Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-04-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Juba pikemat aega on e-õpikute kasutuselevõtt olnud populaarne teema. Enamus õpilasi tundub olema nende poolt ja ka paljud õpetajad pooldavad e-õpikute kasutamist, aga on ka neid, kes on selle vastu. Meie koolis pole veel ükski aine selline, kus kasutame ainult e-õpikut, on küll mõned lisamaterjalid ja kordamisülesanded, mille jaoks õpetaja lisab ekooli mõne e-õpiku või veebilehe lingi. Samuti tean koole, kus osades ainetes juba õpitaksegi ainult e-õpikute järgi. Mina ise pooldan nende kasutuselevõttu kõigis ainetes. Esiteks kergendaks see oluliselt õpilaste koolikotti. Näiteks on põhikooli kõrgema astme õpilaste (7.-9. klass) koolikoti lubatud raskus kuni 4.5 kilogrammi ja kuigi ma ise käin gümnaasiumis, siis võin kindlalt väita, et üheksandas klassis oli nädalas paar päeva, kus mu kott kaalus üle 6 kilogrammi
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Viimastel aastatel on aina rohkem hakatud rääkima e-õpikutest ja mis on nende plussid ja miinused. Üksikud koolid on juba vahetanud osades klassides tavalised õpikud e-õpikuteks ja jälgivad kuidas õpilastele need sobivad. Eestis on suur plaan vahetada õpikud välja e-õpikuteks. Kuid arvestada tuleb ka kooli väljaminekutega, mitte ainult õpilaste mugavustega. Üks suurimateks plussideks olekski kindlasti koolikoti kergemaks muutumine. Õpilased
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Ilmselt on e-õpikute ja e-õppekeskkonna mõtted käinud iga õpetaja ja õpilase peast vähemalt korragi läbi. Kuna siiani pole neid mõtteid reaalses elus veel täielikult rakendatud, siis peab olema sellel ka põhjus. Kas selleks on e-õpikute ühekordne kõrge hind või õpetajate usaldamatus või hoopis midagi muud? E-õpiku põhimõte seisneb selles, et ühte seadmesse, mis ilmselt meenutaks välimuselt e-lugerit või tahvelarvutit, mahuks kõik vajaminevad õpikud, tööraamatud ja ka sõnastikud, teadmikud. Seeläbi peaks õpilased koolis kaasas kandma mitme raske õpiku asemel vaid ühte e-õpikut, mis teeks koolikoti tunduvalt kergemaks ja kooliskäimise mugavamaks. E-õpikut peaks saama kasutada ka läbi arvuti, et e- õpiku puudumisel oleks materjal kättesaadav ja koheselt olemas. Nagu tänapäeva ühiskonnast näha, siis kaasab õpilasi igasugune tehniline vidin, mis
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Tänapäeval on tehnika suur osa meie elust. Tehnika on peaaegu igal pool kasutusel ja seda hakatakse veel rohkematel aladel kasutama ja arendama. Praegu on inimestel suureks küsimuseks, et kas koolides võiks hakata kasutama e-õpikuid või jääda raamatutele ning kui võtta, siis mis kasu nendest oleks. E-õpikud oleks minu arvates palju kasulikumad, kui raamatud. Mõlemal on oma plussid ja miinused. Kuna õpilastel läheb vaja nii palju raamatuid lähevad koolikotid päris raskeks ja üks suurtest plussidest on see, et e- luger või mis iganes tahvel on kõvasti lihtsam, kui hunnik raamatuid. E- õpikutega on näiteks ühete kindlat teemat õpikust üles otsida lihtsam ja
