Kas kapitalism on tõesti nii inimvaenulik? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

53

doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

· Friedrich Engels ­ kaastöötaja · Dialektiline · Karl Marxi põhiline idee on materialism. Elatusvahendite hankimise viis määra ära inimese mõtted, soovid jms. Olemine määrab ära teacuse. Majandus (baas) määra ära teised ühiskonna osad (pealisehituse). Majandus on kõige olulisem osa ühiskonnast (materialistlik teooria kõige lihtsam seletus). · Ühiskonna osad: 1. Baas ­ 1) Tootmisvahendid ­ inimesed, tööriistad, maa, kapital, teadmised 2) tootmissuhted ­ toojate vahelised suhted; Tööjaotus; kasumi jaotus. Tootmissuhtet panevad paika tööjaotuse. Tootmissuhted panevad paika kes mida saab (kasumi jaotuse).Baas paneb ühiskonna liikuma 2. Pealisehitus ­ sedused, kunst, religioon, poolitika · Marxi klassi teooria kohaselt on ühiskond jaotatud klassideks. Igas ühiskonnas on tootmisvahendeid omav klass ja tootmisvahendeid mitteomav klass. Marxi ennast huvitas

Sissejuhatus sotsioloogiasse

72

doc

Sotsioloogia materjal eksamiks

lokaliseeritud ühte ossa (ajju), ühiskonnas on see aga erinevate inimeste peades laiali 8  Sissejuhatus sotsioloogiasse Karl Marx (1818 – 1883) Peateosed: Saksa ideoloogia (1846), Kommunistliku partei manifest (1848), Kapital (I köide – 1867, II ja III köide ilmusid postuumselt 1885 ja 1894), Majandusteaduslikud ja filosoofilised käsikirjad (ilmus postuumselt 1932). Materialistlik ühiskonnateooria Marx oli materialist, kuna väitis, et inimese materiaalne tegevus elatusvahendite (toidu, peavarju jms) hankimise nimel määrab ära selle, mida inimene mõtleb, millest unistab jne. Ühiskonna võib jagada kaheks sfääriks – baasiks ja pealisehituseks.  Ühiskonna baas on majandus

Sotsioloogia

9

docx

Popkultuur konspekt

See on valgustusaja kriitika. Valgustusaeg demüstifitseeris maailma. Nende meelest suruti sellega seoses maha midagi inimloomuses. Mõistuse jõud ei vabasta inimest, vaid muudab teda vastuvõetavaks tema valitsemisele (nt. totalitarismi levik ja massikultuur). Kultuuritööstus. Adorno jaoks pole see väärtus, et kõik maailmas on mõõdetav (nt. loodusteaduste näol). Nii NSVL kui ka Natsi Saksamaa on valgustuse tagajärg. Mõlemad reziimid on humanistlikud - inimesekesksed. Ka kapitalism on valgustusaja tagajärg. Kultuur on sattunud kapitalistliku jõu surve alla. Kultuuritööstus on üldisem mõiste kui massikultuur. Massikultuur on mõnes mõttes eksitav sõna, kuna tekitab kujutelma nagu massidel oleks mingi oma kultuur. Herbert Marcuse - Adorno maaletooja Ameerikasse oli H. Marcuse. Marcuse oli optimist, Adorno pessimist. "ÜHEMÕÕTMELINE INIMENE" 1964 räägib

Kultuur

84

docx

FILOSOOFIA

D ja G tahavad, et I H A — tootmine, tarbimine, seksuaalsus, teadmine — kõik nad kulgeksid ilma kindla koodita. Oluline on vabaneda identiteedist ja luua selle uusi vorme. Tuleb luua uusi subjektiivsuse vorme, paljust, pluralismi ja keskmetust identiteedi asemel. Teatud mõttes peavad kapitalismi ülimaks — ühiskondlikud voolud on dekodeeritud (võrreldes primitiivse eel- ja despootliku keskajaga). D ja G on sarnased Marxi ja Marcusega, kelle arvates kapitalism vabastab ahelatest, et veelgi enam nendesse köita. Skisofreenia on printsiip, mille kaudu subjekt põgeneb kapitalistlikust reaalsusest ja mis on emantsipatsiooni alus. D ja G propageerivad väikseid võitlusi fašismi ehk totalitaarsete koodide omaksvõtu vastu. Skisoanalüüs on sarnane Nietzshe võimuiha, Lacani libidinoosse ja Foucault` võimu kui produktiivse teguri kontseptsioonidele. 10. Lacan ja Zizek. Miks näeb maailma rikkaim mees Bill Gates välja nagu äbarik naabrimees

