10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
44 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tsengu
Õppematerjali autor
Sissejuhatus Uurimustöö teemaks on mul ,,Eestis elav ja töötav välismaalane". Valisin selle teema, sest see tundus huvitav. Ma tahtsin rohkem teada saada identiteedist ja teisest rahvusest inimeste elust Eestis.Informatsiooni hankimiseks kasutasin internetti, ühte raamatut ja tegin ka mõned intervjuud. Küsitluse tulemused Noorukid Enamus noorukitel on ikka kodune keel Eesti keel, sest üks vanematest on eestlane.Nende seas ei ole ka selliseid kes oleks sündinud väljas pool Eestit.Vähestele teeb muret Eesti keeles õppimine.Enamus saavad sellega siiski hakkama.Paljud neist valdavad väga korrektselt Eesti keelt, et on alguses kohe raske aru saada, et tegemist ei ole eestlasega, aga on ka selliseid kes ei valda Eesti keelt peaaegu, et ültse.Paljudel on tekkinud ka probleeme seoses sellega, et ta on teisest rahvusest.Palju on koolikiusamist seoses sellega, aga on ka selliseid juhtumeid kus lihtsalt, niisama annavad eestlased teisest rahvusest inimesele peksa.
TALLINNA MAJANDUSKOOL VÕRDSE KOHTLEMISE PRINTSIIP Referaat Tallinn 2009 SISUKORD 2 1) Võrdse kohtlemise printsiip § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.1 Eestis on see põhimõte esmakordselt fikseeritud manifestis "Kõigile Eestimaa rahvastele". Võrdse kohtlemise põhimõtte järgi tuleb õiguslikult võrdseid olukordi käsitleda ühtmoodi. Samasuguste olukordade ebavõrdne käsitlemine on diskrimineerimine.
..................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST.............................. 17 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE KOMMENTAARID ESSEE 19 Missugused on soolise ebavõrduse ilmingud eesti ühiskonnas................................19 Mida seadus üldse reguleerib ja mida ta Eestis reguleerib.......................................19 Miks seadust vaja on................................................................................................ 20 Kuidas toimib kontrollimehhanism..........................................................................20 Mis võib inimesega juhtuda, kui ta tunneb, et teda on soo tõttu diskrimineeritud...20
(2006,01,07); http://www.mig.ee/est/rahvusvaheline_kaitse/Varjup_taotl emine/ Rahvusvahelise kaitse taotlemine Kontaktinfo Kodakondsus ja Migratsiooniameti pagulaste osakond Vilmsi 59, 10147 Tallinn Tel: (+372) 605 69 87 Faks: (+372) 605 69 90 Epost: [email protected] http://www.mig.ee/est/ Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus Jaama küla, Illuka vald, 40001 IdaVirumaa Tel: (+372) 335 4414 või (+372) 335 4410 Faks: (+372) 335 4411 Epost: [email protected] http://www.ivv.ee Rahvusvahelise kaitse taotlemine Kontaktinfo Inimõiguste Teabekeskus Nunne tn. 2, 10133 Tallinn Tel: (+372) 64 64 270 Faks: (+372) 64 64 272 Epost: [email protected] http://www.lichr.ee/new/index.php Tallinna Halduskohus Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn Tel: (+372) 628 2728 Faks: (+372) 6 282 737 Epost: [email protected] http://www.kohus.ee/3479 Riiklik Õigusabi
......................................................................................................24 Sissejuhatus: Antud töös üritame vastuseid leida järgnevatele küsimustele: Mis on usuvabadus? Kuidas on Eestis usuvabadus tagatud? Milline on meie vanuste noorte arvamus usuvabadusest? Milliseid liite leidub usuvabadusega seoses? Milline on usuvabaduse eksisteerimise olukord maailmas? 2 Mis on usuvabadus? Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele on igaühel südametunnistuse, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse või teistesse usuühingutesse on vabatahtlik ning ühtlasi puudub riigikirik. Igal kodanikul on õigus täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. Samuti on igaühel õigus jääda truuks oma arvamustele ning veendumustele, kedagi ei tohi sundida neid muutma. Usuvabadusega seonduvad olulised probleemid on usuline tagakiusamine ning
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused Riigiõiguse ese on riik Riigiõiguse allikad
1. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiibid. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiipide arv ei ole täpselt määratletav. Käsitletavate printsiipide arv sõltub käsitluse detailsusest, samuti on võimalik mitmeid printsiipe vaadelda soovi korral kui iseseisvaid printsiipe või kui mõne teise printsiibi alaprintsiipi. Samuti ei ole võimalik anda mingit printsiipide hierarhiat nende tähtsuse järjekorras. Kui teatud situatsioonis erinevad printsiibid on konfliktis siis küsimus sellest, et kumba printsiipi järgides situatsioon lahendada, sõltub väga paljus konkreetse situatsiooni tüübist ning erinevates situatsiooni tüüpides võib peale jääda ükskord üks kuid teine kord hoopis teine printsiip.
SISSEJUHATUS Ühiskonnaõpetuse õppimine koolis annab teadmisi ja oskusi selleks, et ümberringi toimuvatest sündmustest ja protsessidest aru saada ning neis vajadusel kaasa rääkida. Vabadus ja võimalus osaleda omaenda elu korraldamisel on iseloomulik demokraatlikule ühiskonnale. Eesti on demokraatlik. Demokraatlik ühiskond on seda tugevam, mida aktiivsemad on tema liikmed ning mida paremini nad oskavad pakutavaid vabadusi ja võimalusi kasutada. Riigieksam ühiskonnaõpetusest annab nii õpetajatele kui ka eksami sooritajatele võimaluse saada ülevaade sellest, millise taseme on õppija kaheteist kooliaasta jooksul saavutanud. Eksam mõõdab õpilase erinevaid oskusi ja teadmisi. Selleks, et saada võimalikult täielikumat ülevaadet omandatust, on eksamitöös erinevaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid