50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Keidi Nurja
Õppematerjali autor
SISUKORD...........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID........................................................................ 4 2 PÄRILIKKUS JA KESKKOND INTELLIGENTSUSE KUJUNDAJATENA ................5 2.1 Mis mõjutab intelligentsust rohkem? Geenid või keskkond?...................................... 5 2.2 Pärilikkuse osakaal.......................................................................................................6 2.3 Keskkonna osakaal.......................................................................................................6 3 INTELLIGENTSUSTESTID..............................................................................................7 3.1 Binet-Simoni test...............................................
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad
Biheivioristide loogika järgi saab uurida ainult seda , mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Vaadeldava käitumise uurimiseks sobivad ideaalselt loomad (tuvid, koerad, rotid). Biheivioristid keskendusid õppimisprobleemidele - kuidas käitumist omandatakse? Kasutatakse ka probleemkasti- katse ja eksituse meetodit. Watson oli kindel, et kui talle anda tosin last ja abilist, siis suudab ta iga lapse kasvatada just selliseks nagu soovitud (varas või arst). Stiimul- välismaailma objektid ja muutused organismis. Reaktsioon- inimolendi enda tegevus. Idee järgi uurisid biheivioristid kõike, mida inimolend päeas teeb ja selle järgi suuavad nad inimese käitumist ette näha ja suunata. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile: objekt või sündmus, kas sisemine või väline, põhjustab organismi vastuse (reaktsiooni) SR. Idee arendajad täiendasid olemasolevat
küll). Motivatsioonipsühholoogia võrgustik. Inimese eelistused, valikud ja toimetulek motivatsioonipsühholoogia valguses. Motivatsioon tekib erinevate vajaduste põhjal. Abraham Maslow: vajaduste hirearhia: Selleks, et kõrgema taseme rahuldused oleks täidetud peavad baasrahulused peavad olema täidetud. Kurt Lewin: motivatsioon toimib positiivse ja negatiivse valentsiga objektide väljas. Pos või pos; neg või neg; ja või ei? valikuvõimalused, konfliktiliigid Ajukoore kõrgemad keskused kontrollivad ja pidurdavad koorealuseid bioloogilise motivatsiooni keskusi (seetõttu näiteks alkohol, mis pidurdab ajukoort, alandab enesekontrolli) Ajukoor omakorda on üleneva aktivatsioonisüsteemi mõju all (retikulaarformatsiooni ja taalamuse virgutav toime). Ilma ajukoore piisava toonusta pole võimalik eesmärgipärane ja mõistlik tegevus. Kõrge intelektuaalsed. Madalam sensoorsed, tunnetuslikud tunnetusprotsessid
1. SISSEJUHATUS - Kenn Konstabel · Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi isiksus ja intelligentsus (vaimsed võimed) · Vanaaegne nimetus: diferentsiaalpsühholoogia · Kuid tuleb arvestada ka, et (a) individuaalsed erinevused on olulised [ja järjest olulisemad] ka teistes psühholoogiavaldkondades, ja (b) ükski tõsine teadus ei saa tegelda ainult erinevustega, neid erinevusi tuleb ka kuidagi selgitada ja põhjendada. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon · Levinud õpikutraditsioon jagab isiksusepsühholoogia "käsitlusteks" (psühhoanalüütiline, humanistlik, biheivioristlik
Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. · Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised nähtused jagunevad psüühilisteks protsessideks (st vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, tunnetusprotsessid (aistingud, tajud, kujutlus, mõtlemine, tähelepanuprotsess)), psüühilisteks seisunditeks (üldine aktiivsuse tase, olek, meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud) ja psüühilisteks omadusteks (konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned, iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikuse, aktiivsuse taseme, mahu jm seisukohalt, on teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist või reageerimisviisi). · Millised küsimusi uurib psühhofüsioloogia? Isiksuse psühholoogia? Sotsiaalpsühholoogia
tegutseda. 2.küsimus Psühholoogia ja kriminaal-justiitssüsteem Kuigi tänapäeval jätkatakse katseid viia kokku inimnäo iseärasused ja psüühilised omadused,mis võiksid olla seotud kriminaalse käitumisega,pole teaduslike üldistusteni jõutud. 1939.aastal demonstreeris G.Thornston 175 Nebraska ülikooli õpilasele fotosid 20 kurjategijat,kes olid süüdi mõistetud erinevate tegude eest,paludes üliõpilastel identifitseerida,missuguse kuriteo on üks või teine isik nende arvates toime pannud.Samasugustele järeldustele jõudis E.Kozeny 1962.aastal,tuvastades,et paljudel juhtudel osutus näo ja kuriteo kokkuviimine edukaks. Tänapäevased uuringud on olnud suunatud eelkõige niisuguste stereotüüpide kindlakstegemisele,mille alusel ühed inimesed otsustavad teiste inimeste kriminaalsete kalduvuste üle.Selle kõige levinumaks eelarvamuseks on olnud uskumus,et kena välimusega inimesed(atraktiivsed)on niisugused ka sisemiselt ja vastupidi
mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised nähtused jagunevad: Psüühilisteks protsessideks – vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, tunnetusprotsessid – aistingud, tajud, kujutlus, mõtlemine, tähelepanuprotsess jt. Psüühilisteks seisunditeks – üldine aktiivsuse tase, olek, meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud. Psüühilisteks omadusteks – konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned, iseloomustavad inimese psüühika kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu jm seisukohalt, on teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist või reageerimisviisi. 4. Nimeta psühholoogia harud:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid