Kas haridus on investeering? (0)

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Kas haridust saab osta?

Kas haridust saab osta? Mis on haridus? Haridus on elus kõige tähtsam ning selleta ei saa hästi elada. Haridust hakatakse omandada lasteaiast peale. Inimene õpib kogu oma elu. Haridus algab koolist ning selle omandamine on hädavajalik elus toimetulemiseks. Kui sul puudub haridus siis on sul väga raske toime tulla. Hariduse omandamine peaks olema eelkõige iseendale ja vabatahtlik, sest kui sunnitakse õppima siis tekib selline tunne, et seda tehakse kellegi teise jaoks. Praeguse haridussüsteemi kohaselt jääb mulje, et õpilane õpib riigi jaoks, sest riik võimaldab talle tasuta kohta koolis, ning hariduse omandamine oleks nagu riigi poolt määratud kohustus. Õppima peab sellepärast, et saada hea töökoht ja kui sul on hea töökoht, siis on sul ka hea palk

Eesti keel

12

doc

Referaat teemal "Kes peab maksma hariduse eest?"

See on eluliselt oluline ka ülikoolide jaoks, kuna praegu moodustab riigieelarvevälistelt kohtadelt teenitud 2 raha ca 20-30% õppeasutuste eelarvest. Erakapitali kaasamist ei tohi piirata. Üheks kõrgharidusreformi oluliseks osaks on uue stipendiumide süsteemi ning vajaduspõhiste õppetoetuste rakendamine. Iga võimekas noor peab saama kandideerida senisest tunduvalt suuremale stipendiumile, et ka n-ö vaesel Einsteinil ei jääks haridus omandamata. Reaalselt abi vajavad tudengid peavad saama taotleda vajaduspõhist õppetoetust, sedagi senisest suuremas mahus. KES PEAKS HARIDUSE EEST MAKSMA? Ülikoolid võtku tasuta kõik, kes seda väärivad. IRL küsis hiljuti inimeste arvamust läbi üleriigilise küsitluse ­ 43 686 inimest toetas tasuta kõrgharidust. See on kolmveerand kõigist, kes IRLi küsitlusele vastasid. Tasuta kõrgharidus on õigus, sest vaid see tagab kõigile võrdse ligipääsu haridusele

Kutse-eetika

2

docx

Kas raha eest saab osta haridust?

Kas raha eest saab osta haridust? ,,Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea," kõlab vanarahva ütlus. Haridus algab juba kodust, kus vanemad hakkavad õpetama lastele numbreid ja tähti. Selle omandamine on hädavajalik, et saaks elus hästi toime tulla. Haridus on, või vähemalt peaks olema elus üks tähtsamatest asjadest. Selle omandamine peaks olema ikkagi eelkõige iseendale ja ainult iseendale, pole mõtet hakata õppima teiste jaoks. Vaatamata sellele, et haridust ei saa osta, kaasnevad sellega üpriski suured kulud. Kas tulevikus tasuvad need kulud ennast ära? Õnneks on meie riigis põhi-ja keskhariduse omandamine tasuta, sest igal inimesel on ju vaja haridust, et elus kuidagi hakkama saada. Õpilasel on

Kirjandus

7

doc

Haridus

Lääne-Viru Rakenduskõrgkool HARIDUS Referaat Koostas: Deivi Vasiljuk Mõdriku 2011 Haridus Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. Hariduseks võidakse nimetada teadmiste omandamist mõnes spetsiifilises valdkonnas, aga ka eluks vajalike kogemuste omandamist laiemas tähenduses. See tähendab pigem üldist ning ühiskonna poolt suunatud sotsialiseerumise ja kultuuriga kohanemise protsessi.

