Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kas 19 saj oli pöördepunkt eesti rahva ajaloos? (0)

1 Hindamata
Punktid
Kas 19 saj oli pöördepunkt eesti rahva ajaloos- #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor svenpru Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Kas 19. sajand oli pöördepunkt eesti rahva ajaloos ?

Kas 19. sajand oli pöördepunkt eesti rahva ajaloos ? 19. sajand oli Euroopas muutuste aeg. Itaalias toimus rahvuslik liikumine Itaalia osade ühendamise eest riigiks. Saksamaal aga nõudsid tudengid ühtse riigi loomist. Nendel südmustel on mõlema riigi ajaloos tähtis roll. Need südmused aitasid kaasa ühtsete riikide tekkeks. Kas ka 19. sajand oli eesti ajaloos pöördepunktiks ? Esimeseks tähtsamaks sammuks oli 1816 aastal vastu võetud seadused, millega vabastati talupojad pärisorjusest. Nende seadustega keelati lõplikult talupoegade ost ja müük, talupoeg võis omada vallasvara, sõlmida lepinguid, kuid ei saanud vahetada elukutset. Nende liikumisvabadus oli siiski piiratud, kuna nad vabastati maast lahus ja nad pidid maad rentima mõisnikelt. Järele mõeldes võib väita, et nende seadustega muutus vaid talupoegade juriidiline seisund ­ talupoegadest sai vaba talupoja seisus. Ka said talupojad seadustega perekonnanimed. 1816. aasta seadus oli tähti

Ajalugu
thumbnail
1
doc

Kas 19. sajand oli pöördepunkt eesti rahva ajaloos?

Kas 19. sajand oli pöördepunkt eesti rahva ajaloos? 19. sajand oli Euroopas muutuste aeg. Itaalias toimus rahvaliikumine Itaalia ühendamise eest riigiks. Saksamaal nõudsid tudengid ühtse riigi loomist ja asutati Ülesaksamaaline Üliõpilasliit. Kas aga 19. sajand oli pöördepunktiks ka eesti rahva ajaloos? Kartus revolutsiooni ees, valgustuse mõjud mõttemaailmas, aga ka püüded panna talupoegi huvituma tööst, viisid reformideni Eesti- ja Liivimaal. 1802. aastal ja 1804. aastal kinnitatud talurahva seadused aga ei rahuldanud ühtki osapoolt: ei mõisnikku, ei talupoega ega ka riiki. Seetõttu hakati seadusi ümber vaatama. Uued seadused võeti vastu Eestimaal 1816. aastal ja Liivimaal 1819. aastal. Uute seadustega kaotati pärisorjus, talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult. 1856. aastal fikseeriti ka Eestimaa talurahvaseaduses Liivimaa talurahvaseadusega sarnased põhimõtted, mis soodustasid �

Ajalugu
thumbnail
1
doc

Kas 19. sajand oli murdepunkt Eesti rahva ajaloos ?

Arutlus Kas 19. sajand oli murdepunkt Eesti rahva ajaloos ? 19. sajand oli Euroopas muutuste aeg. Itaalias toimus rahvuskangleaste eestvedamisel riigi revulutsioon, mille eesmärgiks oli Itaalia ühendamise ühtseks riigiks. Saksamaal nõudsid aga tudengid ühtse riigi loomist. Kas 19. Sajand oli pöördepunktiks ka Eesti rahva ajaloos? Oluliseks röördepunktiks oli Talurahva seaduse loomine.Esimesed talurahva seadused oli oluliseks sammuks edasi mõisnike ja talupoegade suhete reguleerimisel, mis ei rahuldanud kumbagi poolt. Peagi hakkati mõtlema seaduse revideerimisele. Aastal 1816 kaotati pärisorjus Eestimaal. Talupojad olid nüüd vabad ning nende ost ja müük keelustati lõplikult. Talupojad said omale õigusi, kuid siiski nad ei tohtinud elukutset valida, st nad pidid tegelema üksnes põlluharimisega. Aastal 1849 võteti vastu seadus, mis lubas talupoegadel omale maad osta ja juba 1850. a

Ajalugu
thumbnail
1
docx

Keskaeg - pöördepunkt eesti ajaloos

Keskaeg pöördepunkt eestlaste ajaloos Keskaega nimetati ka orduajaks see oli 1227-1558 aastatel. Muistse vabadusvõitluse lüüasaamise tulemusena tekkis Eesti alale (keskaegne nimetus Vana-Liivimaa) esmakordselt riiklus- Liivi ordu, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond ja Taani kuningriigi valdused. Euroopa eeskujudest lähtuvalt kujunes Eesti alal välja läänikorraldus (e. feodaalkorraldus).Vallutusjärgselt (13.sajandil) toimus eestlaste ristiusustamine. Valitsevaks usundiks kuni 1520- ndatel oli katoliiklus. Tegutsesid ka paljud kloostrid. Eestlased allutati võõrvalitsejate ülemvõimule, selle perioodi jooksul nende õiguseid ja vabadusi vähendati pidevalt ning keskaja lõpuks oli enamus eesti talupoegadest pärisorjastatud ja sunnismaised. Suurimaks katseks taastada muistne eestlaste iseseisvus oli Jüriöö ülestõus (1343-1345). Keskajal (13-14.saj.) kujunesid Eesti alale linnad (9 tk), mis olid käsitöö ja kaubanduse keskusteks. Eesti linnad (Tallin

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Keskaeg kui pöördepunkt eestlaste ajaloos?

