Kas Eesti kaotas demokraatia 1933 või 1934.aastal (0)

Sarnased õppematerjalid

10

odt

Eesti Vabariik

.....................3 Riiklik korraldus..............................................................................................................................3 Poliitilised parteid............................................................................................................................3 Põhiseaduslik kriis...........................................................................................................................3 Vaikiv ajastu ja autoritaarne Eesti....................................................................................................3 Välispoliitika........................................................................................................................................4 Liidud...............................................................................................................................................4 Riigikaitse..............................................................................

Eesti ajalugu

10

docx

1934 a. riigipööre

...............................9 Kasutatud kirjandus........................................................................................................10 2 1. Suur Kriis 1.1. Majanduskriis 1929 aastal maailmat tabanud majanduskriis jõudis aasta pärast ka Eestisse. Kõik majandushäired tabasid kõige halvemini põllumajandust ja tööstust. Kuna Eesti peamine eksportartikliks olid põllumajandussaadused, siis tabas kriis esmajoones põllumajandust. Toiduainete hinnad langesid drastiliselt, et hinnalangusest tingitud madalama tuluga ikka raha teenida hakati rohkem tootma ja eksportima, mis omakorda alandas hinda. Kuid varsti ei suutnud eksporditoodangu suurendamine hinnalangust kompenseerida. Pealegi kehtestasid teised riigid toiduainetele siseveotollid. Kokku langes põllumajandustoodangu rahaline koguväärtus 45% võrra

Ajalugu

8

odt

Eesti 1920-1939

Kordamiseks.Eesti 1920-1939 1.Tartu rahulepingu dateering, sisu ja tähtsus - 2.veebruar 1920 * Lõpetas Vabadussõja * Venemaa loobus õigustest Eestile ning tunnistas Eesti iseseisvust *Eestlased said tagasi naasta oma kodumaale *Venemaa lubas tagastada kultuurivarad *Eestile 15 miljonit kuldrubla tsaarikullafondist *Pandi paika riigipiirid -Eesti täieliku võiduga -Eesti Vabariik üle ehitust alustada 2. I, II ja III põhiseadus I põhiseadus II põhiseadus III põhiseadus Vastuvõtmise aeg 15 juuni 1920 14-16 oktoober 1933 28 juuli 1937

Ajalugu

7

docx

Eesti Vabariik aastatel 1918-1940

Nõo Reaalgümnaasium Eesti Vabariik aastatel 1918-1940 Referaat Koostaja: Triin Kaaver Juhendaja: Ege Lepa Nõo, 2011 Sisukord Sisepoliitika .................................

Eesti ajalugu

2

pdf

Miks muutus eesti Vabariigis 1934. aastal valitsemiskord?

Miks muutus 1934. aastal Eesti Vabariigis valitsemiskord? Eesti Vabariik kuulutati välja 24. veebruaril 1918. aastal. Tolleaegne Eesti oli parlamentaalne vabariik ja oli isegi ülejäänud Euroopaga võrreldes väga demokraatlik. Näiteks oli Eesti Vabariigis tagatud algusest peale naiste valimisõigus. Võib tulla üllatusena, et demokraatlikust Eesti Vabariigist sai viis aastat enne iseseisvuse kaotust autorikraatlik presidentaalne riik. Enne riigipööret oli Eesti demokraatlik riik, mida iseloomustas erakondade rohkus: valimistel osalesid mitmed suured ja väikesed erakonnad, mis esindasid erinevaid põhimõtteid ja sotsiaalseid huve. Nii suur erakondade arv põhjustas paraku palju sisepingeid. Koalitsioonis olevad erakonnad polnud sageli üksmeelel ja valitsused vahetusid tihti. See raskendas otsuste kiire ajalist langetamist. Pingeid süvendas veelgi rohkem 1930. aastal Eestisse jõudnud ülemaaailmne majanduskriis.

9. klassi ajalugu

29

docx

Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939

1 Sisepoliitika 1918­39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918­19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP,

Eesti uusima aja ajalugu

58

docx

Sisepoliitika 1918-1939

1 Sisepoliitika 1918–39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP,

Ajalugu

9

docx

EESTI VABARIIK AASTATEL 1918-1939

Väikepõllupidajate Koondis J.Zimmermann, O.Tief Eesti Sotsdemokraatiline A.Rei, M.Martna, K.Ast, Vasakpoolne Tööliste Partei A.Oinas, A.Hellat, L.Johanson Iseseisev Sotsialistlik H.Kruus, E.Joonas, Vasakpoolne Tööliste Partei K.Freiberg, J.Piiskar Eesti Kommunistlik J.Anvelt, H.Pöögelmann, Vasakpoolne Partei(illegaalne) V.Kingisepp, J.Kreuks Illegaalse Eesti Kommunistliku Partei eesmärk oli Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra likvideerimine, Eesti sovetiseerimine ja ühendamine Nõukogude Liiduga. Riigikokku pääses EKP variorganisatsioonide abil. Riigikogu tribüüni kasutasid kommunistid populistliku propaganda tegemiseks. EKP mõju all olid mõned vasakpoolsed parteid ning rida ametiühinguid ja töölisorganisatsioone. V Riigikogu valimiste eel ühinesid Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Tööerakond ja

Ajalugu

Kommentaarid (0)