ja problemaatiliste laste tarvis. Kubermanguvalitsus. Kroonupalat. Hoolekandevalitsus. Politseivalitsus. Filippo Paulucci- oli Itaalia päritolu Austria sõjaväelane 18071830 Venemaa teenistuses. 18121829 Liivi- ja Kuramaa kindralkuberner ja 18171829 lisaks ka Eestimaa kindralkuberner Barclay de Tolly- silmapaistev soti aadlisuguvõsast pärit ohvitser. Georg Friedrich Parrot- oli prantsuse teadlane, Tartu ülikooli esimene taastamisjärgne rektor. Fr. R. Kreutzwald- oli eesti kirjanik ja arst, tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos "Kalevipoeg", sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Fr. R. Faehlmann- oli eesti kirjamees ja arst, Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Peamiselt tema õhutusele asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts. 18401852 ilmus ÕES-i
saabuvate transiidiveoste tähtsus. 1877-Vene linnaseadus-linnadejuhtimine läks valimiste teel moodustatud linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsuse kätte,linnavalitsuse eesotsas oli linnapea, linnaomavalitsuse valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus. 1870-kitsarööpaline radutee 1858-Kreenholmi manufaktuur,kus kasutati Narva jõe koskede vee-energiat,töödeldi puuvilla mida veeti sisse ameerikast ja egiptusest. Ühingud-estofiilide liikumine(uurisid eesti keelt ja kultuuri,avaldasid ilukirjanduts, andisd välja ajalehti ja kooliraamatid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltese ), 1838 Õpetatud Eesti Selts,mis seadis eesmärgiks edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asutatud maa tundmist,Eesti Kirjanduslik Ühing- nende toel anti välja rahvuseepos Kalevipoeg. Neljaastmeline ühtluskool:kihelkonnakool, ja kreisikool maakondades,gümnaaisum kubermangulinnades ning ülikool.
Arutlus Kas 19. sajand oli murdepunkt Eesti rahva ajaloos ? 19. sajand oli Euroopas muutuste aeg. Itaalias toimus rahvuskangleaste eestvedamisel riigi revulutsioon, mille eesmärgiks oli Itaalia ühendamise ühtseks riigiks. Saksamaal nõudsid aga tudengid ühtse riigi loomist. Kas 19. Sajand oli pöördepunktiks ka Eesti rahva ajaloos? Oluliseks röördepunktiks oli Talurahva seaduse loomine.Esimesed talurahva seadused oli oluliseks sammuks edasi mõisnike ja talupoegade suhete reguleerimisel, mis ei rahuldanud kumbagi poolt. Peagi hakkati mõtlema seaduse revideerimisele. Aastal 1816 kaotati pärisorjus Eestimaal. Talupojad olid nüüd vabad ning nende ost ja müük keelustati lõplikult. Talupojad said omale õigusi, kuid siiski nad ei tohtinud elukutset valida, st nad pidid tegelema üksnes põlluharimisega.
1865 kodukariõiguse keelustamine: mõisnikul keelati mõisniku õigus karistada ilma kohtuta omi talupoegi ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. 1866 vallaseadus: talurahva omavalitsus vabanes mõisniku eeskoste alt. Vallakogukonna moodustasid nüüdsest mõisa territooriumil elavad talupojad, valla piirid saadi pärandiks seniselt mõisalt. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, valla vanemast, tema abilistest ja valla kohtust. 19. sajandi I pool Eesti hariduselu: sätestati neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreisikool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Talurahva arengutee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. Tekkis kindel koolikorraldus. Mindi üle koolisundusele. Tartusse rajati seminar elementaarkooliõpetajatele. Sajandi keskel oli juba 5 seminari õpetajate õpetamiseks. Tänu koolide arengule saavutati maarahva seas peaaegu täielik lugemisoskus ja30-40%-ne kirjutamisoskus
Tallinnast sai peamine tööstuslinn. Eestist kujunes ka tähtis paberitootmiskeskus. Tööstusettevõtteid rajati ka väiksematesse linnadesse, Kunda ja Aseris- tsemenditööstus. 1858. Narvas Kreenholmi manufaktuur (paartuhat töölist) Raudtee mõju: a)tööstuse arengule: b)kaubanduse arengule: kaubavahetusvõimalused, arenes ka sisekaubandus c)asutuste kujunemisele: raudtee äärde kujunesid asulad Tapa, Jõgeva, Mõisaküla 20.saj alguseks oli kõigi Eesti linnade vahel raudteeühendus. Raudteevõrgu ühendus ühendas Eesti Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Lätiga. Tööstuse kiire areng, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis-rahaliste suhete areng tõid kaasa linnastumise. Kiiresti kasvasid tööstusettevõtete juurde rajatud ja raudteejaamade ümber kujunenud alevikud. Sajandi teisel poolel olukord muutus: linnaelanike hulgas saavutasid ülekaalu eestlased, kuid nendele jäid raskemad ja vähese sissetulekuga ametid. 1877
(pastlad saapad, rasvaküünal petrooleumilamp). 19sajandi teisel poolel kujunes peamiseks põllumajandusharuks piimakarjakasvatus( seni oli olnud peamine viljakasvatus).Tähelepanu hakati pöörama põllumajanduse intensiivistamisele.(põllumajandus seltsid ja nende rahvavalgustuslik tegevus) Tööstus 19. Sajandi esimesel poolel jäi tööstuse ja kaubanduse areng Eestis tagasihoidlikuks. Eelduses tööstuslikuks pöördeks hakkasid kujunema aurumasinate kastuselevõtmisega. Eesti ala tööstuslik areng oli väga tihedalt seotud ülevenemaalise turu ning impeeriumi teiste piirkondade vajadustega. Vabrikutootmine sai alguse villatöötlemisest, mille taga oli järjest suurenev nõudmine kalevi järele, mida vajas hiiglaslik sõjavägi ja järjest kasvav ametnikkond. Eestis rajati kalevivabrikuid Narva, Sinti ja Kärdlasse . Kalevitööstuse kiire areng soodustas meriinolammaste kasvatamist(puuvilla töötlemine). 1858. Aastal kujunes suurimaks
rakmepäevades (mõisa põllule mindi veoloomade ja inventariga) ning jalapäevades. Lisandusid naturaalandamid, rahamaksud mõisa heaks. Riigi ees pearaha maksmine, nekrutiandmine (sellest olid vabad taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametimehed) Kogukonna ees magasiaida ja koolide ehitamine, teede korrashoid. Kiriku ees kirikumaksud, mis tagasid kirikuorganisatsiooni ülalpidamise. 4. Milliseid muutusi tõi Balti kubermangudesse kaasa Katariina II valitsemisaeg? Muutus Eesti ala jaotus - neljale maakonnale lisandus Paldiski maakond. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast lõunapoolne osa, mis sai nimeks Võrumaa. Piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust. Rüütelkondade maanõunikud saadeti laiali. Kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal said võrdsed õigused. Linnades said võrdsed kodanikuõigused kõik majaomanikud, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad,
Ärkamisaeg Rahvusliku liikumise eeldused: · Eestis oli üles kasvanud uus põlvkond, kes olid sündinud vabana · seoses talude päriseksostmisega, oli talupoegadest saanud täieõiguslikud peremehed · kujunenud oli oma haritlaskond · rahva haridustase oli kasvanud · seoses vallaseadusega (1960) oli vald vabanenud mõisniku valve alt · vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja · hõõrumised vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel · 1857- ,,Perno Postimees" à alus püsivale ajakirjandusele · 1864- ,,Eesti Postimees" · 1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine à alus teatri arengule · Eesti Vabariigi hümni sõnad · 1870- Eesti Põllumeeste Selts
Kõik kommentaarid