Filosoofia

32

doc

KULTUURITEOORIA

olemasolevaid kunstiesteetika raame. vaja oli ostujõulise keskklassini jõuda. sellistel võis kodus olla ka mõni noot ja isegi klaver. ja seega sobis romantilise klaverimuusika traditsioon väga hästi. mitte ainult ei aimatud järele romantilise muusika laadi, vaid tsiteeriti suurte lõikude kaupa. massikultuur kujunes välja klassikalise muusika baasil. tõsi küll, adorno ei aimanud, et modernistlikku atonaalset muusikat hakatakse kasutama õudusfilmides, kuhu see tõesti väga sobib. näiteks kui jack nicholoson ajab kedagi kirvega taga, mängitakse pendereckit. arnold : [vaata järgi] adorno : põhiline pole mitte see, mis ähvardab ühiskonnas kehtivaid norme, vaid vastupidi, probleem on selles, et kultuuritööstus muudab ootuse nii madalaks, et midagi loomingulist ei saagi sellesse süsteemi sisse. ta süüdistab ka hollywoodi selles, et see loeb liiga palju moraali, ja siin on ta sarnane juba pigem punkrocki ja frank zappaga.

Kultuur

56

doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT

TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITEET............................................

Sissejuhatus sotsioloogiasse

44

pdf

Uusaeg konspekt

RAHVUSLIK LIIKUMINE Mis on rahvus? Erinevates regioonides ja kultuuride Rahvust mõistetakse eraldi. Kõige tuntum on Hans Kohni kaks eirnevat arusaama: 1. lääne arusaam(civic): rahvus midagi vabatahtlikku, kultuuriliselt neturaalne, seostub poliitiliste nähtustega, ühesugused poliitilised väärtused ­ kodaniku rahvuslus 2. ida arusaam (etniline)- rahvus seostub selgelt etnilise kuuluvuseega,rahvus pole mitte ideoloogiline või poliitline tõekspidamine, vaid sünnipärane, selge kultuurilise kaasasündivusega(ka saksa oma) 3. Stalini definitsioon(1913)- rahvuslus on ajalooliselt rajatud, püsiv inimeste kooslus, tuginedes ühisele keelele, territooriumile, majanduslikule elule ja psühholoogiliselt loodud ühisele kultuurile. Segu etnilisest ja poliitilisest. Keeleline traditsioon ongi kõige vanem. Saksa rahvusteoreetikud Herder ja Fichte. Herder seotud Baltikumiga, Herder mõjutatud valgustuslikest ideedes, rõhutas rahvast

Uusaeg

23

docx

Antropoloogia Teooria I eksam

Marxi ühiskonnakäsitluse tunnusjooneks on arusaam, et sotsioloogia kui ühiskonnateaduse eesmärk on ühiskonna paremaks muutmine. Ühiskonna uurimisel pole mõtet, kui tegelikkuses midagi ei muutu. Selleks, et ühiskonda oleks võimalik paremaks muuta, on vaja selgitada sotsiaalsete probleemide põhjused ning need kõrvaldada. Ühiskonda tuleb uurida kriitilisest perspektiivist lähtudes. Marxi olulisimaks panuseks on võimusuhtete analüüs ja seos ajalooliste arengutega. Das Kapital ­ * katse kapitalistliku süsteemi toimimisseadusi, nende päritolu ja tulevikku lahti seletada. * räägib inimkonna võõrandumisest moodsas majanduses, kus keskseks printsiibiks on raha * Kapitalismi keskseks tõukejõuks ongi tööjõu ekspluateerimine ja võõrandamine * inimtöö võõrandumine töö lõpptulemusest viib tootefetishismini ­ kapitalismi üks iseloomulikumaid omadusi

Kultuurantropoloogia

Kommentaarid (0)