a. NSV Liitu, kus ei olnud veel jõutud üldise kirjaoskuseni (1930.a. oli kirjaoskajaid 62,6%) ja kehtis demokraatlikest läänemaadest tunduvalt erinev koolikorraldus: valitses riiklik koolisüsteem, keskharidus oli suhteliselt lühema (10 a.) kursusega, koolikohustus piirdus maal 4 aastaga (üldine 7-klassiline koolikohustus kehtestati NSV Liidus 1949. a.). Eesmärgiks seati sarnastada eesti kool NSV Liidu omaga. Erakoolid reorganiseeriti riiklikeks või suleti, koolikohustust pikendati aasta võrra, seniste kuueklassiliste koolide juures avati seitsmes klass ning üldhariduslik kool jagati keskkooliks ja mittetäielikuks keskkooliks. Kooliharidus jagati kaheastmeliseks: kuueaastane algkool ja kuueaastane keskkool. Õppeprogrammist kaotati usuõpetus, kodanikuõpetus, vanad keeled (nt ladina keel). Üldhariduskooli käsitlevate õigusnormide aluseks said
suhtekorralduse ja mainekujundusega tegelevatele inimestele, samuti nendes valdkondades õppivatele tudengitele vajalikud teadmised e-turunduse ja e-suhtekorralduse kohta – vastused küsimustele, millised kanalid valida, mida, kuidas ja kellele seal teha ning kuidas aru saada, kas alltöövõtjad (veebiagentuur, reklaamiagentuur, kommunikatsioonibüroo, IT-firma jt) teevad head tööd. Ma ei luba, et pärast selle materjali läbilugemist saab kohe vingeks e-turundajaks või sotsiaalmeedia spetsialistiks, küll aga on siia kokku kogutud vajalikud teadmised alustamiseks, teatav raamistik, palju kasulikke nippe ning inspiratsiooni, et sel teemal ennast edasi harida ja tegutseda. Lisatud on ka Eesti näiteid ja praktilisi ülesandeid. Eesti autorilt ja Eesti näidetega on varem ilmunud minu teada vaid üks e-turunduse õpik – “E-turunduse alused” (Luik 2008). Õppematerjal annab ülevaate e-turunduse võimalustest ja riskidest, sihtrühmadest, seirest,
(lk.42) Arutlus selle teema juures on täiesti loogiline. Kui laps oskaks oma tundeid, soove ja emotsioone kirjeldada, siis ta ju teeks seda. Niikaua, kui tal puuduvad selleks piisavad oskused, püüab ta end teisel moel väljendada. „...neil pole küllalt jõudu, et rahuldada oma vajadusi“ (lk.45) Teinekord ei ole küllalt jõudu ka täiskasvanutel inimestel. Me oleme liiga nõrgad, kellestki sõltuvad või oskamatud, et midagi muuta. „Tuju ei ole kunagi looduse kaasavara, vaid halva kasvatuse vili“ (lk51) Ka selle väitega olen nõus. Negatiivne emotsioon toob kaasa tuju muutuse, hiljem pisarad. Kui oskuslikult probleem lahendada, siis saab seda vältida. Kui lapsega on usalduslik suhe, siis puudub lapsel vajadus valetada. Ausus ja usalduslik läbisaamine on lapse ja lapsevanema hea suhte alus. Samuti olen nõus lapse usulise kasvatuse suhtes. See on täiskasvanud inimese isiklik asi ja
maailma nimi, mille lõid soome-ugri rahvad. See on maailm, kus iga asi on omal kohal, millel pole algust ega lõppu, mida valitsevad kordumise, pöörlemise, vastavuse seadused, needsamad, mille järgi kootakse kangas, punutakse korv, lauldakse laul, räägitakse lugu ... Jaan Kaplinski1 Nagu maailm on natuke meie looming, on seda ka tekst. Midagi kirjutades väljendame oma tundeid või hetkemeeleolu, mis on meie jaoks oluline. Kirjutades tahame ilmtingimata kellegagi midagi jagada. Teksti abil edastame oma arusaamu erinevate olukordade kohta elus. Iga tekst on alati vaid üks teiste omanäoliste hulgast. Seetõttu saab seda mõista teiste tekstide kaasabil kontekstis, seoseid luues. Mida rohkem on inimene lugenud, puutunud kokku erinevate tekstidega, seda sügavamalt mõistab ta loetut, loob seoseid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid