Mis on elu mõte On vaieldav, milles elu mõte seisneb ja kas elul üldse on mõte – seega võidakse neid küsimusi pidada hoopis pseudoprobleemideks. Kui aga elule või Universumile püütakse mõtet/eesmärki otsida, siis võib vastust aidata leida filosoofia või religioon. Elu mõtte all võidakse mõelda nii absoluutset (s.t elu või kogu Universumi mõtet) kui ka suhtelist mõtet (s.t inimese isikliku elu mõtet). Elu mõtte otsimine võib viia ka inimese elu mõttetuse tõdemuseni, nt siis kui jõuab
Alfred Ayer Väitis, et elu tegeliku mõtte järele pole mõtet küsida. Pole mõtet uskuda Jumalasse, kes lõi meid konkreetseks otstarbeks. Ja isegi kui oleks niisugune Jumal, ei saaks tema eesmärgid anda elule mõtet, kui me nendega ei nõustuks. Seetõttu taandub elu mõte alati sellele, mida meie inimestena eesmärgiks seame ja väärtustame. Sellest sõltumatut mõtet pole võimalik avastada. Ayeri meelest pole elu mõttetuse üle tarvis kurvastada. Elul on mis tahes mõte, mille inimene sellele annab, ja see teeb elu mõttekaks, aga küsimus, mis on elu mõte, on ebaloogiline ja vastamatu. Elu mõte sõltub inimese väärtushinnangutest ning on mõttetu, et ühe omad on tõesed, teised mitte. Martin Heidegger Hilise Heideggeri filosoofia järgi on meile antud ülesanne olla maailma valvurid, milles kätkeb meie mõte. Maailm on püha koht. See ülesanne ei seisne mitte ainult teatud
Elu mõte Inimesi ei tee õnnelikuks ei ihuramm ega raha, vaid õiglus ja mitmekülgne tarkus ning armastus. ,,Olla või mitte olla selles on küsimus" ja Hamlet vastas: ,,Olla"... kas selles peitubki elu mõte- olemises? Igaüks meist on siia ellu määratud mingi mõtte ja kohustusega: kes peab ja tahab püüelda kõrgustesse, kes ihkab jalgpalli meistritiitlit. Kuid kas küsimus põhineb alailma millegi saamises, saavutamises või tahtmises... ehk midagi enamat? Sest ka need inimesed, kes ei ole meie silmis midagi saavutanud ega kuhugile jõudnud, suudavad olla õnnelikud. Toome näiteks asotsiaalid, kes elavad halvimates elutingimustes, kuhu meie fantaasia ulatub ja mida meie silm ise tõdeb. Kuid neid seob teiste inimestega nagu ka kõikide unistajatega üks asi - lootused, unistused, võimalused ja saavutused õnn. Mis on õnn? Õnne võiks pidada meeleliseks heaoluks, mis too
Elu mõte Mis on elu mõte?See on küsimus mida paljud endalt küsivad ja millele vastus tihti leidmata jääb. Mõne inimese jaoks on elu mõte see,kui saab juua ja pidutseda.Teise jaoks on see,kui saab raamatuid lugeda ja õppimisele keskenduda. Inimesed on väga erinevad ja seega on ka hinnangud erinevad.On olemas ka inimesi kelle jaoks elul polegi mõtet ja kes lihtsalt lasevad neile antud aja raisku.Enamasti juues, narkootikume tarvitades ja muu selline.Sellised inimesed ei oska aimatagi,etleiavad end lõpuks täiesti põhjast,kust välja tulla on väga raske.Nad ei tunnisata endale oma probleeme.Tean ka isiklikult paari inimest kes juba on nii põhjas ja ei suuda sealt enam välja tulla.Need inimesed ei mõista,et neile ei anta teist võimalust,nad korrutavad endale iga päev et aega on ennast parandada kuni on liiga hilja. On inimesi kes saavad enda elu mõtteks kellegilegi kätte maksta,tehes lõpuks tihti haiget täiesti süütule ini
Tulles tagasi endast jälje jätmise juurde, tuleb mulle meelde rootslase Lindströmi karikatuur. Sellel jalutavad sügiseses pargis kaks vanahärrat. Üks neist on järsku peatunud ja ütleb teisele: "Mulle meenus just, et unustasin oma elus miskit korda saata." See pildike iseloomustab hästi mõtestamata elu. Elu mõte on ikka üks väga segane asi. Igaüks võib seda erinevalt tõlgendada. Ja tegelikult peakski meie kõigi elul olema erinevad eesmärgid. Vastupidine olukord muudaks meid üksteise kloonideks. Aga tegelikult on elu mõtteks surm...
ka ei tunduks, ei tasuks pead lõplikult norgu lasta. Tuleb leida uued rõõmu-ja armastusallikad: unustusse vajunud perekond, sõbrad, hobid, töö. Igal inimesel on mõte, ükski isik ei saa seda tegelikult ühe sõrmenipsuga ära võtta, kellelgi meist pole õigus ega võime jumalat mängida. Seepärast paistabki alati ka kõige süngema tunneli lõpust valgus. Kui inimene on leidnud endale sihi, olgu selleks siis perekond, karjäär või miski muu, siis elul juba ongi mõte, isegi, kui ei ole nendele asjadele veel ligilähedalegi jõudnud. Võlu peitubki teekonnas, mitte eesmärgis ise.
seisneb selles, kuidas nimetatud fakte seaduse põhjal hinnata. Liiklustestides on samuti küsimused, millele vastamine nõuab deduktiivset arutlust. Aluseks võetakse Liikluseeskiri ning mõeldakse, mis sellest järeldub. Kolmandaks, küsimused, millele põhimõtteliselt ei saa vastata ei kogemuse põhjal ega deduktiivselt arutledes. Näiteks on sellised küsimused Kas minevik eksisteerib? Kas elul on mõte? Mis on õige ja mis on ebaõige? Mis on õnn? Kas füüsikateooria kirjeldab reaalsust? Taolisi küsimusi nimetataksegi filosoofilisteks ning võib arvata, et nende hulk ei vähene ka teaduse arenedes. Naljaga pooleks on öeldud, et kõik filosoofilised küsimused taanduvad tegelikult kahele: Mida see tähendab? ja Kust sa tead? Esimene nõuab iga väite ja küsimuse puhul filosoofilist analüüsi, teine aga oma väidete põhjendamist.
seletada? Kui kõikvõimas ja hea Jumal on loonud maailma, siis miks on selles maailmas kurja ja ebameeldivat? 1. Inimese elu ja jumala vahekord kristlikus filosoofias (kristlik) religioosne eetika vaatleb inimese ja jumala vahekorda praktilisel tasandil Aga religioonifilsoofias küsitakse: Kas inimese ekistentsiaalsel situatsioonil on mõte/tähendus? Kui jah, siis kust see tuleb?Kust tuleb inimese elu tähendus? Või: kas konkreetse inimese elul on mõte/tähendus, mida ta ise või teised inimesed ei ole talle andnud? Kui jah, siis kust see tuleb? Kui jumal ei ole andnud mu elule mõtet, kas siis võin siiski öelda, et mu elul on mõte? Ka miski teine võib inimese elule mõtte anda. N: minu elul on mõte, sest ma hoolitsen oma laste eest, nemad on mu elu mõte. See mõte on võimalik ka ise luua, see ongi ainuvõimalik tee, sellepärast on inimene vabadus(Sartre)
Kõik kommentaarid