Kas iga vaba aja tegevus on rekreatsioon? (4)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Mida tähendab vaba aeg ja vaba aja tegevused?

Mida tähendab vaba aeg ja vaba aja tegevused? Ma arvan, et tänapäeva inimesel ei ole palju vaba aega, keegi töötab, ehitab kärjaari, õpib koolis või ülikoolis, kasvab last jne. Aga võimalusi vaba aja veetmiseks on palju. Ikkagi inimesed väsivad kõikidest ja tahavad veeta oma vaba aega kasulikult. Vaba aega on meil vaja hinge ja vaimu toitmiseks ja arendamiseks. Vaba aega saab inimene kasutada vastavalt oma soovile ja võimalustele. Tänapäeval on vaba aja veetmise võimalused võrreldes minevikuga tunduvalt paranenud. Kui varem, näiteks eelmise sajandi alguses, võrdus see küünlavalgel raamatu lugemisega, siis nüüd on erinevaid viise palju rohkem. Raadio, televisioon, Internet, ajakirjad-ajalehed ­ kõik need on kindlustanud, et vabad hetked oleks millegagi täidetud. Vabal ajal tegeletakse enamasti oma hobidega, olgu selleks siis sõbrad, fotograafia või loodus. Oma

Kehaline kasvatus

284

pdf

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL

Loodus

65

doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

Agressiivsus võib avalduda väga erineval moel. On olemas impulsiivne agressiivsus, s.t. vihast, ärritusestvõi hirmust tingi- tud kontrollimatu, hoolimatu vägivallahoog. Inimene on üli- erutunud, tema vereõhk on kõrge ja süda töötab harilikust kiiremini. Selle vastandiks on tahteline agressiivsus, ettepla- neeritud, mingile kindlale eesmärgile suunatud tegevus, mil- lest alati ei pruugi arugi saada, et tegemist on agressiivsusega. Sel juhul puuduvad impulsiivsele agressiivsusele omased ärri- tusseisundi tundemärgid. Tahteline agressiivsus on tihtipeale seotud kuritegeliku käitumisega. Mida Juku ei õpi... Avalikku, kehalistja otseselt väljapoole suunatud agressiooni- vorme, mida võib nimetada ka vägivallaks, esineb peamiselt

Avalikud suhted

524

doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007  ‗ 2  Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia

130

rtf

Amundsoni raamat

mõista kõige aluseks olevat üldisemat muutuste protsessi. Kõnealuse teema kohta oma käsitlusviisi kujundamisel tuginesin ma paarile Malcolm Gladwelli ideele (2000). Gladwell analüüsib kiiresti levivate nähtuste ja kiirenevate tendentside aluseks olevat dünaamikat. Tema uurimus kiire kasvu kohta aitas tal määratleda mõned muutuste protsessi olulised tunnused. Ma lubasin endale Gladwelli esialgsete käsituste suhtes veidike vaba voli ja kasutan nendest oma tõlgendusi, et kirjeldada kolme tegurit, mis muutustele kaasa aitavad. 1. Mõjukad inimesed Muutused olenevad inimestest. Teatud inimestel on selliseid isikuomadusi ja nad võtavad enesele rolle, mis võimaldavad neil muutuste protsessis veenvad ja mõjukad olla. Mõelge, millised on mõjukad inimesed teie elus. Mis neid teistest eristab

Psühholoogia

152

docx

KASVATUSE KLASSIKA

Ohumärgiks pidas ta ka seda, et õpetaja taandatakse kõrvalseisja ja materjalide ettesöötja rolli. Õpetaja isik tervikuna on eeskujuna ja jäljendamise mallina ülioluline. Räägitakse küll õppimisest, kuid kadunud on õpetamise mõiste, s.t kõrvale on jäänud õpetaja kutseoskused ja õpetamise tehnika. Integreeritud õppekava Seda ei saa pidada õigeks, kuna igal õppeainel on oma spetsiifika ja oma vorm, milles teadmine esitatakse. Integratsioon on pigem sisemine tegevus, mis järgneb diferentseerimisele, selgitas P. H. Hirst (1965). Vaid teadmiste vorme õppivatel lastel avaneks vähehaaval võimalus moodustada pilt sellest, milline maailm tegelikult on. Igal vormil on oma kriitilise mõtlemise viisid, omad loovuse väljendamise vormid, omad fantaseerimise meetodid ning omad viisid tunnete ja tegevuse suunamiseks. Tervikõppekava ohustab teadmise vormide selget liigitamist. Integreeritud õppekava puudusi tõi esile ka R. F. Dearden (1976)

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika

71

docx

Reklaaamipsühholoogia konspekt

skaalat üles liikudes hääbuvad instinktid ja kohanemisel sõltutakse üha enam kultuurist. · Keskkond: inimese motivatsioon aktualiseerub käitumisena peaaegu alati suhtes olukorra ja teiste inimestega. Samas peab uurimise objektiks jääma siiski organism ise ­ teades, et inimene muuhulgas ka kujundab situatsioone vastavalt ihadele (mitte kalduda üleliia situatsiooniteooriasse!) · Ühtne tegevus: üldjuhul käitub inimese organism ühtse tervikuna, aga mõnikord ei käitu ka ­ me võime teha mitut asja ühel ja samal ajal, kusjuures üks tegevus võib teist ka pärssida (mis omakorda ei pruugi halb olla). · Saavutamise võimalikkus: üldiselt ihkame me teadlikult seda, mis on tegelikult saavutatav. Saavutamise võimalikkuse

Reklaamipsühholoogia

68

docx

Arengupsühholoogia loeng

: 1.Kas mõned võimed on kaasa sündinud? 2.Kas laste mõtlemise areng kulgeb astmeliselt? 3.Kuidas toimuvad muutused laste mõtlemises? 4.Miks on laste mõtlemises suured individuaalsed erinevused? 5.Kuidas mõjutab aju areng kognitiivset arengut? 6.Kuidas mõjutab sotsiaalne keskkond kognitiivset arengut? MIS ON KAASA SÜNDINUD? Platon vs Locke. Platon ­ inimene sünnib kandes endas kõiki jumalikke ideid, kõige kohta, mis olemas on ja olemas olla saab. Õppimine on tegevus, mis toob implitiivsed omadused välja ­ elustuvad meie sisemised olemasolevad teadmised. Tema järgi on kõik maru targad, lihtsalt ei osata õigeid küsimusi küsida, et neid teadmisi kätte saada. Locke ­ empiitik ­ inimesed sünnivad puhta lehene, talle ei ole kaasa antud midagi, kõik mis omandame 11  tuleneb keskkonnast. Tekib küsimus, et kuidas me siis õpimine kui meile ei ole midagi kaasa antud.

Arengupsühholoogia

Kommentaarid (4)