Kas 19. sajand või 20. sajand ning elu 2050. aastal (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

26

pdf

Referaat: kiirmoe kahjulik mõju inimesele ja keskkonnale

Kuigi on inimesi, kelle jaoks on need pelgalt kehakatteks, pole ilusate riiete vastu keegi tundetu. Tänapäeval on väga paljude jaoks rõivad eneseväljendusviisiks, kireks ja meelelahutuseks. Kuna kõrgmood on kättesaadav vaid vähestele, peab suurem enamus hakkama saama odavamate alternatiividega. Selleks ongi aja jooksul välja kujunenud kiirmood. Mulle, nagu enamikele naistele, meeldivad ilusad riided. Viimasel ajal olen aga moest veidi distantseerunud ning hakanud kaunite rõivaste taga nägema ka muud. Ilu nõuab valu, kuid kiirmoega end ehtides pole valus mitte selle kandjal, vaid valmistamisega kokku puutuvatel inimestel ning planeedil Maa. Käesolevas töös käsitlen kiirmoe kahjulikku mõju keskkonnale ja inimesele. Pakun ka probleemile lahendusi, millest võiks abi olla. Kiirmoe tarbimise mõjust saab kõige paremini aru, kui visualiseerida toote eluringi sünnist surmani

Bioloogia

26

doc

Talurahva toidud

kuni XX sajandi viimase veerandini õhtusöök. [] 5 TOIDUSSE SUHTUMINE Eesti talupojale jätkus varasematel sajanditel toitu tihti kasinalt. Kuid eestlane on ka muidu oma kõhutäitmisel kasin olnud. Häid palu maitsti, neist ei söödud ,,sööma eest" kõhtu täis. ,,Saia süüakse isuta, õlut juuakse januta," õpetas üks vanasõna piiri pidama. Teine hoiatas, et ,,Karask ajab kargama, segapuder santima" ning lisas tarkuse: ,,Pikk leem peab pere koos." Kui toidukorras pakuti karaskit, võeti enne soola-leiba või silku-leiba. ,,Teeme nüüd silda alla," öeldi selle kohta, sest nagu teine vanasõna ütleb: ,,Kook ei jõua üksi kõhtu täita." Üksnes heast toidust ei söödud kõhtu täis. [] 19. sajandi ja 20. sajandi esimese poole kohta on tehtud tähelepanekuid, mille põhjal võib öelda, et eestlane on alati kokku hoidnud kõhu arvelt. Ta sõi lihtsat toitu ja hindas palju

Ajalugu

35

pdf

Uurimustöö Lebrehti perekonnast

eluetappide. Lisaks sellele ka teada saada niipalju kui võimalik, isapoolse vanaema juurtest. Pean oma juurte tundmist väga tähtsaks, sest see annab inimesele jõudu, tugevust ja kindlust juurde. Uurimustöö koosneb viiest peatükist. Esimeses peatükis kirjeldadakse isapoolse vanaema Erna Lebrehti juuri. See peatükk on jaotatud kolmeks alapeatükiks: esimeses tuuakse välja andmed vanaema isapoolsest vanaisast ja vanaemast, teises vanaema emapoolsest vanaisast ja vanaemast ning kolmandas vanaema isast ja emast. Teises peatükis räägitakse pikemalt isapoolse vanaema eluloost. See on samuti jaotatud kolmeks alapeatükiks: esimene kirjeldab vanaema lapsepõlve, teine kooliaega ja kolmas on tema tööst ja perest. Kolmandas peatükis kirjeldakse isa elulugu. Peatükk on ka jaotatud kolmeks alapeatükiks: esimene kirjeldab lapsepõlve, teine kooliaega ja kolmas tema tööd ja oma peret. Uurimustöö neljandas peatükis kirjeldan oma elulugu

Uurimustöö

28

doc

Eesti naise roll 19. ja 21. sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites

Põlva Ühisgümnaasium Aviva Vigel 10 B klass EESTI NAISE ROLL ÜHISKONNAS XIX JA XXI SAJANDIL NING SELLE VÕRDLEV KUJUTAMINE LYDIA KOIDULA NÄIDENDITES Uurimistöö Juhendaja: õp. M. Punak  Põlva 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................5 1. NAISED 19. SAJANDIL..............................................................................................

Kirjandus

48

doc

Sõnamõrvar

Noh, nad, sa ju tead neid tänapäva noori." "Jah, jah, seda küll!" "Ma olen päris väsinud. Ma lähen üles puhkama!" ütlesid Stiiv-Maikel, Helen ja Stiiven justkui ühest suust. "Me läksime!" ütlesid nad ja jooksid üles. "Jäimegi üksi!!" ütlesin laste ja mehe peale solvunult. Tõusin diivanilt ja läksin selle kõrvale. "Minu arust on see kostüüm liiga selline, noh, see on praegu liiga imelik, mis meil on!!" "See pole sinu öelda!!" pahandas John rämeda häälega. Ma ehmatasin ning naeratasin närviliselt. "Nüüd tahan ma magada!" ütles ta. "Kas ma teen teile aseme diivanile?" "Ei. Ma sooviksin hoopis magada teie voodis! Ega teil midagi selle vastu pole?" küsis John. "Ei ole, mul pole selle vastu midagi!" Mu mees niheles terve öö diivanil. Ma ei saanud öö otsa magada. Hommikul olime kõik köögis peale Johni. "Stiiv-Maikel ­ aja John üles!" käskisin Stiiv-Maikelit. "Miks mina? Miks ei võiks sina seda teha?" küsis ta hirmunult. "Sest mina käsin

Kirjandus

21

doc

Island

· Hafnarfjörur · Húsavík · Ísafjörur · Keflavík · Kópavogur · Neskaupstaur · Ólafsfjörur · Reykjavík · Sauárkrókur · Seyisfjörur · Siglufjörur · Vestmannaeyjar  2. Ajalugu Maa asustamine ja vaba riigi aeg Islandi ajaloolase Ari orgilssoni teose Íslendingabók, Islandlaste raamat (kirjutatud ajavahemikus 1122­1134) andmetel oli esimene Islandile ümberasuja Ingólfr Arnarson, kes rajas aastal 874 talu Reykjavíki. Enne teda, 9. sajandi keskpaigas olevat saarel käinud teisedki Norra meresõitjad, kes küll ei üritanud saart asustada. Ingólfri ja teiste skandinaavlaste tulles olevat saarelt lahkunud seal varem elanud iiri mungad. Arheoloogilisi jälgi ei ole skandinaavlaste-eelsest asustusest siiski leitud. Sisserändajad asustasid maa elamiskõlblikud piirkonnad umbes 60 aastaga. Peamiselt tuldi

Geograafia

97

pdf

InimopVI-2osa-innove 1

Inimeseõpetuse tööraamat VI klassile. 2. osa Tööraamat vastab põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (2010) lihtsustatud õppele. Retsenseerinud Anu Pärnpuu, Erle Põiklik Küljendanud Kristi Helekivi Kaane kujundanud Eve Kurm Pildid joonistanud Klaudia Tiitsmaa Joonised Wikimedia Commons Autorid tänavad eksperti Kaja Pladot innustuse ja toetuse eest, retsensente Erle Põiklikku ja Anu Pärnpuud asjalike parandusettepanekute eest ning Klaudia Tiitsmaad toredate joonistuste eest. Õppevara väljaandmist on toetanud Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik programmi “Hariduslike erivajadustega õpilaste õppevara arendamine” kaudu. Programmi viib ellu SA Innove. Autoriõigus: SA Innove, 2012 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ettenähtud vastutuse. ISBN 978-9949-487-91-2 (kogu teos) ISBN 978-9949-487-92-9 (kogu teos, pdf )

Bioloogia

56

pdf

Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest

peale... et ta oma jala siin ära kuivatab ja hommikuni LAURA: Mitte keegi peale ei võta... ilusasti soojas istub. (Laurale.) Teeme teed ROLAND: Tund aega ei tulnud ühtegi ja... masinat ja Laural hakkas kohutavalt külm. ROLAND: Siis jään mina ka siia. Miks mina LAURA: Mul on jalad märjad. ei või jääda? Keda ma segan? ROLAND: Tulime sealt tupiku märgi alt, see OSVALD: Mis siis nüüd on? Kas mina oli ainus tee. Äkki saaksime siin hommikuni küsin, kust te tulete, kuhu te lähete, miks te ära konutada. öösel hääletate, mille eest teid öösel autost OSVALD: Sa kuradi raisk! Vana raisk, ma maha tõsteti, sest siit ei keera ükski tee ütlen! On kuradi jama, ma ütlen

Kirjandus

Kommentaarid (0)