Kartograafia (4)

Eesti Maaülikool - Geograafia - Kartograafia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mille poolest erineb kaart pildist?
Millised on kaardi funktsioonid?
Milliseid ülesandeid kaart täidab?
Milliseid nõudeid kaartidele esitatakse?
Mis on kaardi täpsus ja usaldatavus?
Mis on kaardi reaalsusmudel milleks on teda vaja?
Milliseid maailma elemente ehk nähtusi kujutada kaardil?
Mis on ühe nähtuse atribuut mis kompleksnähtus?
Mis on kaardi andmemudel milleks on teda vaja?
Mis on kaardi esitusmudel milleks on teda vaja?
Millist koosneb kaardi kompositsioon?
Milliste tunnuste alusel kaarte klassifitseeritakse?
Mis on analoogkaart?
Millega tegeleb kartograafia?
Mis on kartograafia harud?
Milline on kartograafia seos teiste teadustega?
Milline oli Ptolemaiose tähtsus?
Millistel maailmakaartidel oli kujutatud ka Eestit kuni 1940 a?
Millal tulid sõnad kaart gloobus plaan" eesti keelde?
Milline on olnud Eesti kartograafia areng?
Millised on tänapäeva kartograafia arengusuunad?
Kuidas mõjub arvuti kaardile?
Milline on protsessilis-komponendiline liigitus?
Milliseid andmeid saame kaardi puhul eristada?
Mis on ruumiandmed?
Milles seisneb digitaalkaardi sisu kihtide lahusus?
Mis on topoloogia?
Milleks on oluline topoloogia reeglite jälgimine koos tolerantsi ja kaaluga?
Millised on tüüpilised geomeetria vead topoloogias?
Millest koosneb kaardi matemaatiline alus?
Millest koosneb geodeetiline alus?
Millistest matemaatilise aluse komponentidest sõltub kaardi koordinaadi väärtus?
Mis on koordinaadid?
Mis on geotsentrilised koordinaadid?
Mis on siirdeprotsessid?
Mis on projitseerimine?
Mis iseloomustab projektsioone?
Millised on olulisemad moonutused kartograafias?
Kuidas esitatakse projektsioonimoonutusi?
Mida näitab projektsiooni omadus milliseid projektisooni omadusi esineb?
Mida näitab projektsiooni aspekt milliseid aspekte eristatakse?
Mida näitab projektsiooni klass milliseid klasse eristatakse?
Millised on silindrilise projektsiooni omadused?
MILLEST KOOSNEB PROJEKTSIOONI NIMI?
Millistel põhimõtetel valitakse projektsiooni?
Mis on mõõtkava?
Kuidas liigitatakse mõõtkavasid?
Kuidas arvutatakse mõõtkavategurit?
Kuidas jaotatakse mõõtkavad esitusviisi alusel?
Mis on mõõtkavatäpsus?
Mis on kaardijagu ja nomenklatuur?
Mis on kaardiraam?
Milles väljendub et kaart on märgisüsteem?
Milles seisneb kaardi loetavus ja tasakaal?
Milliseid nõudeid esitatakse leppemärkidele?
Milliseid funktsioone leppemärgid kaardil täidavad?
Millised on kartograafiliste märkide liigid nimetage need koos seletusega?
Kuidas eristatakse nähtuste kujutusviise ehk meetodeid?
Milles seisneb nende olemus?
Milles seisneb nende olemus?
Milles seisneb nende olemus?
Mille poolest erineb kartogramm-meetod kartodiagramm-meetodist?
Kuidas on võimalik kujutada kaartidel reljeefi?
Milliseid võtteid kasutatakse kaartidel et eristada omavahel erinevaid kaardikirju?
Millised on peamised reeglid kaardikirjade kujutamisel?
Mis vahe on värvil ja värvusel?
Mis on kaardikiri?
Kuidas liigitatakse kaardikirjasid paiknemise alusel?
Millest koosneb kohanimi ehk toponüüm?
Kuidas liigitatakse kohanimesid staatusest lähtuvalt?
Mis reguleerib Eestis kohanimede kasutust ja mida see endas sisaldab?
Kes ja kuidas määrab ametliku kohanime?
Millised nõuded kehtivad kohanimele?
Miks alljärgnevad kohanimed on valed?
Milliseid allikaid võib kasutada ametlike kohanimede koostamiseks?
Mis on generaliseerimine ja miks kaarte generaliseeritakse?
Milliseid generaliseerimise võtteid on olemas?
Mis on inimese füsioloogiast tulenevad piirnormid mida tuleks generaliseerimisel arvestada?
Mis generaliseerimise võtteid kasutatakse järgnevate nähtuste puhul?
Kuidas toimub generalisatsioon asustuse puhul?
Mida silmas pidada teedevõrgu üldistamisel?
Kuidas toimub reljeefi üldistamine?
Mis on kvaliteet kartograafias?
Milliseid pingutusi tuleb teha kvaliteedi saavutamiseks?
Millised on kaasaegsed kvaliteedikäsitlused?
Milliseid lähenemisi on olnud kvaliteedihindamisel?
Millised ISO standardid käivad kvaliteedi kohta kartograafias?
Miks peab kaart olema kvaliteetne?
Milliseid kaardi mitte kaardiandmete kvaliteedi elemente on võimalik hinnata?
Millised on kvaliteedi hindamise protsessi 5 sammu?
Milliseid kaardi kvaliteedi hindamise meetodeid on võimalik eristada?
Milliseid kaardi kvaliteedi kontrollimise meetodeid on võimalik eristada?
Millest koosneb kvaliteedijuhtimine?
Millistest komponentidest koosneb kaardi tootmise protsess?
Millistest etappidest koosneb projekteerimine?
Mis on tootmisprotsessi ja tehnoloogilise skeemi vahe?
Mis on kaardi trükkimine?
Mis värvidest koosnevad trükivärvid?
Mida kasutatakse värvuste erinevate toonide saamiseks?
Kuidas hinnatakse trükikvaliteeti?
Kuidas näeb välja Eesti põhikaardi tehnoloogiline skeem?
Milline oli maaameti roll põhikaardi tootmisel?
Kuidas näeb välja Eesti baaskaardi tehnoloogiline skeem?
Mis on ortofoto?
Mis on ortofotokaart?
Mis vahe on ortofotol ja ortofotokaardil?
Mis kaarte peamiselt teevad?
Millised õigusaktid puudutavad Eestis autoriõigust?
Mida käsitleb Eesti Autoriõiguse seadus?
Mis on Eesti Autoriõiguse seaduse järgi objekt mis subjekt?