Riigiõpe

22

docx

Norra haridussüsteem võrdluses Eestiga

Norra haridussüsteem Norra kool sisaldab 13 aastast kooliteed. Seitse aastat lastekooli (barneskole), kolm aastat noortekooli (ungdomskole) ja kolm aastat keskkooli/gümnaasiumi/kutsekooli (videregående skole).1 Norras on ammuaegne traditsioon, mis kombineerib alg- ja keskhariduse terviklikult ja kooli kohustusliku süsteemi, millel on ühine õigusraamistik ja riiklik õppekava. Alates 1997. aastast Norras lapsed lähevad kooli kalendriaastal oma kuuendat sünnipäeva. Kohustuslik haridus hõlmab 10 aastat ja koosneb kahest etapist:  Esmane etapp nii öeldud algkool: klassid 1-7 (vanuses 6-12)  Põhiharidus etapp nii öeldud põhikool: klassid 8-10 (vanuses 13-16). Teadmiste edendamine on viimane reform 10-aastase kohustuslikus põhihariduses. Reform tutvustab mõningaid muudatusi aine struktuuris ja organisatsioonis esimesest klassist kuni 10. klassini.

Sotsioloogia

8

docx

Haridus kui parema tuleviku alustala

Haridus kui parema tuleviku alustala Essee Juhendaja Oliver Laas Tallinn 2016 Inimese loomuses on olemas instinkt õppimiseks ja enda harimiseks. Juba varajases eas algab meie haridustee eelkoolis ja jätkub edasi põhikoolis, mis viib meid edasi gümnaasiumisse või kutsekooli ja ehk pärast seda ka ülikooli. Õppimisel ei ole piire, kui välja arvata kulutused ,mis selle omandamiseks kuluvad. Haridus tagab meile kindlustunde ja konkurentsivõime ,et teistega võrdselt elus läbi lüüa, kuid paraku võib selle ühel hetkel katkestada ressursside puudumine, mis paneb meid dilemma ette, kas jätta haridustee katki või käia tööl ja hiljem investeerida ja panustada see ressurss haridusse. See on iga indiviidi kaalutletud otsus. Kvaliteetne haridus on meile kui väikse arvuga riigile oluline, sest just haridus võib olla see võtmesõna, millega teeme silmad ette paljudele teistele riikidele

Kriitiline mõtlemine

24

doc

Haridussüsteem Suurbritannias

Lisa 2. Klassikalised Briti koolivormid...............................................................22 3 1. SISSEJUHATUS 1.1. Teema aktuaalsus, eesmärk, ainestik Iga riigi tulevik ja tugevus sõltub sellest, kui hästi ja mitmekülgselt on haritud tema kodanikud. Briti haridussüsteem on üles ehitatud sadade aastate kogemusel. Haridus on väga aktuaalne teema Suurbritannias ka tänapäeval, sest see puudutab peaaegu kõiki inimesi. Igaüks on ühel etapil oma elust koolis käinud ja lõppude lõpuks on kool see koht, kus inimesed tutvusid oma esimeste sõpradega, arendasid endast sotsiaalsed isiksused. Kool on pannud aluse meie kõigi tulevikule. Valitsused on alati mõjutanud haridussüsteemi vastavalt nende arusaamadele ja nii arutelu ümber teema ,,Haridus" ei lõpe.

Inglise keel

12

doc

ANTIPEDAGOOGIKA: KOOLIDETA ÜHISKOND

templite juurde organiseerima koole, millega pandi alus kooliharidusele. Koolihariduse vajalikkuses ei kahtleks tänapäeval ilmselt keegi, kuid veel eelmise sajandi 70ndatel levisid hariduskriisist ajendatuna Kesk-Euroopas Ivan Illichi, Alice Milleri ja teiste antipedagoogika ja nn. ,,musta kasvatuse" propageerijate ideed ühiskonnast, kus koolil on hoopis negatiivne mõju lapse haridusteel. Kaheldi koolihariduse vajalikkuses ja õigsuses ning lähtuti arusaamast, et haridus pole kohustus, vaid õigus. Kuna kooliharidus on tänapäeval iseenesestmõistetav ning arenenud riikides on seaduses sätestatud kohustus omandada põhiharidus, ajendas mind antipedagoogilisi vaateid lähemalt uurima just asjaolu, kas on võimalik luua ühiskond, milles ei eksisteeriks koole kui institutsioone. 3 1. Kooliharidus ja selle vajalikkus

Ühiskond

Kommentaarid (0)