Keskaeg kui pöördepunkt eestlaste ajaloos? Keskaega peetakse ühena kõige pimedamatest ja teadustevaesamatest ajajärkudest ja õigupoolest see oligi nii.Inimeste mõtteid tumendati kiriku poolt , käsiti neil mitte mõelda ja suruti peale Jeesuse sõna.Jumala saadikud maa peal levitasid sõnumeid paganatest , kes pesitsesid kuskil Ida- Euroopa kandis.Kirikule lubasid ,,uued avastused" veel rohkem alluvaid ja võimu , kuningatele aga , veel rohkem maad ja võimu. Eestlased elasid enne 1208 aastat üsna rahulikult , suuri sõdu mitte pidades , aga ikkagi vahel tülitsedes.Elati külades , mis jaotusid kihelkondades ja mis omakorda jaotusid maakondadeks. Peamiseks elatusalaks oli põlluharimine ,kasutati kolmeväljasüsteemi , mis lubas paremat saaki. See oskus tuli küll Läänest , aga eestlased näitasid üles oskust teiste pealt head üle võtta ning õppida. Külades elas erinevat rahvast , demokraatia kui sellist polnud. Ühiskonna parimad olid varanduslikult teis

Ajalugu
thumbnail
1
docx

EV loomine kui pöördepunkt Eesti ajaloos

Meriliis Taimela 11b EV loomine, kui pöördepunkt Eesti ajaloos Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 24.veebruaril 1918 oli kiirete aegade alguspunkt. Peale seda kuupäeva toimus palju tähtsaid sündmusi väga tihedalt. Äsja moodustatud ajutine valitsus pandi proovile juba järgmine päev, kui Tallinnasse saabusid Saksa väed. Saksa okupatsioon kestis küll väga lühikest aega, kuid selle lühikese 9 kuu jooksul saadeti laiali eesti rahvusväeosad, tunnustamata jäänud ajutine valitsus ning vangistati mõjukaid ja olulisi riigitegelasi. Saksa okupatsioon lõppes 1918nda aasta novembris seoses keisri kukutamisega Saksamaal. Eestlastele oli see üldiselt väga hea, kuid samas leidus ka negatiivseid külgi. Hea oli see, et Eesti sai taaskord püüelda vabaduse poole, kuid hetkel, kus polnud Sakslasi ega ka eestlaste rahvusväeosasi, avanes väga hea võimalus venelastele,

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Liivimaa ristisõda- pöördepunkt Eesti ajaloos?

Liivimaa ristisõda- pöördepunkt Eesti ajaloos? Liivimaa ristisõda oli Euroopast lähtuv sõda Baltimaade rahvaste ristiusustamiseks. See sõda toimus 13. sajandi alguses. Kas Liivimaa ristisõda oli pöördepunktiks Eesti rahva ajaloos? Mina arvan, et Liivimaa ristisõda oli Eesti rahva ajaloos pöördepunktiks, sest väga palju asju muutus, kuid palju jäi ka samaks. Püsima jäi näiteks naturaalmajandus, kus kõik elus vajalik toodetakse ühe mõisa piires ning ostetakse ainult soola ja rauda. Tegeldi ka põllumajanduse ja kalandusega, sest ilma nendeta ei saa. Nüüd hakkas maa kuuluma maaisandale ja talupoeg rentis seda ning kandis selle eest koormisi. Talupoegade koormisteks olid teorent, kümnis( 10% saagist mõisnikule) ning vakuste pidamine. Pärast ristisõda jäi ühiskonnas samaks varanduslik ebavõrdsus. Valitseva kihi moodustasid rikkad suurmaaomanikud. Elanike põhiosa moodustasid talupojad-maaomanikud, kes pidid ülikule tasuma andamit. Samaks j

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Teine maailmasõda kui pöördepunkt Eesti ajaloos

Teine maailmasõda kui pöördepunkt Eesti ajaloos. Teine maailmasõda sai alguse 1939. aastal ja lõppes 1945. aastal. Teise maailmasõtta oli haaratud kõik maailma riigid, kas siis suuremal või vähemal määral. Samuti oli teise maailmasõjaga seotud ka Eesti, kes pidi ka sõja käigus hakkama tunnistama Nõukogude Liidu alla kuulumist. Millised olid need pöördepunktid, mis viisid Eesti Nõukogude liidu alla, seoses teise maailmasõjaga? Esimeseks oluliseks märgiks Eesti tuleviku suhtes, oli Molotovi-Ribbentropi pakt ja sellega kaasnenud salaprotokoll, kus määratleti ära Eesti saatus. Me võime lugeda seda esimeseks pöördepunktiks, kuna salaprotokoll sisaldas Eesti tulevikku NSVL all, ja nii ka paraku läks teise maailmasõja käigus ning pärast seda, kui mitte arvestada vahepealset saksa opupatsiooni. Teada olevalt üks põhjustest, miks maailmasõda puhkes, oli pidevad järelandmised Saksamaale. Lääneriigid tegid järelandimisi

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun