laps on koolist puudunud, saab koduülesannete kohta infot elektroonsest süsteemist (e-koolist) või mõnelt klassikaaslaselt.
24 õpilast klassis on ilmselgelt ka kutseõppeasutuse jaoks liialt palju. Õpetaja peab tegema mööndusi ning kõigiga ei saa tegeleda. See tähendab, et õpilaste tööd saavad vaid punase hinde ning plussid- miinused küsimuste-vastuste taha. See ei anna aga õpilasele muud teadmist kui, et kas ta vastas küsimustele õigesti või mitte. Õpilane, kes soovib oma töid analüüsida, vajab rohkem tagasisidet. Isegi õpilased, kel on mõne aine või teemaga raskusi, sooviks rohkem tagasisidet kui pelgalt plussid ja miinused. Lisaks sooviks õpilane, et teda hea töö eest tunnustataks. Õpilased ,,töötavad" justkui ,,piitsa ja prääniku" meetodil: natuke piitsa ning samas ka natuke präänikut, et muidu üsna laisk õpilane ka tööle saada. Õpetajad jagavad kahjuks aga vaid piitsa ning präänikut peaaegu, et mitte kunagi. Kui aga kiituse osakaalu suurendada, oleks õpilastel motivatsiooni teha seda, mida nad tahavad ja hästi teha oskavad
seostada ettemääramatuse printsiibiga, mille kohaselt pole täpselt ennustatav, milline arenguvariantidest järgmisel hetkel realiseerub. Kunagi ei saa olla kindel, mis elu toob. Termodünaamika teise printsiibi kohta saab väga hea näite tuua õppetööga. Antud põhimõtte järgi on korrastamatusel tendents iseenesest kasvada ning korrastatusel iseloomulik kahaneda. Olles üliõpilane, tean, et ennast mitte käsile võttes, kohe semestri algul, võib tulevik olla raskem. Lükates kodutöid ja kontrolltöödeks õppimisi viimasele minutile, loon ma endale väga suure probleemi, sest aina uued kontroll- ja kodutööd tulevad peale. See tähendabki, et soovides korda hoida või luua, peab pingutama ja seda mitte tehes, kasvab korralageduse hulk veelgi suuremaks. Vastasmõjude arvestamise printsiibi seostaksin suhetega. Selle põhialuse kohaselt tuleb süsteeme, olekuid, protsesse ja kõike muud käsitledes silmas pidada nende võimalikke mõjusid üksteisele
Nõuded iseseisva töö korraldamisele klassis. Iseseisvat tööd saab anda õpilastele tunnis, täitmiseks koduülesannetena ja pikemaajaliste ülesannetena klassivälises töös. Õppematerjali kinnistamiseks antud iseseisev töö tunnis on tõhus, kui õpilasel on vajalikud teadmised, oskused, selged juhendid selle täitmiseks; töö kestab lühikest aega ja õpilased saavad segamatult töötada ning õpetaja jälgib töö sooritamist, kontrollib töö tulemusi ja arvestab neid hindamisel. Kodutööd täidavad õppeprotsessis kolme rolli: kinnistavad koolis õpitut; arendavad õpilaste õppimisoskust; ühtlustavad õpilaste õpitempo varieeruvusest tingitud erinevusi õpitulemustes. Kodutöö efektiivsus jääb üldjuhul alla klassis õppimise tõhususele. Koduste ülesannete roll õppe ning kasvatustöös ning pedagoogilised nõuded kodutöödele. Pikemaajaliste ülesannete ja projektide roll ning rakendamise metoodika koolitöös.
ülesannetena klassivälises töös. Õppematerjali kinnistamiseks antud iseseisev töö tunnis on tõhus, kui õpilasel on vajalikud teadmised, oskused, selged juhendid selle täitmiseks; töö kestab lühikest aega ja õpilased saavad segamatult töötada ning õpetaja jälgib töö sooritamist, kontrollib töö tulemusi ja arvestab neid hindamisel. Kodutööd täidavad õppeprotsessis kolme rolli: kinnistavad koolis õpitut; arendavad õpilaste õppimisoskust; ühtlustavad õpilaste õpitempo varieeruvusest tingitud erinevusi õpitulemustes. Kodutöö efektiivsus jääb üldjuhul alla klassis õppimise tõhususele. Koduste ülesannete roll õppe ning kasvatustöös ning pedagoogilised nõuded kodutöödele. Pikemaajaliste ülesannete ja projektide roll ning rakendamise metoodika koolitöös.
