Kas
haridust saab osta?
Mis
on haridus ? Haridus on elus kõige tähtsam ning selleta ei saa hästi
elada. Haridust hakatakse omandada lasteaiast peale. Inimene õpib
kogu oma elu.
Haridus
algab koolist ning selle omandamine on hädavajalik elus toimetulemiseks . Kui sul puudub haridus siis on sul väga raske toime
tulla.
Hariduse omandamine peaks olema eelkõige iseendale ja
vabatahtlik, sest kui sunnitakse õppima siis tekib selline tunne, et
seda tehakse kellegi teise jaoks. Praeguse haridussüsteemi kohaselt
jääb mulje, et õpilane õpib riigi jaoks, sest riik võimaldab
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
43 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Maikel Meltz
Õppematerjali autor
Kas haridus on investeering? ,,Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea," kõlab vanarahva ütlus. Haridus algab koolist ning selle omandamine on hädavajalik elus toimetulemiseks. Vaatamata sellele, et haridust ei saa osta, kaasnevad sellega suured kulud. Kas haridusele kulutatud raha on otstarbekalt kulutatud ning kas haridus on investeering, mis end tulevikus tasub? Kuigi tasuta haridust ei eksisteeri, on meie riigis võimalik vähemalt põhiharidus omandada üsnagi väikeste kuludega. Samas ei tohiks meil eksisteerida erakoole, mis väidetavalt pakuvad parema kvaliteediga hariduse omandamise võimalust, kuid samas nõuavad selle eest õppemaksu. Sellega on eelistatud rikkamad inimesed. Riik peaks sellise ebavõrdsuse suhtes midagi ette võtma, et põhihariduse omandamiseks oleksid kõigil võrdsed võimalused.
Lääne-Viru Rakenduskõrgkool HARIDUS Referaat Koostas: Deivi Vasiljuk Mõdriku 2011 Haridus Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. Hariduseks võidakse nimetada teadmiste omandamist mõnes spetsiifilises valdkonnas, aga ka eluks vajalike kogemuste omandamist laiemas tähenduses. See tähendab pigem üldist ning ühiskonna poolt suunatud sotsialiseerumise ja kultuuriga kohanemise protsessi.
Kas raha eest saab osta haridust? ,,Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea," kõlab vanarahva ütlus. Haridus algab juba kodust, kus vanemad hakkavad õpetama lastele numbreid ja tähti. Selle omandamine on hädavajalik, et saaks elus hästi toime tulla. Haridus on, või vähemalt peaks olema elus üks tähtsamatest asjadest. Selle omandamine peaks olema ikkagi eelkõige iseendale ja ainult iseendale, pole mõtet hakata õppima teiste jaoks. Vaatamata sellele, et haridust ei saa osta, kaasnevad sellega üpriski suured kulud. Kas tulevikus tasuvad need kulud ennast ära? Õnneks on meie riigis põhi-ja keskhariduse omandamine tasuta, sest igal inimesel on ju vaja haridust, et elus kuidagi hakkama saada. Õpilasel on kohustuslik omandada põhiharidus ning edasi saab ta juba ise valida, kas läheb edasi õppima gümnaasiumi või siis kutsekooli. Lisaks keskharidusele õpitakse ametikoolis selgeks ka amet
See on eluliselt oluline ka ülikoolide jaoks, kuna praegu moodustab riigieelarvevälistelt kohtadelt teenitud 2 raha ca 20-30% õppeasutuste eelarvest. Erakapitali kaasamist ei tohi piirata. Üheks kõrgharidusreformi oluliseks osaks on uue stipendiumide süsteemi ning vajaduspõhiste õppetoetuste rakendamine. Iga võimekas noor peab saama kandideerida senisest tunduvalt suuremale stipendiumile, et ka n-ö vaesel Einsteinil ei jääks haridus omandamata. Reaalselt abi vajavad tudengid peavad saama taotleda vajaduspõhist õppetoetust, sedagi senisest suuremas mahus. KES PEAKS HARIDUSE EEST MAKSMA? Ülikoolid võtku tasuta kõik, kes seda väärivad. IRL küsis hiljuti inimeste arvamust läbi üleriigilise küsitluse 43 686 inimest toetas tasuta kõrgharidust. See on kolmveerand kõigist, kes IRLi küsitlusele vastasid. Tasuta kõrgharidus on õigus, sest vaid see tagab kõigile võrdse ligipääsu haridusele
Lisa 2. Klassikalised Briti koolivormid...............................................................22 3 1. SISSEJUHATUS 1.1. Teema aktuaalsus, eesmärk, ainestik Iga riigi tulevik ja tugevus sõltub sellest, kui hästi ja mitmekülgselt on haritud tema kodanikud. Briti haridussüsteem on üles ehitatud sadade aastate kogemusel. Haridus on väga aktuaalne teema Suurbritannias ka tänapäeval, sest see puudutab peaaegu kõiki inimesi. Igaüks on ühel etapil oma elust koolis käinud ja lõppude lõpuks on kool see koht, kus inimesed tutvusid oma esimeste sõpradega, arendasid endast sotsiaalsed isiksused. Kool on pannud aluse meie kõigi tulevikule. Valitsused on alati mõjutanud haridussüsteemi vastavalt nende arusaamadele ja nii arutelu ümber teema ,,Haridus" ei lõpe.
5% 9.7% Põllumajandus 67.6% 62.3% 7.8% Tervis ja heaolu 76.1% 73.5% 3.4% Teenindus 77.7% 68.8% 11.5% Allikas: ,,Analüüs erinevate koolitusvaldkondade lõpetanute seisundite kohta tööturul ametialade, haridustasemete ja majandusharude lõikes", Praxis 2005 Eelpool toodud info põhjal võib välja tuua neli õppevaldkonda, kus omandatud haridus annab tööturul mõnevõrra nõrgema positsiooni: sotsiaalteadused, ärindus ja õigus, tehnika, tootmine ja ehitus, põllumajandus ning teenindus. Uuring ei anna vastust küsimusele, miks väljatoodud õppevaldkondades hariduse omandanutel on läinud tööturul mõnevõrra halvemini, see vajab eraldi uurimist. Arvestama aga peab, et põhjuseid võib olla mitmesuguseid ning üheselt ei ole võimalik seostada lõpetajate
Sõja alates (II maailmasõda) represseeritakse ja hävitatakse füüsiliselt hulk õpetajaid, kuivõrd paljud meesõpetajad on kuulunud isamaalistesse organisatsioonidesse nagu Kaitseliit, juhtinud isamaalisi noorteühendusi jne. Nõukogude võim küüditab, hävitab ja mobiliseerib kokku 533 õpetajat (üle 10% õpetajate koguarvust), sh 389 meesõpetajat (üle 15% meesõpetajate koguarvust). Sõjategevuses hävib 1941. a. suvel täielikult 30 koolihoonet, osalisi purustusi saab 49 koolimaja. Veel umbes 70 koolil kannatab inventar. Pärast 1944. a. võetakse koolikorralduse aluseks nõukogude ühtluskooli süsteem ja nõukogude pedagoogika, teisi suundi eiratakse täielikult. Lammutatakse vana haridussüsteem ja rajatakse uus vastavalt Nõukogude Liidus käibivatele normidele. Õppetöö põhikoolis toimub riigi kulul, kuid keskkool on maksuline. Eestis tekib kaks haridussüsteemi: eestikeelne ja Vene NFSV eeskujul üles ehitatud
I kursus Tartu 2010 Missugune on noore kõrgharidusega eestlase tulevik? Sissejuhatuseks Juba pikka aega on räägitud kõrghariduse rahastamisest, kas see peaks olema tasuline või tasuta, kust saada haridusse lisaraha ning kuidas tagada kõrghariduse kvaliteet. Kahjuks räägitakse väga vähe sellest, mis saab edasi. Mis saab siis, kui kauaoodatud ja vaevaliselt saadud kõrgharidus on lõpuks käes? Kas noored kõrgharidusega eestlased on valmis suunduma tööturule? Missugusele? Kas neile suudetakse tagada palk, mis oleks vastavuses nende haridusega või tuleks ennast hoopis veel täiendada? Oma essees piiritlen noore kõrgkoolilõpetaja võimalused kolme valdkonda kas suunduda linna, maapiirkonda või hoopiski välismaale. Noorte valikud on äärimiselt individuaalsed ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid