Kas kodutööd on gümnaasiumis vajalikud (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

docx

Kas koolis antakse liiga palju õppida

suhtlemis- kui ka sotsiaalseid oskusi. Koolikoormus Koolikoormus oli ka õpilastel aastal 2005, mil ilmus artikkel kus räägitakse õppekoormusest ja koolist. Haridusminister Mait Klaassen avaldas arvamust, et õpilased on ülekoormatud.Klaasseni arvates vöiks vähendada ainekoormusi mis praegu mõnes koolis liiga suured. Põhi- ja keskhariduse riikliku õppekava järgi on lubatud nädalakoormus 8-9 klassidel 32 õppetundi nädalas.Nädalakoormus aga ei sisalda kodutöid.Kui liita kodutööd oleks nädalakoormus umbes 45 tundi.Seda on õpilaste jaoks liiga palju.Nädal väsitab ära ja kahest puhkepäevast jääb väheseks. Seaduse põhiselt pole kodutööd kohustuslikud, aga need on lihtsalt Eesti koolide tava.Niimoodi on olnud ligi sada aastat. Pärnu Koidula gümnaasiumi õppealajuhataja Maia Erm ütles artiklis, et tundide efektiivsus sõltub kooli õhkkonnast.Kui õpilase ja õpetaja vahel on vastastikune lugupidamine, ei koorma õpetaja õpilast nii palju koduste töödega

Ühiskonnaõpetus

13

doc

Kodu ja tööelu erinev väärtustamine

rohkem tööellu on hoopis naised mitte mehed ja mehed on need, kes teenivad vähem kui naised. Meeste õlule jääbki siis söögi tegemine, majapidamistööd ja laste kasvatamine, kindlasti ka sellised mehhaanilised tööd ­ auto korrashoid ja hoolitsemine. See näitab jällegi, et mehed on muutunud vabamaks ning ei pelga olla vähem teenivamad pereliikmed kui naised. Soome uurimuse järgi on kindlad kodutööd, mis on kas siis naiste või meeste teha. Siiani kuuluvad kodu remondi ja hooldustööd meestele ning söögi tegemine, riiete eest hoolitsemine (pesemine, triikimine) jääb üldjuhul naiste hoolt kanda. Aia hooldus ja poes käimine on jagatud meeste ja naiste vahell enam vähem võrdselt. Kõik, mis laste hooldamisega seotud kuulub siiani võidukalt naiste tegevuste hulka. Lastega mängimise poole pealt osalevad mehed naistega rohkem tasavägisemalt

Ühiskond

76

pdf

Nimetu

Loo Keskkool Koolistressi avaldumine, põhjused ja toimetulek Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilaste näitel Uurimistöö Autor: Liisbeth Sepp 11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistressi põhjused ...............................

Psühholoogia

6

doc

Koolistress

Koolistress Referaat 2004 Ühel päeval on see kõik kohal - võimatult varane tõusmine, kontolltööd, hunnik kodutöid, sinu meelest teenimatu tunnihinne, mõne õpetaja "heasoovlik" nägemus su tumedast tulevikust, kellegi nõmedad kommentaarid jms. Tere, koolistress... (1) Kindlasti on neidki, keda see koll kunagi pole kimbutanud. Neil pole ka kooliskäimise vastu ilmselt midagi ja nad oskavad võtta igast päevast kõik, mis võtta annab. Aga probleemid käivad ikka mööda inimesi. Õppetöö Paljud teavad aga oma kooliajast neid pingelisi päevi, mil matemaatikavalem, võõrkeele väljend või aastaarv kuidagi ei tahtnud meelde jääda, mõni õpetaja näis norivalt range ning kontrolltööde ja eksamite eel tuli poole ööni raamatu taga istuda. Raskused füüsikas, keemias, matemaatikas (enamasti tüdrukutel), võõrkeeltes (enamasti poistel), pikad tööpäevad (peale kooli on ju ka kodutööd) jne mõjuvad painajalikult. Või siis mõnel puhul hoopis vastupid

