eksisteerivad reeglid. Arvab, et sotsioloogia on vajalik, et rõhutada ühiskonna unikaalsust ja võimatust taandada ühiskonna uurimist üksikindiviidide uurimisele. Sotsiaalse statistika leiutajaks, mida kasutas oma uuringutes seoses enesetappudega. Uskumused ja ideed samuti sotsiaalse struktuuri osa ja need on ühiskonna peegelduseks. Tööjaotus on mitte niivõrd majanduslik, kui moraalne nähtus. Sotsiaalse solidaarsuse vormid sõltuvad ühiskonna keerukusest. Anoomia- normid on ebaselged või puuduvad, tekitavad segadust. Sotsiaalsed faktid- tuleb seletada teiste sot. faktide abil. Käitumine on sot. determineeritud ja peegeldab ühiskondliku survet ja suundumusi. Tema jaoks on kõik usud omavahel võrdsed ning puudub õige ja vale. Marx (1818-1883)- Ei huvitanud sotsiaalset elu võimaldavate peamiste seaduspärasuste paljastamine. Tootmisviis on ühiskondliku korra alus. Areng toimub vastuolude ületamise teel ühiskonna struktuuride erinevate osade vahel
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS VÄIKEETTEVÕTLUS Ave Pärnpuu KULTUURIDE VAHELISED ERINEVUSED Referaat Pärnu 2012 Sisukord 1.1 SISSEJUHATUS ,,Me võime mahutada ennast teise inimese maailma ainult oma mina piirides." Bernard Shaw Vaadates eri kultuuride õppimise kogemusi, saab selgemaks, et see on protsess, mis nõuab, et
................11-12 Kasutatud materjalid......................................................................13 2 Sissejuhatus Maailma areng on keerukas ja vastuoluline. Seda vaadates kerkib küsimus, kas kõigi 193 rahvusvaheliselt tunnustatud riigi arengus on olnud ka midagi ühist? Milline on inimühiskonna üldine arengusuund? Mitmekülgseid arengusuundumusi õldistavaks mõisteks on kujunenud globaliseerumine, sotsiaalteadlaste ringis ka postmoderniseerumine. Globaliseerumise kõrval räägitakse veel kahest olulisest tendentsist nüüdismaailma arengus – rahvusvahelistumisest ehk internatsionaliseerumisest ning info- ja suhtlusvõrkude levikust ehk digitaliseerumisest. 3 Globaliseerumine Suurenev rahvusvaheline majanduslik integreerumine ehk globaliseerumine, nagu seda tavaliselt
Inimõigused mitmepalgelises maailmas Postmodernne ühiskond 3 Tänapäeva maailm 1. Maailma ühtsus ja mitmekesisus 1.1 Peamised arengutrendid Maailma areng on keerukas ja vastuoluline. Seda vaadates kerkib küsimus, kas kõigi 193 rahvusvaheliselt tunnustatud riigi arengus on olnud ka midagi ühist? Milline on inimühiskonna üldine arengusuund? Mitmekülgseid arengusuundumusi üldistavaks mõisteks on kujunenud globaliseerumine, sotsiaalteadlaste ringis ka postmoderniseerumine. Nendel teemadel kirjutavatest teadlastest on kuulsamad Robert Reich, Anthony Giddens, Roland Robertson ja Ulrich Beck. Globaliseerumise kõrval räägitakse veel kahest olulisest tendentsist nüüdismaailma arengus – rahvusvahelistumisest ehk internatsionaliseerumisest ning info-ja suhtlusvõrkude levikust ehk digitaliseerumisest. 1.2 Globaliseerumise mitmesugused tahud
...................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.GLOBALISEERUMISE ISELOOMUSTUS..........................................................................3 1.1.Globaliseerumise tunnused................................................................................................4-5 1.2. Mida on globaliseerumine kaasa toonud..........................................................................6-7 1.3. Mis on tsivilisatsioon?......................................................................................................7-8 1.4. Globaliseerumine arvud ja faktid......................................................................................8-9 2.ÜLEVAADE OLULISEMATEST GLOBAALPROBLEEMIDEST.....................................9 2.1.Rahvastikuprobleemid........................................
(Kutsestandard, juhiabi tase 6, 2012) Eesti on siiski väike riik ja kui ettevõte on väga ambitsioonikas ja tahab laieneda, siis ei jää muud üle kui tuleb hakata globaliseeruma. Kui ettevõte tahab edukalt teistsugusest kultuurist ja rahvusest pärit inimestega koostööd tegema hakata, siis peab teistest ka midagi teadma, et nendega edukalt suhelda. Sekretär, tase 5 kutsestandardis on kutset läbivates kompetentsides reisikorraldamise punkti all kirjas, et sekretär võiks teada kultuuride erinevusi. (Kutsestandard, sekretär, tase 5, 2012) Kursusetöö eesmärk on anda ülevaade suhtlemist mõjutavatest teguritest sekretäritöös seoses suhtlemisega erinevatest kultuuridest pärit inimestega. Eesmärgi täitmiseks püstitatud ülesanded: Millised on erinevad kultuurid? Kuidas käituvad esinevatest kultuuridest pärit inimesed? Mida sekretär peab arvestama erinevast rahvusest koostööpartneritega suhtlemisel?
uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias on väljakujunenud seisukoht, et inimkäitumise määrab ära isiku vaimne ja emotsionaalne seisund. Sotsioloogilisest seisukohast mõjutab käitumist kontekst, milles see toimub, mõju avaldavad pigem keskkonnast tulenevad, mitte aga inimese tegevust seesmiselt suunavad tegurid? Sotsioloogia erineb ajaloost selle poolest, et ta koondab vähem tähelepanu ühiskonnaelu ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Ülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt. hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Ameerika autor C. Wright Mills (1916 1962): sotsioloogiline kujutlus (1959). Mõiste "sotsioloogiline kujutlus" põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluste erinevusel. Isiklik kogemus eraasjad, millega iga inimene igapäevaelus kokku puutub
riikidevahelise ühendamisena. Oluliseks on peetud ka rahvastikukasvu ja uut tüüpi majanduse tekkimist, mis tingib seniste hierarhiate kadumise, rahvusriigi kadumise ja võimude vaheliste lahknevuste kadumise. Globaliseerumise definitsiooni mõjutavat ka selle n-ö liikumapanev jõud: liberalistide arvates on globaliseerumise eelduseks inimeste loomulik tung parema elu poole, hegemoonilise stabiilsuse kontekstis on globaliseerumine domineeriva riigi positsiooni kinnistumine, marksistide arvates kodanluse leiutatud ekspluateerimismeetod ja postmodernistide arvates lääne ratsionaalse süsteemi loomulik laienemine. 3. Ajalooline ja rahvastikukeskne lähenemine üleilmastumisele. Seotud demograafilise üleminekuga – üle-eelmisel sajandil dem.ülemineku läbi teinud P-Ameerika ja L-Euroopa asusid esmalt majandusliku heaolu suurenemise teele. Demograafilise ülemineku jooksul
Kõik kommentaarid