Kas Eesti vabariik on õigusriik või õiglusriik? (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

21

doc

RIIGIÕIGUS

RIIGIÕIGUS I osa. Sissejuhatus. §1. Riigiõigus I Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas 1.Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. Juriidiline distsipliin uurib, mis on hel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Mis on vahet juriidilisel distsipliinil ja õigusharul? Õigusharu on normi kogum, juriidilist distsipliini huvitab normi rakendus (kaasuse lahendamisel), kogu dogmaatika- milleks õigusteadus on, miks juristid olemas on. 2.Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin a) Mida saab kvalifitseerida era- või avaliku õigusena: a.Õigussuhet ­ kahe isikuvahelisi suhteid, õigusi, kohustusi b.Normi c

Õigus

2

docx

Raul Naritsa "Õiguse entsüklopeedia" lühikokkuvõte

korras. Need kolm osa jagunevad: avalike huvide üle otsustav instants, teine-riigiametnikud ja kolmas-õigusemõistmine. J. Lock oli inimene , kes formuleeris kodanliku ühiskonna riiklik-õigusliku idee. Selleks kulus tal aastasadu, peale Aristotelest. Andut riiklik-õiguslik idee on idee sellisest poliitilise võimu organisatsioonist, mis on võrdne kogu õigusliku organisatsiooni jaoks ning mis sätestab võimu monopoli mõne isiku või organi poolt. J. Lock oli arvamusel, et õiguse "valitsemisest" kujutab endast riiki, kus kehtib seaduse ülimuslikkus ja kus tuttustatakse inimese loomuõigusi ja vabadusi. Ta oli arvamusel, et võimu osad peavad olema lahus. Sarnanevalt Aristoteleseleon on ka J.Lockil võimude struktuuri aluseks ülessannete jagunemine võimude vahel. Lock esitas seaduslikkuse doktoriini. See on tervikuna klassikaliselt liberaalne. Ta oli arvamusel, et inimeste

Õigusõpetus

94

docx

Õiguse entsüklopeedia eksam

kujutab õigus meie jaoks väärtust , mille kohta on kõigil võimalik teavet saada. Õiguse ajaloo alguses säilisid õiguses veel pikka aega sugukondliku korra iseloomulikud jooned. Riik sekkus õigusrikkumisega seotud asjaolude ja õigusrikkuja välja selgitamisse, kui seda nõudis kannatanu. Esimesed õiguse allikad sanktsioneerivad hulgaliselt tavasid, sealhulgas tabusid. Tabu on üldkohustuslik keeld, nt teatud toidu söömise keeld, jumalate või kuningate nimepidi nimetamise keeld. Ius scrpitum on tõeline õigus selles et ta on formaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Ius non scriptum- on ajalooline tõsiaasi et õigus eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad, seda perioodi võibki nimetada ius non scriptum. Nt meiei leia veritasu reegleid krijapandud kujul, see oli ka algseks perioodiks, mis isel õiguse kujunemist iseseisvaks institutsiooniks, oli kirjutamata õiguse periood

Õiguse entsüklopeedia

24

docx

ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA II: Õigusnormid

Õigusnormil on mudeli roll, et arendada edasi teisi õiguse doktrinaalseid mõisteid ja konstruktsioone (nt õigusvõime). 2. Õigusnormi olemus ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. Pole vaid olemisnormid, vaid pidamisnormid – tuleb eristada „sein” (olema) ja „sollen” (pidama). Saksamaal kasutatakse termineid „õigusnorm” ja „õiguslause” sünonüümidena  õiguslaused on laused, mis sisaldavad ülestähendusi õiguse sisu või õiguse kehtimise kohta – pidamislaused. I. Tammelo pakub selliste omaduste tähistamiseks, mis eristavad õigust teistest nähtustest, tegusõna „paenduma” – õigusnorm peab sisaldama „paendumist”. Ka õigusnormist saab teada, mida võib normi adressaat teha või kuidas otsustada. See on seotud normatiivse funktsiooniga. Õigusnorm ei väida kunagi millegi olemasolu. Õigusnorm lubab midagi teha, kirjutab midagi ette, tagab või koguni jätab millestki ilma.

Õigus

13

docx

Eesti kui sotsiaalne riik

tulumaks, Lahendada sotsiaalseid probleeme lähtudes võrdsuse ideaalist (Vikipeedia). Ka peaks riik olema allutatud õigusele ning kodanik ja riik peaksid olema õiguse ees võrdsed. Õigusloome peaks olema demokraatlik, see tähendab toimuma parlamendi kaudu. Seadused 2 peavad olema ülimuslikud ning õigusnorme tuleb täita täpselt ning kõrvalekaldumatult ning tagatud peab olema kindel õiguskord. Vastust küsimusele, kas Eesti on sotsiaalne riik või mitte võikski otsida lahates eeltoodud kriteeriume ja seda, kui palju üks või teine neist Eestis on rakendatud. Kuna kõigi nende põhjalik analüüsimine on väga mahukas töö, mis väljuks käesoleva essee raamest, võtan vaatluse alla õigusliku keskkonna ja katsun anda ettekujutuse sellest, kas Eesti seadused on positiivsed seadused, mis tõstavad kodanike võimet iseendaga hakkama saada. Õigusliku

Sotsioloogia

1

odt

Kas Eesti on õigusriik?

Kas EV on õigusriik? Seisukoht: Ei, Eesti Vabariik ei ole (veel) õigusriik. Õigusriigiks peetakse riiki, kus riigivõimu teostamine on kooskõlas õigusega ja sellises riigis on tavaliselt hea ja õiglane valitsemine, Eestis see päris nii ei ole. Kui riigimehed ütlevad, et siin on kõik kena ja korras, aga kuidas saab pidada õigusriigiks riiki, kus mõni institutsiooni järele kontroll puudub ja kohati rikutakse inimõigusi ning sõnavabadust? Arvata, et Eesti on õigusriik pelgalt tuginedes Eesti Vabariigi põhiseaduse § 10-le viitab, et kõik

Politoloogia

55

doc

Riigiõigus konspekt

I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade...........................................................................................

Riigiõigus

59

doc

Riigiõigus konspekt

I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade...........................................................................................

Õigusteadus

Kommentaarid (1)