Lõik failist

KARTOGRAAFIA KORDAMISKONSPEKT
1 LOENGUTEEMA - KAART

Mis on kaart?

Kaart on maapinna või muu taevakeha vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis.

Mille poolest erineb kaart pildist?

Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon , mõõtkava jne.

Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud.

Millised on kaardi funktsioonid?

Kaart on inimkonnale vajaliku ruumiinfo ladu.

Varustab meid pildiga maailmast, mis aitab aru saada ruumilistest mustritest ja seostest.

Milliseid ülesandeid kaart täidab?

Kaardi ülesanneteks on ruumilise info talletamine,

ruumilise info esitamine,

kaart on õpetusvahendiks,

kaart on praktiline töövahend (eriti teadusdokumendi kontekstis),

kaart on ka maailmavaate kujundaja.

Milliseid nõudeid kaartidele esitatakse?

Ajalis- ruumilisus

Abstraktsus

Sisu vastavus tegelikkusele

Valikulisus

Sünteetilisus

Ühemõttelisus!

Katkematus

Piltlikus

Ülevaatlikus

Mis on kaardi täpsus ja usaldatavus ?

Hõlmab endas asukohatäpsust

Atribuudi täpsust

Loogilist õigsust ja

Täielikkust.

Mis on kaardi reaalsusmudel, milleks on teda vaja?

Reaalsusmudel kujutab endas nähtuste definitsiooni (näiteks tee),

nähtust kirjeldavate atribuutide loetelu (näiteks teekate, tee laius, tee klass jne),

atribuudi definitsiooni (näiteks asfalt, 10 meetrit, põhimaantee),

mõõtühikuid ja

(seoseid teiste nähtustega)

Milliseid maailma elemente ehk nähtusi kujutada kaardil? Mis on eraldi nähtus, mis on ühe nähtuse atribuut, mis kompleksnähtus? Kas on piisavalt oluline et kujutada kaardil?

Mis on kaardi andmemudel , milleks on teda vaja?

Andmemudel kujutab endas punkti, joont, pinda;

topoloogia reegleid (reegleid paiknemise suhtelisusest);

generaliseerimise reegleid (miinimum, maksimum, mõõdud)

Kuidas antud looduse alamhulk modelleerida kaardile. Tagab andmekogude ühilduvuse teistega. Loetakse üles atribuudid millega nähtuseid kirjeldatakse. Ka atribuutide ja koordinaatide määramise täpsused.

Mis on kaardi esitusmudel, milleks on teda vaja?

Kujutab endast leppemärkide süsteemi.

Valitakse andmemudeli alamhulk ning moodustatakse selle visuaalselt tajutav kujutis. Annab edasi leppemärkide suuruse ja värvuse. Kaardi legend. Kaardikirjad.

Millist koosneb kaardi kompositsioon?

