Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kas ja miks pälvivad narkomaanid ja diilerid tolerantsi või nulltolerantsi ? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks pälvivad narkomaanid ja diilerid tolerantsi või nulltolerantsi ?
  • Milline käitumine saab meie poolt neile osaks?
Kas ja miks pälvivad narkomaanid ja diilerid tolerantsi või nulltolerantsi- #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor keilikeseke Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Kas ja miks pälvivad narkomaanid ja diilerid tolerantsi või nulltolerantsi?

Kas ja miks pälvivad narkomaanid ja diilerid tolerantsi või nulltolerantsi ? Tolerantsus ehk sallivus ja nulltolerantsus ehk sallimatus ümbritsevad meid kõikjal. Kõikjal meie seas leidub ka inimesi kes on sõltuvuses narkootilistest ainetest ehk narkomaane ja ka inimesi kes narkootikume vahendavad. Selliste inimeste arv on Eestis kasvav. Milline käitumine saab meie poolt neile osaks? Paljudes riikides on narkokuriteod väga rangelt karistatavad, teistes püütakse antud probleemi ravida aga abi ja meditsiiniga. See tähendab, et mõnes paigas

Ühiskond
thumbnail
11
doc

Euroopa Liit, komisjon, parlament, nõukogu

Ta on ka ELi täidesaatev jõud, vastutades parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest.See tähendab Euroopa Liidu poliitikasuundade ja tegevuskavade elluviimist kui ka vastutust eelarve täitmise eest. Nagu parlament ja nõukogu loodi ka Euroopa Komisjon 1950. aastatel ELi asutamislepingutega. Kes moodustavad komisjoni? Komisjoni kuulub 27 meest ja naist ­ üks esindaja igast liikmesriigist. Terminit ,,komisjon" kasutatakse kahes tähenduses.Esiteks tähendab see komisjoniliikmeid, kelle on ametisse nimetanud liikmesriigid selleks, et nad juhiksid institutsiooni ja võtaksid vastu otsuseid. Teiseks tähendab komisjon institutsiooni ennast ja selle personali. Mitteametlikult nimetatakse komisjoniliikmeid volinikeks. Nad on kõik olnud oma päritoluriigis poliitikud ja paljud on olnud valitsusse kuuluvad ministrid, kuid komisjoniliikmetena on nad kohustatud tegutsema liidu kui terviku huvides

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
8
odt

Kordamine õp. lk 29-54 (12.klass)

KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS ( ÜHISKONNAÕPETUS ) ! 1. Iseloomusta ühiskonna struktuuri ­ millised on ühiskonna sektorid? Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri e. Üleshitust tuleb tulnda selleks, et mõista kuidasühiskond toimib ja areneb. Ühiskonna struktuuri moodustavad 3 sektorit: 1) Avalik sektor ­ riigi- ja omavalitsusasutused 2) Erasektor ­ eraettevõtted 3) Mittetulundussektor ­ kodanikuorganisatsioonid ja ühendused 2. Milline on pluralistlik ühiskond? Ühiskond, kus eksisteerivad erikultuurid, maailmavaated, usud.. suhtume sallivalt Pluralism e. Mitmekesisus on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus kõik inimesed on ühesugused, võrdselt vaesed, ühte usku või ilmavaadet

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
14
doc

Ühiskonnaõpetuse eksam I osa

Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit ­ turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja manufaktuurid

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
76
docx

Ühiskonnaõpetuse referaat "Valitsemine ja avalik haldus"

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Valitsemine ja avalik haldus Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 4 1.Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine....................................................5 1.1Demokraatia kui piiratud valitsemine.............................................................5 1.2Presidentalism ja parlamentarism..................................................................5 2.Seadusandliku võimu ülesehitus.........................................................................9 2.1Ühe- ja kahekojalisus...................................................................................... 9 2.2Parlamendi formaalõiguslik struktuur..........................

Ühiskond
thumbnail
16
doc

Organisatsioonikäitumine

Nende töörahulolu parandamiseks piisas väikesest muudatusest. Sellest ajast alates võib organisatsioonilise käitumise kui teadusharu arengus eristada nelja etappi. Algperiood ­ kestis 19. sajandi lõpuni Tööstusrevolutsiooni algul töötingimused ei paranenud, kuid see lõi eelduse olukorra muutumiseks. Inimesi asendasid masinad, misläbi nende töö kergenes. Paranes mitmesuguste kaupadega varustatus, suurenesid teadmised ja töötasu, lühenes tööaeg. 1 Üheks esimestest, kes hakkas arvestama tööliste inimvajadusi, oli noor edukas ärimees Robert Owen Sotimaal. Oma esimese vabriku ostis ta 1789. aastal. Nähes väikeseid lapsi rasketes tingimustes 13 tundi päevas töötamas, sai temast reformija. Ta veenis tehaste omanikke selles, et töötingimuste parandamine on parim investeering. Ta keeldus tööle

Ühiskond
thumbnail
7
rtf

Valitsemine ja avalik haldus

tseremoniaalseid kohustusi), presidentaalne(president on keskne poliitiline figuur, riigipea ja valitsusjuht, kuid ei oma absoluutset võimu,) ja poolpresidentaalne (president peab arvestama rohkem parlamendiga ning jagab valitsusjuhi rolli peaministriga, valitsuse töö eest vastutab peaminister kuid president sekkub mõningatel asjaoludel) valitsemine. 2. Ühekojaline parlament (Skandinaavia riigiv v.a Norra ja Balti riigid) - Kahekojaline parlament .(Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Venemaa) Ülem ja alam koda. Seaduslikult võrdsed. Alamkoda määrab riigi poliitika põhijooned seadusandliku tegevusega. õigusakt jõustub kui mõlemad kojad on heaks kiitnud. · Alamkoda moodustatakse üldvalimistega. Ülemkoda on kas seisuslik

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
5
docx

Kokkuvõte:ühiskonna sektoritest, riigi institutsioonidest, klassidest ja staatustest.

b) Teine eks erasektor (eraettevõtted c) Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused suurte inimgruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumusele. Kihistumus omakorda mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel ning laias laastus kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna eujõu seisukohalt ongi oluline ,et suudetaks erinevusi tunnistada, tasakaalustada ja erinevatesse gruppidesse kuuluvaid inimesi lõimida. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. 2. Avalik ja erasektor Riik- avaliku sektori tähtsaim osa Avaliku sektori tuumaks on riik- institutsioonide kogum, mis korraldav valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Nendest esmärkidest ja ülesannetest tulevad ka riigi tunnused. a)riik on alati seotud võimu teostamisega

Ühiskond




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun