Kas
igaüks
on oma õnne sepp ?
KAVA
I Mis on õnn. (arutelu)
1)
Mõiste „õnn” erinevate inimeste jaoks
2)
Mõiste „õnn” minu jaoks
II Millest sõltub õnn.
sellele käituma. ,,Ma ei saanud ise ka aru, mis ma tegin, ma kirjutasin selle meeltesegaduses" 4. voluntarismi eetika tänu oma tahte teoks tegemisele võin ma õnnelikuks saada. Peab olema tahe tahta! Peab olema tahtejõud. 5. Intellektualismi eetika mõistuse abil saab õnnelikuks. Platon: esimene eeldus on see, et kõik inimesed tahavad olla õnnelikud. Selleks, et olla õnnelik, on vaja raha, tervist, atraktiivset välimust, olla sündinud suursugusest soost, õnne, vedamist, au, tasakaalukust. Oluline on aga see, et nende asjade omamine mind õnnelikuks ei tee. Ma pean teadma, mida nende asjadega peale hakata. N: kui ma ei tea, mida rahaga peale hakata, siis ei saa ma sellest ka õnnelikuks. Mul peab olema teadmine õnneliku elu kohta. Kodus: Seneca ,,moraalikirjad ..?.." Ööülikool - Tõnu Viik ,,Õnne mõttest" *Õnne mõiste tuleb Aristotelesega, enne räägitakse lihtsalt heast elust
Keskmise tasemega õpetaja räägib. Hea õpetaja selgitab. Väga hea õpetaja näitab. Suurepärane õpetaja innustab. Tuleb teha seda, milleks sa end võimeliseks ei pea. Ärge kunagi kahetsege. Kõik hea on imetore. Kõik halb on kogemus. SISUKAID SENTENTSE Keegi ei vaidleks iialgi, kui kõik temaga nõus oleksid. Ta armastab iseennast ja selles tundes ei ole tal ainsatki konkurenti. Esineb olukordi, kus lolluste rääkimine on ainuke tark tegu. Kui igaüks teeks nii palju, kui ta lubab ja räägib, siis ei tarvitseks enam kellelgi midagi lubada ega rääkida. Kõige ohtlikum on vägisi targaks tehtud loll. Arukas suudab ka lolli mängida, lollil arukat mängida on aga hoopis raskem. Naeratus teeb inimese rikkamaks, aga kuhu sa selle rikkusega ikka lähed. AFORISMID ELU: Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta, vaid selleks, et võidelda ja võita!
hobuvarustuse tegemine kuulub ratsutamise alla, siis kõikide nende hulgas on eelistatavam juhtiva alaga seotud eesmärk, sest just selle tõttu taotletakse ülejäänut. Kõik eesmärgid viivad lõpuks ülima hüveni Mis on ülim hüve? - eesmärke on teatavasti rohkem kui hüvesid ja lõpuks peaksid kõik eesmärgid viima lõppeesmärgini – ülima hüveni, mis on enesega piiratud. Selliseks ülimaks hüveks on õnn, kuid õnne mõiste ei ole ühene. Iga eesmärk võib olla vajalik järgmise saavutamiseks ning tihti saab mitme eesmärgi täitmisega saavutatud üks eesmärk. Mis võiks olla selline ülim hüve mille poole pürgida? Aristoteles leiab, et enamus peab selliseks hüveks õnne, kuid ei ole päris selge mis see õnn täpselt on. TÄHTSAIM HÜVE: Aristoteles peab tähtsaimaks tegevuseks ja hüveks – Poliitikat – Poliitika peaks olema seega vahend õnnelikkuse saavutamiseks riigis. Sest poliitika:
Epikuros sündis 341.aastal eKr Samose saarel, paar miili Väike-Aasia läänerannikust. Epikuros ei sarnanenud teiste temaaegsete filosoofidega ning see mis ta filosoofiat selgelt teistest eristab, on meeleliste naudingute olulisuse rõhutamine. Ta on öelnud: ,,Nauding on õnneliku elu algus ja lõppsiht" ja ,,See, kes ütleb, et ta pole veel filosofeerimise eas või et see iga on mööda läinud, sarnaneb sellele, kes ütleb õnne kohta, et selleks sobiv iga pole veel käes või et seda pole enam." Paljud kritiseerisid sellist mõtteviisi, kuid hoolimata nendele leidis Epikurose õpetus toetajaid. Ta pidas filosoofia ülesandeks aidata inimesel interpreteerida ähmaseid segadusi ja iha impulsse tema sees ning päästa ta seeläbi ekslikest õnnesepitsustest. Epikuros sõnastas oma mõtte kokkuvõtvalt: ,,Sest nii, nagu pole mingit kasu
Üksindus on nagu dieet - lühiajaliselt kasulik, kestma jäädes aga eluohtlik. See, kes on rahulik, ei sega ennast ega teisi. Haamriga mehele paistab kõik naelana. Tarkus on nagu jõgi - mida sügavam ta on, seda vähem häält ta teeb. Pole olemas kirega võrdset tuld, pole olemas vihkamisega võrdset pahet, pole olemas rahuga võrdset õnne. Ainult piisavas pimeduses näed sa tähti. Mis on meie taga ja mis on meie ees, on tühiasjad võrreldes sellega, mis on meie sees. Ükskõik, kas sa arvad, et suudad, või arvad, et ei suuda, tõenäoliselt on sul õigus. Viga on alguses kerge parandada, kuid raske märgata, aja möödudes aga kerge märgata, kuid raske parandada. Kui teed sõbrale teene - unusta see,
Samas kui ei oleks mingit moraalisüsteemi või mingit ühist võimut, mis hoiaks inimesi aukartuses, siis poleks inimese elu kõik seda, mida ta võiks meie praeguses ettekujutses olla. Seepärast on tegelikult igale inimesele parem, kui järgida mingisuguseid reegleid, loobuda osaliselt oma vabadusest teha ainult seda, mis meeldib ja teatud isiklikest huvidest. Siis on tõenäolisem, et me same kõik neid asju, mida me tahame või enam vajame: turvalisust, õnne, võimu, jõukust, rahu. Sellisena on moraal sotsiaalse kontrolli vorm. Me kõik otsustame kehtestatava reelgitekogumi kasuks, sest kui peaaegu kõik meist alluvad neile reeglitele peaaegu kogu aeg, on peaaegu kõigil meist parem peaaegu kogu aeg. Üldiselt ja pikas perspektiivis on inimese huvides olla moraalne, sest moraal on just selline reeglite kogum ,mis kõige tõenäolisemalt aitab kõiki meid, kui peaaegu kõik meist järgivad neid reelgeid 7
Töö annab lühiülevaate inimeste valikuvõimalustest, sellest, millised eesmärgid on Poolik lause osadele inimestele tähtsad, osadele aga mittevajalikud. Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, Üsna ülevaatlik annotatsioon, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne tuuakse välja nii kirjatöö olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me eesmärk, olulisemad elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada käsitletud probleemid ning järeldus. Samas jääb ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu annotatsioonis arusaamatuks, tähtsama eesmärgi õnne. kuidas autor tõestab
Niiviisi on õige öelda, kuna selline on ju vana seisukoht ja langeb kokku filosoofide vaadetega. Ta kehtib ka seetõttu, et eesmärgiks peetakse teatud tegutsemisi ja toimevõimeid, nõnda muutub ta hingega seostuvate hüvede ja mitte väliste hüvede juurde kuuluvaks ning on kooskõlas loogilise arutlusega, et õnnelik elab hästi ja tegutseb hästi, sest hea elu ja hea tegutsemine peakski ju seda tähendama. Paistab, et see, mida õnne puhul taotletakse, kehtib kõik ka käsitletava mõiste juures. Ühtedele tundub selleks olevat loomutäius, teistele jälle mõistlikkus, mõnedele aga tarkus, kuid mõnede jaoks need kõik või üks nendest ühes naudinguga ja mitte mingil juhul ilma naudinguta. Teised aga võtavad jälle lisaks juurde välise õitsengu. Osadest asjadest räägivad paljud juba vanast ajast peale, osadest aga vähesed kuulsad mehed -- pole tõenäoline, et kumbki osapool oleks päriselt
Kõik kommentaarid