Inflatsioon Inflatsioon on protsess, mille käigus hinnatase kasvab ja raha väärtus väheneb. Samas, kui tõuseb näiteks mingi ühe kauba hind, siis see ei ole inflatsioon. Inflatsioon on keskmise hinnataseme tõus. Kuid selleks, et saaks hinnataseme tõusu nimetada inflatsiooniks, peab olema veel üks tingimus täidetud. Hindade tase peab tõusma püsivalt. See tähendab, et ühekordne hinnataseme tõus ei ole inflatsioon. Inflatsioonimäär leitakse hinnataseme protsentuaalse muutusena. Inflatsiooni tekkepõhjusi on neli, mis on seotud nõudluse ja kuludega. Nõudlusinflatsioon, mille lähtekohaks on pakkumist ületava nõudluse esinemine ehk liignõudlus, seda seostatakse liigse raha olemasoluga majanduses. Kuluinflatsioon on tingitud tootmiskulude kasvust, mida võib põhjustada näiteks teatud tooraine kallinemine, suuremad palgakulud või muu selline faktor
Moto: Inflatsioon on ainus maksustamisvõte, mis ei nõua seadusandlikku alust. Milton Friedman I fl i Inflatsioon Kas soovite K i kuuske k k sama hi hinnaga,mis i eelmisel l i l aastal, l või õi sama suurt, kui eelmisel aastal? Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2 Sissejuhatus. ?
3. Hüperinflatsioon on: a) kiire hinnalangus, mis teeb laenude tagasimaksmise raskeks ja halvab majanduse; b) aeglane hinnalangus; c) konkreetse kauba, sagedamini nafta ja põllumajandussaaduste järsk hinna tõus, millel on kaasne kaasnev toime ka teiste ka kaupade pade hindadele; d) d) väga kiire üldise hinnataseme tõus ja raha ostujõu vähenemine. 4. Hiiliv inflatsioon on: a) inflatsioon, mille olemasolust pole kellelgi aimu; b)) üldise hinnataseme langus g koos hindade tõusuga; g ; c) c) aeglane ja vaevumärgatav hinnatõus, mille korral toimub majanduse aktiivne areng; d)) inflatsioon, mida p peetakse hoopis p disinflatsiooniks. 5. Deflatsioon on: a)) majandusmuutujate j j väärtus jjooksevhindades;; b)
..............................................2 LOENG 10 SISEMAJANDUSLIK KOGUTOODANG.....................................................4 LOENG 11 MAKROMAJANDUSLIKUD MUDELID......................................................6 LOENG 12 INVESTEERINGUD.............................................................................. 11 LOENG 13 RAHATEOORIA................................................................................... 12 LOENG 14 INFLATSIOON..................................................................................... 16 LOENG 15 FISKAAL JA MONETAARPOLIITIKIA......................................................18 LOENG 16 MAKSEBILANSS................................................................................. 19 LOENG 17 TÖÖTURG JA TÖÖPUUDUS.................................................................19 LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE
arvelduste teostamiseks, seega rahanõudlus suureneb · Reaalne sissetulek Kui reaalne rahvuslik sissetulek suureneb, siis müüakse majanduses rohkem kaupu ja teenuseid. Tehingute reaalse väärtuse kasv antud hinnataseme juures tingib rahanõudluse suurenemise Inflatsioon. Deflatsioon · Inflatsioon Olukord, kus majanduse hinnatase tõuseb · Deflatsioon Olukord, kus majanduse hinnatase langeb · Lühiperioodi hindade jäikus vs. pikaperioodi hindade paindlikkus Hindade lühiperioodi jäikust on illustreeritud järgmisel joonisel. Vahetuskursi ülereageerimine · Vahetuskursi ülereageerimine (overshooting) Vahetuskursi ülereageerimisega on tegu juhul kui majandussokile järgnev vahetuskursi algne reaktsioon on suurem kui pikaajaline reaktsioon
SKT ja heaolu: ei kajasta kõiki tehinguid (omatarve), vaba aeg, toodete kvaliteet, kogutoodangu struktuur, keskkond, varimajandus. INFLATSIOON- võrreldava kaupade ja teenuste kogumi (ostukorvi) üldine hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus aga vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist. Mõisted: nõudlusinflatsioon, kuluinflatsioon, mõõdukas inflatsioon, hüperinflatsioon (situatsioon, mille puhul on inflatsioon kontrolli alt väljunud, see väljendub kiires hinnatüusus, samal ajal kui valuuta kaotab väärtuses; inflatsioon, mis on suurem kui 50% kuus), pakkumissokk, palgainflatsioon. DEFLATSIOON on inflatsiooni vastandprotsess, mille käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta. DISINFLATSIOONI käigus aga raha väärtus langeb, nagu ka inflatsiooni puhul, ainult et
dokumentide ostjale loovutamise tingimused. Müüja pank lähetab dokumendid ostja panka ostjale esitamiseks. Ostja pank loovutab dokumendid ostjale vastavalt inkassonõude tingimustele, kas makse või maksekohustuse vastu. 37. Millised juhul on soovitatav kasutada maksmisel inkassot? · ostja ja müüja on geograafiliselt eraldatud; · ostja ei taha maksta enne, kui kaup on müüja poolt saadetud; · ostjal on müüjast parem turupositsioon; · müüja soovib olla kindel, et ostja ei saa kaupa enda valdusesse enne, kui ta on tasunud kauba eest või lunastanud pangast dokumendid maksekohustuse vastu; 38. Inkasso plussid ja miinused. krediidivõimalus, kui on on võimalik, et maksenõue tuleb täita määratud kindel tähtaeg koheselt ja seetõttu ei pruugi olla
See on kõige levinum, sest nõudluse määrab turg ning riik sekkub piisavalt, et midagi väga pahasti ei läheks. 19) Mis on makromajandus ja mis on mikromajandus? Makromajandus uurib riigi majandust tervikuna, uurides nt keskmist hinnataset, RKP, SKP, majanduskasvu, rahaturgu, inflatsiooni jms Mikromajandus uurib kas konkreetset majandusharu (tööstus, kaubandus vms) või üksikisikut või ettevõtet. 20) Mida uurib SKP ja RKP. Kumb näitaja on riiklikult parem? Miks? SKP uurib sisemajanduse kogutoodangut(riigi territooriumil toodetud ja tarbimisse läinud kaubad), RKP uurib rahvamajanduse kogutoodangut(riigi kodanike võie ettevõttete toodetud ja tarbimisse läinud teenuste kogumaksumus) SKP on riiklikult parem, kuna see näitab reaalset olukorda riigis. 21) Mida tähendavad lõpptarbimine ja vahetarbimine? Kumba arvestatakse SKP mõõtmisel? Lõpptarbimine on need tooted mis on jõudnud
Kõik kommentaarid