Pedagoogiline psuhholoogia

5

doc

Eestikeelse õppe sissevimine vene koolidesse

olema astmeline üleminek. See pidi algama juba 2001. aastal, aga valitsus arvas, et vene koolid ei ole selleks veel valmis. Reformi algus pandi kõrvale kuni 2007. aastani. 2007. aastal pidi igas vene koolis olema vähemalt üks aine riigikeeles. Igal aastal lisandus veel ühe aine õpetamine eesti keeles. Kui kool õpetaks rohkem aineid riigikeeles, siis määrati neile lisarahastamine. 2010. aastaks pidi igas koolis olema 3-4 ainet eesti keeles. Sellest aastast peab vene gümnaasiumis olema 60% ainete õpetamisest riigikeeles. Nagu te võite arvata, siis on see pooleli. Lõplik eesmärk on teha niimoodi, et Eestis poleks ühtegi vene gümnaasiumit. Kuidas valitsus argumenteerib selle reformi vajadust? Põhimõtteliselt annab vaitsus ainult kaks põhjust:  1. Eesti keele teadmiste paranemine 2. Venekeelse rahva konkurentsivõime suurendamine eesti keele parema tundmise kaudu. Kuidas on läbi viidud sama reform Lätis?

Pedagoogika alused

12

docx

Stressist

faas. Häire faasis ollakse juba kokku puutunud stressoriga. Selles faasis tajub inimene ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda, või loobuda võitlemast. Õpilasele teatatakse, et järgmiseks päevaks on tal kaks kontrolltööd, üks kirjand ja retsentsioon vaja kirjutada ja õhtul kella kuuest kaheksani trenni minna. Õpilane on paanikas, arutab ja mõtleb, kas oleks mõtekas tänane trenn ära jätta, et jõuaks kõik kodutööd tehtud ja jätta kontrolltöödeks õppimatta, ning kirjutab ainult kirjandi ja retsentsiooni valmis, või siis kogub kõik jõuvarud kokku käib trennis ära ja õpib kontrolltöödeks ja kirjutab kirjandi ja retsentsiooni ilusti ära kasvõi unearvelt ja ohtra kohvi joomisega. Vastupanu faas on siis, kui kõik raske töö tehtud. Seda faasi iseloomustab inimese vastuseis stressori mõjule. Õpilane sai kõik õpitud ja trennis käidud, tunneb ennast küll väsinuna kui lõpuks õhtul

Stress ja läbipõlemine

36

docx

KOOLIPÄEVA ALGUSE KELLAAJA JA UNETUNDIDE VAHELISED SEOSED

Luunja Keskkool KOOLIPÄEVA ALGUSE KELLAAJA JA UNETUNDIDE VAHELISED SEOSED Loovtöö Koostaja: Riian Rõuk 8.klass Juhendaja: Sirle Suurväli Luunja 2014 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Minu loovtöö põhineb Riina Kanguri artiklil, kus ta räägib Eesti üleväsinud, tüdinud ja õnnetutest lastest, kelle sarnast ta pole mujal riikides töötades märganud. Sellest tekkis idee antud valdkonda täpsemalt uurida ning selgitada, mis roll on tekkinud olukorral noorte uneharjumustel. Seega viisin läbi Eesti noorte päevakava uuringu, kus käsitletakse õppimisele, magamisele kuluvat aega ning koolitundide algust. Koolis on aktuaalseks probleemiks õpilaste väsimus, mistõttu nad ei jõua kooli või jätavad koolitööd tegemata. Põhjusena tuuakse välja, et õpetajad jätavad mahukai

Anatoomia ja füsioloogia

19

doc

Pedagoogilise psühholoogia kokkuvõte

motiveeritud kaaslastele. Parimaid õpitulemusi annab selliste küsimuste esitamine, millele enamik õpilastest suudab õigesti või osaliselt õigesti vastata Kõige tugevam õpimotivatsioon kujuneb olukorras, kus õpilased suudavad vastata ligi kolmele neljandikule esitatud küsimustest. Madala õpimotivatsiooniga õpilastele peaksid küsimused olema kergemad, nii, et ta vastaks ära kuni neli viiendikku küsimustest. Küsimuste kognitiivse taseme määravad vastamiseks vajalikud vaimsed toimingud. Teadmisküsimused nõuavad madalaid, mõistmine ja rakendamine keskmisi ja analüüs , süntees ja hindamine kõrgeid kognitiivseid võimeid. Samuti jaot. Küsimused konvergentseteks- millel on vaid üks õige vastus ja divergentseteks- võib olla mitu õiget vastust. . faktide valdamine toob kaasa arutlusoskuse paranemise. Vastuste ooteaja mõju õppimisele. Küsimustele vastamise aja suurendamine parandab vastuste kvaliteeti vaid töises klassis.

Pedagoogiline psuhholoogia

Kommentaarid (0)