praktiliste oskuste omandamist. Kõigi nende meetoodiliste süsteemide taotluseks on saavutada õpilaste kooperatiivne õppimine, et rühma kuuluvad õpilased töötaksid kooskõlastatult läbi õppematerjali erinevad osad ja seejärel kasutaksid töö tulemusi ühiselt õppeaine omandamiseks. Rühmatöö võimaldab peale aine õpetamise saavutada ka kasvatuseesmärke, kuid on õpetajale korralduslikult töömahukas. 12. Kodutööde ja iseseisva töö roll õppe- ja kasvatustöös. Nõuded iseseisva töö korraldamisele klassis. Iseseisvat tööd saab anda õpilastele tunnis, täitmiseks koduülesannetena ja pikemaajaliste ülesannetena klassivälises töös. Õppematerjali kinnistamiseks antud iseseisev töö tunnis on tõhus, kui õpilasel on vajalikud teadmised, oskused, selged juhendid selle täitmiseks; töö kestab lühikest aega ja õpilased saavad segamatult
Sue Cowley “Õpetaja õpiabi” 1. OLUKORD – LOBISEMISHIMULINE KLASS Mina arvan, et oluline on mõned reeglid paika panna juba siis, kui õpilastega esimest korda kohtuda. Seega, kui õpilastele selgitada kõige esimeses tunnis, et neilt eeldatakse täielikku vaikust, on sellest kindlasti palju abi. Nõustun Cowley´ga, et tuleb jääda endale täiesti kindlaks ja selgitada õpilastele väga korrektselt, mida neilt nõuan. Kui üks kord järele anda ning jutustamist ignoreerida, siis järgmine tund on lobisejaid juba rohkem. Oluline on ka rahulikuks jäämine ja õpilaste peale mitte ärritumine ning karjumine, sest selline käitumine võib õpilasi veelgi innustada ulakustele ja neile isegi nalja teha. Lisaks on võimalik rakendada erinevaid nippe, mis aitaksid klassiruumis vaikust hoida. Mina eraldaksin teineteisest omavahel jutustavaid pinginaabreid või saadaksin ühe nendest klassist välja rahunema. Seega usun, et lobisemishimulise klassiga hakkama saamisega oleks vaja prak
humanitaarsuund, loodussuund, sotsiaalsuund, reaalsuund ning sport ja tervis. 11. klasside seas oli populaarseim jällegi humanitaarsuund, populaarsuselt järgmised loodussuund ja majandussuund. Selline erinevus näitabki, et õpilastele tuleb pakkuda laia valikut - noored on iga aasta erinevate huvidega. (Õuemaa 2013) Läänemaa Ühisgümnaasiumi koolihoone pühitseti 31. augustil 2013. aastal ning avaaktus toimus 1. septembril (Tobias. Läänemaa...). Esimene koolipäev võeti vastu kümnete valgete õhupallide taevasse lennutamisega. Uue riigigümnaasiumi esimeses koolipäevas oli tunda elevust. Põnevust lisasid värskelt remonditud maja, uued õpetajad ja uued klassikaaslased. Kooli avaaktus oli väga ebatraditsiooniline - klassijuhatajatunniga tuli sobitada interneti kaudu üle kantud viie riigikooli ühisaktus. Enim pakkus rahvale vaimustust vastremonditud koolimaja. Tolleaegsele Wiedemanni keeleauhinna laureaadile Valve-Liisile tuletas uue kooli
raamatus „Õppima õppimine ja õppima õpetamine“ sellel teemal pikemalt peatunud. Autori teemavalikut ajendas: teemat on kajastatud meedias, isiklik huvi antud teema kohta, autor on plaaninud minna edasi õppima õpetajaks. Selle töö eesmärgiks on: 1) anda ülevaade õpiharjumuse käsitlusest; 2) välja selgitada 3., 6. ja 9. klassi õpilaste õpiharjumused; 3) analüüsida, kuidas mõjutavad õpiharjumused kodutööde tegemist; 4) kui suur on erinevus 3., 6. ja 9. klassi õpilaste õpiharjumuste vahel. Hüpotees: 9. klassi õpilaste õpiharjumused on paremad kui 3. ja 6. klassi õpilastel. Õpiharjumuste taset hindab autor Helle-Mall Kadajase (2005) raamatus antud võtmega. 30-26 punkti Suurepärased õpiharjumused 26-21 punkti Head õpiharjumused 20-15 punkti Rahuldavad õpiharjumused
