Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-04-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Ma arvan, et e-õpikud on tulevikus kindlasti olemas. Tehnoloogia areneb ja inimesed eelistavad aina rohkem elektroonilisi vahendeid paberkandjatele. Eelkõige aitab sellele kaasa tehnika ja e-õpikute kättesaadavus. Inimesed on muutunud mugavamaks ja laisemaks. Seega eelistatakse pigem kanda ühte tehnikaseadet, kui mitut raamatut/vihikut. Ka loodusvaradele mõjub positiivselt vihikute asendamine e- õpikuga. Enamik õppematerjale võiks olla e-õpikute näol. See säästaks palju paberit ehk siis ka puid
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Keskmiselt on igal õpilasel päevas viis kuni kuus tundi, see teeb tervelt viis kuni kuus erinevat õppeainet, millest igas ühes on sageli vähemalt üks õpik, töövihik või ülesannete kogu ning iga õppeaine kohta ka vihik, kuhu õpetaja juttu üles kirjutada. Pool tosinat raamatut kotis ei tundugi nii palju, kuid kui mõelda reaalsusele, siis on kotis keskmiselt veidi alla kümne õpiku, paar töövihikut, mõni ülesannete kogu, hunnik vihikuid, päevik ja pinal. See on ikka üks paras hulk raamatuid, mida noor õppur igapäevaselt koolikotis peab kandma. Üha enam räägitakse e-õpikutest,
Muidugi oleneb kõigi nimetatud faktorite toime sellest, kuidas tajub õpilane ise õppetöös toimuvat. 3. Featheri mudel õpimotivatsiooni kujundamisstrateegiate teoreetilise alusena. Millised on põhitegurid selle mudeli järgi, mis kujundavad õpilase õpitahte koolis? (11.1) N. Featheri mudel eduootus korda väärtus ei välista teisi motivatsioonikäsitlusi, vaid aitab neid integreerida motivatsiooniprobleemide vaatlemiseks kindla orientatsiooni või põhimõtte valguses, millest saab lähtuda õppe- ja kasvatustöös. Õpilaste arusaamad ja ettekujutused õppetegevuse eesmärkidest eduootuse vormijana. Õpilaste eduootuse vaatlemisel eesmärgiorientatsioonide tähenduses jaotuvad õpilased kahte suurde gruppi: 1)need, kelle jaoks õppimine on sisemiseks väärtuseks ja kes õpivad teadasaamiseks ning 2) need kelle eesmärgiks on efektse väljundi demonstreerimine, kuid õppimise sisuline külg on teisejärgulise tähendusega. 4
olemasolu, mis eristab antud professiooni teistest · kutseala poolt kontrollitav tööjaotus · kutseala poolt kontrollitav tööturg, mis nõuab sisenejalt kutsekõlblikkust · vajalik koolitus (kolmanda taseme koolitus) · eetika ja ideoloogia, mis teenib kõrgemaid väärtusi (hea töö on tähtsam kui tasu) Üliõpilase arenguetapid · Varajane idealism- võib kesta 10min v terve koolipäev. Tingitud on nt positiivsest eeskujust või sellest, et on varem kujunenud idee milline peaks minu meelest õpetaja olema. · Ellujäämine- 1.võimalus: üliõpilane tunneb et õpetamine on kohutavalt lihtne. 2.võimalus: konfliktide keskel ei saa tundi läbi viia, õpilased ei kuula vms. Üliõpilane tunneb pettumust õpilastes. · Raskuste tunnistamine- 2-3 nädal. Üliõpilane saab aru, millega ta hakkama saab ja millega ei saa. · Platoole jõudmine- tase kuhu üliõpilane peaks jõudma
a. NSV Liitu, kus ei olnud veel jõutud üldise kirjaoskuseni (1930.a. oli kirjaoskajaid 62,6%) ja kehtis demokraatlikest läänemaadest tunduvalt erinev koolikorraldus: valitses riiklik koolisüsteem, keskharidus oli suhteliselt lühema (10 a.) kursusega, koolikohustus piirdus maal 4 aastaga (üldine 7-klassiline koolikohustus kehtestati NSV Liidus 1949. a.). Eesmärgiks seati sarnastada eesti kool NSV Liidu omaga. Erakoolid reorganiseeriti riiklikeks või suleti, koolikohustust pikendati aasta võrra, seniste kuueklassiliste koolide juures avati seitsmes klass ning üldhariduslik kool jagati keskkooliks ja mittetäielikuks keskkooliks. Kooliharidus jagati kaheastmeliseks: kuueaastane algkool ja kuueaastane keskkool. Õppeprogrammist kaotati usuõpetus, kodanikuõpetus, vanad keeled (nt ladina keel). Üldhariduskooli käsitlevate õigusnormide aluseks said
tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, et erikoole vähendada ning erivajadustega õpilased tuua üle tavakooli. ,,Kaasav haridus ei tähenda ainult kõige raskemate, puuetega laste õpetamist tavaklassi tingimustes, vaid hariduslikku erivajadust laias mõistes. Et kõik lapsed, kes on haridusest kõrvalejäämise ohus, oleksid kaasatud õppetegevusse." (Pärismaa, 2013, 2.) HEV õppe koordineerimine on õpetajale lisaülesandeks või lisatööks, millega riigi poolt ei kaasne õpetajate palgafondi suurenemist, pigem peab koolijuht ise leidma võimalusi, et õpetajat, kes sellist ülesannet täidab, motiveerida. HEV koordinaatori roll koolis on kooliti kindlasti väga erinev. Arvan, et suure õpilastearvuga koolides selline koordineerija on ka vajalik ning kindlasti on sellistes koolides ka koordineerimist rohkem kui mõnes väga väikeses koolis, kus tööd ka kindlasti tunduvalt vähem.
silmade", mis oli suunatud 7. 9. klasside õpilastele (vt Lisa 1). Küsitluse eesmärgiks oli uurida õpilaste arvamust praeguste kehalise kasvatuse tundide kohta. Samuti küsisime, millised võiksid olla tunnid nende arvates. Tahtsime, et õpilased mõtleksid loovalt ja kindlatest raamidest välja. Püüdsime näha, kuidas kehalise kasvatuse tunnid tegelikult õpilaste arvates võiksid välja näha. Kas kehalise kasvatuse tunnid peaksid jääma üldjoontes samasugusteks või tuleks teha suuri muudatusi? Eesti laste liikumisharjumuste parandamiseks tuleks meie arvates teha suuri muudatusi just kehalise kasvatuse tundides. Otsida tuleks uuenduslikke meetodeid kehalise kasvatuse tundide läbi viimiseks. 3 Väga oluline on kehalise kasvatuse juures hindamine. Hindamine on üks vahenditest, kuidas lapsi motiveerida. Tuleks mõelda, kas kehalise kasvatuse tundi sobib tavapärane hindamissüsteem skaalal ,,1",,5"
kujunemist (võõrsõnade meelde jätmine) Kõik mnem. võtted aitavad lülitada meeldejäetava laiemasse konteksti. Üldistamine ja ülekanne. Tihedalt seotud mnetag. Kahe harjutuse sooritamisel täiustuvad üldoskused vaid nende oskuste ulatuses, mis on mõlemale harj. ühised. Ühiselemente suudab inim. tajuda vaid siis, kui tal on varasemad teadmised ja oskused. Pos. ja neg. ülekanne. Väära või ülemäärast õpitu üldistust nim. negatiivseks ülekandeks.(kalade tunnused delfiin ja vaal ei ole kalad) Varasemate teadmiste ja oskuste korrektset rakendamist nim. pos. ülekandeks Mudelid ülekannet soodust. vahendina. Ülesanne kulgeb õppimisel hõlpsamini kui aidata õpilasel näha vajalikku identsust või sarnasust. 1. Mudel lihtsustab alati tegelikkust. (mudelit ei õpita pähe) 2. Kui õpilasel on juba oma mudel ei vaja ta õpetaja poolt pakutavat. 3. Põhimõttelisi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid