Kas haridus ja loovus on tänapäeval olulisimad majandusressursid? (0)

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Kirjandiartikklid

Voldemar Kolga: ,,Kellel on adekvaatne Küllap see on nii ka tänapäeval, enesetunnetus, see enamasti ei lase sest me ju igatseme nii vabadust kui ka ennast sõpradest, iidolitest, autoriteetidest, armastust. Aga ilmselt oli vabaduse reklaamist, poliitikast mõjutada." algne ja konkreetne tähendus selline: ta laskis mind vabaks, sest ta armastab ,,Haridus teeb vabaks" ­ see sentents mind. Kui õpetaja armastab õpilasi, on

Kirjandus

26

doc

Oleksin ma edukas ettevõtja?

See aasta andis mulle usku, et kui ma usun endasse, pole miski nii võimatu. Kas ma üldse sobin ettevõtjaks? Kindlasti meie klassi mõtlesid sellele paljud. Kohati oli ju raske ja see näitas, kes ei sobi ettevõtjaks ja kes saab hakkama raskes olukorras. Oli ju klassis neid, kelle äriidee ei leidnud rakendamist, kuna õpilased ei olnud kohusetundlikud ja neil puudus saavutusvajadus. Mina leiangi, et ettevõtja vajalikud omadused on enesekindlus, eneseteadlikus, saavutusvajadus, loovus, paindlikkus, stabiilsus ja kindlasti töökus. Mina näen, et minul on need omadused olemas, kuigi mõnda neist peaksin veel arendama, et veelgi edukam olla. Mida ma üldse saan olles ettevõtja? Kindlasti saan heaolutunde, sest nähes, kuidas minu toode või teenus on kellelegi vajalik olen ka ise rahul. Klientidega suheldes kohtun iga päev uute inimestega ja minu silmaring laieneb. Minu töös puuduks rutiin ja ma saaksin enamjaolt ise oma aega planeerida

Turundus

17

docx

Sotsioloogia alused

kasulik. Seetõttu ilmuvad ausate inimeste kõrvale ka paratamatult kurjategijad. Samas kui kurjategijaid on ümbruses juba väga palju, siis kuritegevus pole enam kasulik. Seetõttu tekibki tasakaaluolukord, kus enamik inimesi on ausad, vähemus teeb kurja. · Psühho-bioloogiline lähenemine ­ kuritegevust soodustavad individuaalsed omadused: meessugu, noorus. Kokku pandes saab noore isase sündroomi. · Sotsiopaat ­ võimetus aru saada teiste inimeste kannatustest. III ­ Haridus · Sellega tegeleb haridussotsioloogia · Hariduslik ebavõrdsus ­ Haridus oluline hüve ning mis mõjutab ka teisi ebavõrdsusi. Tegeleb: ebavõrdsus hariduse osas, hariduse tähtsus tööturul, hariduse roll ühiskonna arengus. · Sotsiaalsed protsessid koolis ­ õpilastevahelised suhted, koolivägivald, jne · Haridusliku ebavõrdsuse kaks aspekti: o Haridustase ­ millise hariduse on inimene omandanud?

Sotsioloogia

25

doc

Ettevõtluse alused - eksami kordamisküsimused

Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi, mis toovad kaasa nähtuse, mida Schumpeter nimetas ,,loovaks hävituseks". Heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise. "Vana" tuleb hävitada, enne kui "uus" saab koha sisse võtta. Protsessi käigus on paljud võidavad, kuid vähemalt lühiajaliselt on ka palju kaotajaid. Mark 1 Põhineb 1912. ja 1934. a. avaldatud raamatutel. Majandus vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg. Madalad sisenemisbarjäärid. Innovatsioonid majandusarengus kesksel kohal. Põhitähelepanu indiviidil ­ ettevõtjal. Mark 2 Põhineb 1942. a avaldatud raamatul. Kontsentreeritumad turud. Kõrged sisenemisbarjäärid. Ettevõtete kasv, mastaabiefekt, väikeettevõtete osakaalu langus. Innovatsioonide keskne roll. Põhitähelepanu keskendub funktsioonile ­ see ei pea olema üksikisik, kes viib ellu ettevõtlus-

Ettevõtlus

27

doc

Ettevõtluse kordamisküsimused

Loov hävitus Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi, mis toovad kaasa nähtuse, mida Schumpeter nimetas ,,loovaks hävituseks". Heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise. "Vana" tuleb hävitada, enne kui "uus" saab koha sisse võtta. Protsessi käigus on paljud võidavad, kuid vähemalt lühiajaliselt on ka palju kaotajaid. Mark 1 Põhineb 1912. ja 1934. a. avaldatud raamatutel. Majandus vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg.  Madalad sisenemisbarjäärid. Innovatsioonid majandusarengus kesksel kohal. Põhitähelepanu indiviidil ­ ettevõtjal. Mark 2 Põhineb 1942. a avaldatud raamatul. Kontsentreeritumad turud. Kõrged sisenemisbarjäärid. Ettevõtete kasv, mastaabiefekt, väikeettevõtete osakaalu langus. Innovatsioonide keskne roll. Põhitähelepanu keskendub funktsioonile ­ see ei pea olema üksikisik, kes viib ellu ettevõtlus-

Ettevõtluse alused

46

doc

Ettevõtluse aluste kordamisküsimused 2016 ja eksamiküsimused

mida Schumpter nimetas „loovaks hävituseks“.  Heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise.  „vana“ tuleb hävitada, enne kui „uus“ saab koha sisse võtta.  Protsessi käigus paljud võidavad, kuid vähemalt lühiajaliselt on ka palju kaotajaid. Schumpteri Mark I süsteem:  Põhineb 1912. ja 1934. aastal avaldatud raamatutel.  Majandus oli vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg.  Madalad sisenemisbarjäärid.  Innovatsioonid majandusarengus kesksel kohal.  Põhitähelepanu indiviidil – ettevõtjal. Schumpteri Mark II süsteem:  Põhineb 1942. aastal avaldatud raamatul.  Kontsentreeritumad turud.  Kõrged sisenemisbarjäärid.  Ettevõtte kasv, mastaabiefekt, väikeettevõtete osakaalu langus.  Innovatsioonide keskne roll.

Ettevõtluse alused

48

doc

Ettevõtluse alused, kordamisküsimused eksamiks

Tööhõive stabiilsus Kindlad töötunnid Sotsiaalne kindlustatus Ettevõtjaks olemist eelistavate inimeste motiivid EL: Sõltumatus, huvitavad ülesanded Töötamise aja ja koha vaba valik Paremad sissetulekuväljavaated Ärivõimaluse realiseerimine Et vältida hõivega seotud ebakindlust 13. Millised isikuomadused on ettevõtjatele kõige vajalikumad? - Vaimne võimekus – loovus, intelligentsus, analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendumisvõime jne. - Teotahe – valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ka ellu viia. - Suhtlemisoskus – väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate, klientide ja ka oma töötajatega. - Kompetentsus – oma äri alal, oma tegutsemisvaldkonna tundmine.

Ettevõtluse alused

24

doc

"Andekus kui erivajadus"

omandatut, kuid selle alusel ei saa mõõta ühiskonna arenguks olulisemat ­ võimet luua uut ja unikaalset (Renzulli, 2002 järgi viidanud Sepp, 2010, 8). Kui seos IQ näitajate ja kooliedukuse vahel on väga tugev, siis loovuse ja IQ vahel sellist seost leitud ei ole. Järelikult peavad andekusega olema seotud veel teised faktorid peale üldise intelligentsuse. Renzulli näitas, et andekuse avaldumiseks on olulised eeldused nii inimese kõrged üld- ja/või erivõimed kui ka loovus ning samaväärselt motivatsioon ja pühendumus. Mönks on sellele mudelile lisanud last kõige enam mõjutava keskkonna, s.o pere, kool ja kaaslased. 4 Joonis 1. Renzulli-Mönksi andekuse mudel. (Sepp, 2010, 8-9.) Urban ja Cropley on 2002. aastal sõnastanud pedagoogilises praktikas enim kasutatava andekuse definitsiooni: andekus on individuaalne potentsiaal saavutada silmapaisvat edu ühel või mitmel alal (Sepp, 2010, 12-13)

Lastekaitse

Kommentaarid (0)