2.õpilaste eripära mõistmine ja arvestamine Enne õpetamist 3.õppimise ja õpimotivatsiooni mõistmine ja nende teadmiste rakendamine 4.õpetamisviiside (meetodite ja praktika) ning õpilastele üldise lähenemise väljavalimine ja rakendamine töös klassiga. Enne õpetamist ja õpetamise ajal. 5.õpilaste õpi- ja kasvatustulemustele hinnangu andmine. Pärast õpetamist. Õpetamistegevus on tsükliline protsess, mida vajadusel korrata. Õppekasvatusprotsessi eesmärkide püstitamise tasandid Õppetöö planeerimise üldine tasand seostub kursuse, teema või tunni üldtaotluste teadvustamisega ning õpetaja üldise lähenemisviisi kavandamisega tööks klassiga. Konkreetse planeerimise tasandil püstitatakse detailsed eesmärgid, mille saavutamisega kindlustatakse üldtaotluste realiseerimine. Konkreetsed õppe-eesmärgid on õppeprotsessi vahetuks koostisosaks. Nende püstitamine eeldab osutamist nii sisulisele
tuupimine ongi see mille pärast õpilased langevad koolimasendusse. Rohkem rõhku peaks panema sellele, et õpilased tunneksid ennast kindlamalt ja oleks vähem pinges, siis tulevad ka paremad õpitulemused. Mõnes mõttes saan aru, miks peab nii palju materjali ainetes läbima, sest õpetajad peavad teatud programmi läbima aga seda saaks teha ka õpilastele huvitavamaks. Lastes teha neil uurimustöid või midagi muud sellist, mänguruumi oleks palju. Kool peaks olema koht kuhu ma tahan hommikul minna, mitte koht kuhu ma lähen ennast sundides, et saada head haridust ja et saada ülikooli ja valida ise mida õppida tahan. Samuti nõuab inimese keha piisaval kogusel und, normaalset söömist ja füüsilist tegevust. Noored toovad vabanduseks ajapuuduse ja suure koormuse koolis ja kõike muud. Kuid inimene peab tegema ise valikuid, kas talle on tähtsam tema tervis või koolis saadud viis, millele järgneb veel palju hindeid, et saada kokku veerandi hinne.
OMA EKSPRESS Intervjuu Tamaraga! Kuidas paintballi mängitakse? Spordihoone esmavaade! Uus e-kool hea/halb? Kapp vs garderoob! Kuidas tervist hoida?! KERLI mis see on? Aprillinaljad Koolitants Müsteerium Jõhvi Gümnaasiumi Spordihoone Meie koolilehe 3 reporterit külastasid 24-dal märtsil koos meie direktorihärraga peatselt valmivat spordihoonet. Vaatepilt osutus päris lahedaks, suur spordihaal, millesse tuleb suur korvpalliväljak, 3 harjutussaali, saunad, jõusaal ja isegi kohvik. Meile tehti hoones väike ringkäik ja saime küsida ka paar küsimust ehitise kohta. Paar fakti: · Spordihoone maksab kinni Jõhvi vald · Valmimisajaks peetakse maikuu
olemasolu, mis eristab antud professiooni teistest · kutseala poolt kontrollitav tööjaotus · kutseala poolt kontrollitav tööturg, mis nõuab sisenejalt kutsekõlblikkust · vajalik koolitus (kolmanda taseme koolitus) · eetika ja ideoloogia, mis teenib kõrgemaid väärtusi (hea töö on tähtsam kui tasu) Üliõpilase arenguetapid · Varajane idealism- võib kesta 10min v terve koolipäev. Tingitud on nt positiivsest eeskujust või sellest, et on varem kujunenud idee milline peaks minu meelest õpetaja olema. · Ellujäämine- 1.võimalus: üliõpilane tunneb et õpetamine on kohutavalt lihtne. 2.võimalus: konfliktide keskel ei saa tundi läbi viia, õpilased ei kuula vms. Üliõpilane tunneb pettumust õpilastes. · Raskuste tunnistamine- 2-3 nädal. Üliõpilane saab aru, millega ta hakkama saab ja millega ei saa.
