esindamine majanduspoliitika elluviimine) õigusemõistmise korraldamine Vertikaalne lahusus tähendab, et üksteisest on eraldi riigi keskvõim (keskvalitsus) ja piirkondlikud omavalitsused (kohalikud omavalitsused). Personaalne lahususe järgi ei tohi olla üks isik samal ajal mitme võimuharu teenistuses. 2.2 õigusriik ja põhiseaduslik valitsemine Õigusriik – seaduste ülimuslikkusel põhinevat võimukorraldust: ühiskonnaliimete omavahelised suhted ja riigivalitsemine on korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. Õigusriigi tunnused: Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument Ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes
Põhiseadus kätkeb endas seega eelkõige üldisi põhimõtteid, seda täiendavad sajad tavalised seadused. Kõik riigi õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega. 7. Milline tähtsus on 1215. aastal Inglismaal vastu võetud „Magna Charta Libertatumil“? – Esimene dokument, mis reguleeris kuningavõimu suhteid kiriku ja aadlike vahel, hiljem tavaelanike vahel. Esimene dokument, mis piiras kuningavõimu. 8. Millal jõustusid Eesti põhiseadused (4), anna neile oma hinnang. – 1920 võimude lahusese põhimõte, (1933) presidentaalne, vabadussõdalastele ehk vapsidele, 1938 kahekohaline parlament diktatuuri põhimõttel, 1992. 9. Millised on põhiseaduse muutmise viisid? – Eesti põhiseaduse muutmine on võimalik rahvahääletusel, Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt ja/või Riigikogu poolt kiireloomulisena. 10. Milliste kollektiivse otsustamise protsesside kaudu saab
SOTSIAALNE ÕIGUSRIIK- peab tagama selle, et sotsiaalsed ülesanded on täidetud. PÕHISEADUS- riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike suhtes, määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhteid ning riigikorralduse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi, õigusloome põhialused. MAGNA CHARTA LIBERTATUM- suur vabaduskiri. Selle 63 paragrahvis on kirjas õigused ja vabadused mis reguleerisid aadelkonna, kiriku ja kuningavõimu vahekordi. ISESEISVUSMANIFEST- eesti Vabariigi esimene riigi põhialuseid kindlaksmäärav dokument. Sellega loodi iseseisev demokraatlik vabariik, kuid seal olid fikseeritud ka põhilised vabadused, nagu nt sõna-, trüki-, usu-, ja ühinemisvabadus, samuti üldine võrdõiguslikkus. EESTI PÕHISEADUST ON VÕIMALIK MUUTA: rahvahääletusel, Riigikogu poolt kiireloomulisena, Riigikogu kahe järjestikusel koosseisul. 2.3 VALIMISED VALIMISED- kodanikud delegeerivad võimu, valides oma esindajad riiklikul
lähtudes. * riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument · ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtimine tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes. · seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes · seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest · õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada · kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest. 3. Eesti põhiseadus Põhiseadus õigusriigi alusdokument,mis sätestab riigi ja ühiskonna kõige üldisemad alused ning eesmärgid; kõik õigusaktid peavad olema põhiseadusega kooskõlas. Eesti põhiseaduse muutmine on võimalik rahvahääletusel, Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt ning Riigikogu poolt kiireloomulisena. 4. Demokraatlikud valimised (demokraatliku hääletamise tunnused, valijatüübid, valimissüsteemid, nende plussid ja miinused)
Seaduseandlik võim: parlament-algatada, võtta vastu ja menetleda seadusi; riigieelarve kinnitamine Täidesaatev võim: valitsus, riigipea-viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule Kohtuvõim:kohtusüsteem- kaitsta kodanike, nende ühenduste, ettevõtete, kohaliku omavalitsuse organite ja riigiasutuste õigusi ning seaduslikke huve vastavuses Eesti Vabariigi seadustega. 4. Mis on vertikaalne? Vertikaalne lahusus-ülsteisest on põhimõtteliselt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valitsemisülesanded Keskvalitsus -> kohalikud omavalitsused 5. Kuidas on põhiseaduse paragrahvides sätestatud võimude lahususe horisontaalsuse põhimõte? Eesti põhiseaduseses võib funktsionaalse võimude lahususe alusena näha § 14, mille kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja
peab kehtima suveräänne võim ning riigi võime astuda rahvusvahelistesse suhetesse. Riik ise on ühiskonna poliitiline korraldus. Riigivõimule ainuomased tunnused ja ülesanded Seaduste kehtestamine, maksude kogumine, õigus kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks, võimu poolt tehtud otsused on kõigile kohustuslikud, riigi igapäeva elu korraldamine, üks keskpunkt ning selge võimuhierarhia Riigivõimu iseloom: demokraatia ja diktatuur (autoritaarne ja totalitaarne) - Demokraatia õigusriik, kõrgemat võimu kannab rahvas, kehtib üldine inim- ja kodanikuõiguste austamine. Diktatuur autoritaarse viisiga Toimub üksikisiku või grupi ebademokraatlik valitsemine, enamasti on ajutise iseloomuga ning piirangud ei ole täielikud. Diktatuur totalitaarse viisiga Kindel hirmuvalitsus, totaalne kontroll kõige ja kõigi üle, agressiivne valitsemisviis. Riigikorralduse (unitaarriik ja föderatsioon) ja riigivalitsemise vormid Unitaarriik ehk
kutsuvad esile loodusnähtusi. Loomuliku tulemusena jäävad ellu tugevamad Vägivallateooria- inimühiskond on juba sündides jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks. Teokraatliku teooria- jumal lõi maailma ja selle korralduse, k.a riigi Marksistliku teooria- riigivõimu tekkimise põhjuseks ühiskonna lõhenemine sotsiaalseteks klassideks KUUPÄEVAD Oktoober 1917- okupeeriti Lääne-Eesti saared Veebruar 1918- okupeeritud terve Eesti 23-24.02.1918- Eesti iseseisvumine 11.11.1918- Saksa okupatsiooni lõpp Jaanuar 1919- asutava kogu valimised 23.04.1919- eesti asutava kogu esimene kogunemine Estonia kontserdisaalis Juuni 1920- eesti esimene põhiseadus võeti sai valmis 21.12.1920- eesti esimene põhiseadus jõustus 12.03.1934- toimus riigipööre RIIGIVÕIM Riigivalitsemise vormid: 1) vabariik: mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale 1.1) parlamentaarne- rajaneb võimu ülimlikkusel
Riigipeal on vaid ja sedusloomega tegeleb kohtuvõim. ei ole parlamendi ees esindusfunktsioon. parlament. aruandekohustuslik. Valitsuse on ametisse nimetanud parlament ja ta on parlamendi ees aruandekohustuslik. Nt Lõuna-Aafrika, Nt Ameerika Nt Suurbritannia, Tai Nt Katar, Saudi Mongoolia, Eesti Ühendriigid, Indoneesia Araabia, Vatikan RIIGIKORRALDUSE VORMID Unitaarriik Födreatsioon Konföderatsioon Riik, kus on üksainus kõrgema Liitriik, mille haldusüksustel on Riikide liit ühiste, tavaliselt võimu keskus. Mõnikord võib mõningad iseseisva riigi välis-, kaitse- ja
Kõik kommentaarid