arvutamise, mängu, laulu, vaatluse, käsitöö, aiatöö- kõik mis kätt, silma ja mõistust arendab. Töö esineb kahes tähenduses: metoodilise printsiibina ja iseseisva õppeainena. Samuti toonitas ta, et üks ja seesama õpetaja peaks õpetama vähemalt neli aastat, see annab võimaluse õpetada õpilasi pikemate ajaüksuste kaupa. (Eisner 1985: 17-18) Ümber tehti ka hindamissüsteem. Numbrite asemel tuleb lastele anda sisuline hinnang. Samuti tuleb ära kaotada nende traditsioonilised kodutööd, mis asenduvad raamatute lugemisega, loodusvaatlustega jne. Lastele on vaja anda head populaarteaduslikku kirjandust. Selleks kõigeks oli vaja aga ette hakata valmistama õpetajaid ning eeskujuks luua seminari juurde heal tasemel algkool. Ühtlasi tõuseb esile individuaalsuse probleem. (Eisner 1985: 18) Olen palju mõelnud sellele, et miks osades koolides kasutatakse esimestes klassides 5-palli süsteemi asemel kas värvisüsteemi või sõnade süsteemi. Kui enamuse kooliteest toimub
Tallinna kooli ja Orissaare Keskkooli lõpuklasside õpilasi. Selgus et peamisteks stressorite põhjusteks olid: · ebaõiglane hindamine, · põhjuseta süüdistamine, · varjatud diskrimineerimine ja lemmikute soosimine, · vähene julgustamine õpetajate poolt, · stabiilsuse ja usalduse puudumine koduses elus, · rollikonfliktid: kool, kodu, kaaslased ja sõbrad, · ootamatud tunnikontrollid, · vajadus minna riskile, · liiga palju kodutöid, · tähtsate otsuste tegemine, · ebakindlus tuleviku suhtes, · piiratud võimalused isiksuse arenguks, · ajast ja arust õppevahendid (arvutid, tahvlid jne), · koolisöökla ja toit, · kooliruumid (garderoob, WC, dushiruumid jne), · kooliarst ja arstlikud läbivaatused, · väga pikad koolipäevad, · liigne järelevalve, tarbetud korraldused, · kohustuslik osavõtt üritustest, · koolivägivald. (http://greta.cs.ioc
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ01 Irina Vassiljeva ÜHEKSANDIKUD Analüüs Õppejõud: Pille Kriisa. MA Mõdriku 2013 Saade Üheksandikud põhineb katsel, mida viiakse läbi üheksanda klassi õpilastega, kes on õppe tasemelt Eesti halvimad ja soovitakse õppeaasta lõpuks eksami sooritust viia Eesti parimate sekka. Sellepärast vahetatakse klassis viis aineõpetajat. Igal õpetajal oma lähenemine. Hilinemine ja koolist puudumine on selles klassis täiesti tavaline nähtus aga ka koduseid töid ei tehta. Kuna õpetajatele on lapsed võõrad ja et teada saada laste õppetaset viivad õpetajad kõige alguses tasemetöid. Tööde tulemused on aga ja
Keelekümblusõpetaja peab õpilastele tunniks vajaliku sõnavara ja sõnakombinatsioonid ette selgeks õpetama. Siis on lastel piisav oskustepagas ja võimalus kas iseseisva tööna või koos kaaslastega oma ülesandeid lahendada. Keelekümbluses on väga oluline, et lapsed tunnetavad keele tähendust kontekstis, et tegevus ja keele omandamine muutuksid mõtestatuks. Lastele tuleb anda võimalus rääkida kõigest, mis neile seoses läbivõetava teemaga on oluline. Õpetaja peab teadma, millest nad rääkida tahaksid, ja vajaliku sõnavara neile selgeks õpetama. Niiviisi õpitu jääb lastele ka kõige kergemini meelde. Kogu klassiruumi olustik peab kujunema keskkonnaks, mis soodustab teise keele õppimist. Põhitingimused ja asjakohane õpetamismetoodika hõlbustavad keelekümbluskeskkonnas teadmiste omandamist ja oskuste arendamist keeleõppe kaudu. Tasakaalustatud keeleõppe põhimõtted on selle metoodika aluseks.
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
märtsil 1935. aastal. Hiljem sõja ajal 1942. aasta talvel sündisid ka kaksikud. Nende nimed olid Aino ja Maimu. Nad elasid väga vähe aega. Põhjust, miks nad surid minu vanaema ei tea. 1943. aasta veebruaris tuli üks põgenenud vang Hansu tallu, et saada peavarju. Rudolf ei lubanud, sest ta teadis, et vangidel on tähniline tüüfus.5 Idal läks süda nii haledaks, kuna vang tahtis väga jõuda oma perekonna juurde, lubas Ida tal jääda. Vang lubas kohe hommikul ära minna. Ida tegi vangile aseme ja andis veel enda jope peale. Vang läks, nagu lubatud, kohe hommikul minema. Kui Ida läks lauta pani ta tolle jope selga ja sealt ta ka selle haiguse endale korjas. Ta nakatas ka kõiki teisi pereliikmeid. Teistel pereliikmetel vedas, aga Idal mitte. Ida suri tähnilisse tüüfusesse samal aastal. 1943. aasta sügisel küüditasid sakslased perekond Lebrehtid Eestisse. Põhjus oli see, et nende kodukandis oli alanud aktiivne sõjategevus
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, et erikoole vähendada
......................................................................................4 2 Sissejuhatus Eesti liitumisel Euroopa Liiduga tõusis tugevalt esile soolise võrdõiguslikkuse teema. Tänu Euroopa Liidule on muutunud meil ka ühiskondlikud hoiakud soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. Nõukogude Liidus võrdõiguslikkuse teemaga ei tegeletud, sest juba riiklikul tasemel oli kehtestatud kõikide inimeste võrdsus. Pealesunnitud võrdsuse varjus aga toimus naiste diskrimineerimine ja nende staatuse allasurumine. Üha enam teadvustatakse, et soolise võrdõiguslikkuse teemaga peavad naised ja mehed tegelema ühiselt. Soolist võrdõiguslikkust ühiskonnas ei ole võimalik saavutada ainult seadustega. Mõlemad sugupooled peavad aktsepteerima, et nad on võrdsed oma õigustes ja kohustustes
- Lapse pea surub nüüd tugevamalt vaagnaluudele, põiele ja pärasoolele. - Ettevalmistavad emaka kokkutõmbed. Raseduse jooksul võisid tunda, kuidas emakas käe all kõvaks tõmbus ja tajuda seda kui pinget alakõhus või seljas. Niimoodi harjutades valmistub emakas sünnituseks. - Kaalulangus, kuna lootevee hulk väheneb raseduse lõpus. - Kerge kõhulahtisus. - Tugev energiavoog. Sageli tunnevad naised vahetult enne sünnitust tungi teha veel olulisi kodutöid. Seda on ka "pesapunumise instinktiks "nimetatud................................................. 7 5.2 Valude leevendamine .......................................................................................................8 5.3 Tuhud................................................................................................................................ 8 5.4 Enneaegne sünnitus...................................................................................................
4. andmeid analüüsitakse intuitiivselt ei püstitata hüpoteesi ega püüta midagi tõestada või ümber lükata. Oluline on püstitada küsimus, mida vaadelda ja hinnata. Andmete analüüsimine ja kogumine on tsükliline, st hakatakse analüüsima kohe, mitte pärast kogumise lõppu. 5. kvalitatiivse uuringu tähenduslikkus tahetakse aru saada, mida ja kuidas osalejad mõtlevad oma tegevusest. Uuringutes on võimalik tegevusi korrata (uuesti konstrueeritavad), uuringul vastastikune toime kasu mõlemale poolele. Kval.U on olustiku kirjeldus, kutsudes esile diskussiooni antud teemal õpetajate/treenerite ettevalmistuses kui ka täiendõppes. Saadakse aimu keh. kasv. tundides toimuvast ja ka programmi täitmisest. Kval.U alustatakse küsimuste esitamistega, mis peavad esile kutsuma nähtuse kirjeldamise. Nt: Kuidas T ja P suhtuvad koolis segavõistkondadesse? Andmete
· millised on tehtud tööst, vastab õpetajat, küsivad, sidet õpetaja ja õpilaste vahel võimalused küsimustele, kommenteerivad, lisavad teadmiste kommenteerib õpilaste midagi, mis on tähtis - õpetajal on võimalus teha eneseanalüüsi oma tööd (positiivseid külge), nende arvates, kirjutavad 6 rakendamiseks kiidab häid õpilasi, kodutööd päevikusse, tööst, aru saada plusse ja miinusse · tervikpildi seletab koduseid ütlevad head aega ülesandeid (nad on - töö lõpetamine positiivsel noodil, mis loomine manuses motiveerib õpilast edasi õppida · kokkuvõtted eesmärkide (tunnimaterjalid), ütleb
tuleb täita väljaspool kooli (Uurimused kinnitavad, et KK-s on kodutöödel selgelt positiivne mõju õpiedukusele. Algklassides pole nende mõju nii selgekujuline) Nõuded: veenduge, et kodused ül-ed seostuksid õpitavaga, et ül-ed ei piirduks rutiinse tööga, Õppe kavandamine. Kontrolltöö looge tingimused, et õpilased tunneksid vastutust kodutööde korrektse soorituse eest, kodutööde kontrollimisel kommenteerige tehtut (suuliselt v kirjalikult) 3. Pikaajalised õppeülesanded ja -projektid võrreldes tavalise kodutööga, nõuab see õpilaselt suuremat järjekindlust, leidlikust ja oskust oma tööd planeerida. Nõuded: piisav motivatsioon tehtavaks tööks, oleksid võimelised oma tööd organiseerima, omaksid vajalikke õppevahendeid, oskaksid neid kasutada ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