Kaardi kompositsioon koosneb kaardiväljast (kaardisisu ehk informatsioon, mis kaardilt saadakse ja kartograafiline kujutis ehk leppemärkide süsteem), matemaatilisest alusest (kaardivõrk, mõõtkava, projektsiooni info, magnetiline deklinatsioon, kaardi nomenklatuur jne), abistavatest osunditest (kaardi legend, kartogrammid/diagrammid, tabelid / graafikud , marginaalkirjad/juriidilised osundid) ja lisainfost (lisakaardid, profiilid, pildid, tekstid).

Milliste tunnuste alusel kaarte klassifitseeritakse?

Kujutatava nähtuse (geograafilised, taevakehad , tähekaardid),

Kujutatava nähtuse ulatuse (maailmakaardid, ookeanide ja merede kaardid, mandrite kaardid…),

Sisu (üldgeograafilised, temaatilised),

Mõõtkava (suuremõõtkavalised kuni 25tuh, keskmise mõõtkavalised 25-250tuh, väiksemõõtkavalised üle 250tuh),

Eesmärgi või otstarbe (teatmekaardid, katastrikaardid , õppekaardid, turismikaardid, sõjaväekaardid, merekaardid…)

Kasutusviisi (aluskaart, kontuurkaart , tuletiskaart),

Tootevormi (digitaalkaardid, analoogkaardid).

Mis on analoogkaart?

Analoogkaart on vahetult (näiteks paberilt) vaadeldav kaart.
2 LOENGUTEEMA - KARTOGRAAFIA

Millega tegeleb kartograafia?

Kartograafia = teadus+tehnika+kunst

Tegeleb kaartide uurimisega (kes/kuidas/milleks kasutab, kaardi valmistamise ajalugu, kaardi valmistamise teooriad, kliendi- ja turuuuringud, visualiseerimise tehnikad ja kujutusviisid, kaardilugemise õpetamine), valmistamisega ja kasutamisega.

Kartograafilise tegevuse väljundiks on kaart.

Mis on kartograafia harud?

Kaardi tundmine (kaardi elemendid, ajalugu, omadused, liigitus, kasutus),

Matemaatiline kartograafia (projektsioonide teooria, omadused, liigitamine, hindamise meetodid, projektsioonide valik ja valmistamine vastavalt otstarbele),

Vormistamine ( joonestamine ja värvusõpetus, topoloogia reeglid, kujutusviisid, kognitiivsed uurimused),

Kvalimeetria (kvaliteedi määramine, kvaliteedi aspektide määratlemine, kvaliteedi nõuete väljatöötamine, määramise meetodid).

Kaartide koostamine ja redigeerimine (kaartide valmistamise meetodid ja nende teaduslik-tehniline juurutamine, tehnoloogiate uurimine, tehnoloogilised skeemid, andmete kogumise ja talletamise meetodid),

kaartide trükkimine (kaartide reprodutseerimine ja paljundamine, trükitehnoloogiad, trükiks ettevalmistamise teooriad),

kartomeetria (loodusobjektide pikkuste, kõrguste, pindala, ruumala, kaldenurga jms määramisega KAARTIDEL TEHTAVATE MÕÕTMISTE KAUDU)

Milline on kartograafia seos teiste teadustega?

Keskkonna alased teadused ( keskkonnakaitse , maastikuarhitektuur , bioloogia, geograafia, geoloogia, klimatoloogia )

„Ühiskonna teadused” (territooriumi haldamine , planeerimine , demograafia , keeleteadus ( kohanimed ), ajalugu)

Kognitiivsed teadused (tunnetus, tajupsühholoogia, mälupsühholoogia)

Infotehnoloogia

Geodeesia

Matemaatika

Kartograafia ajalooline jaotus?

Primitiivkaardid (VI-IV saj, eKr)

Teadusliku kartograafia sünd (1. saj pKr) [Vana-Kreeka-> Geomeetria konseptsioon (maa kuju, geograafiline pikkus, objektide vahelised kaugused), Ptolemaios ]

Mungakaardid (2-12 saj)

Globaliseerumine (13-16 saj)

Triangulatsioon (17 saj) (trükipress)

Topograafia (18 saj)

Aeromõõdistamine (20 saj)

GPS ja lasermõõdistamine (21 saj)

Milline oli Ptolemaiose tähtsus?

90-168 pKr

Teejuht maateadusesse 8 raamatut (24-64 kaarti)

Kooniline kaardiprojektsioon

4000 kohanime

Kirjeldage tehnoloogia arengut kartograafias?

Manuaalne (käsitsi)

Magnetiline (kompass)

Mehaaniline (trükimasinad)

Optiline (luubid)

Foto-keemiline

Elektrooniline (50-90 digitaalmehaaniline, 65-85 digitaalfotomehaaniline, 1990 täisdigitaalne)

Millistel maailmakaartidel oli kujutatud ka Eestit kuni 1940. a?

Al- Idris ’i maailmakaart ( 1154 )

Olaus Magnuse Põhja-Euroopa kaart ( 1539 . a.)

Ortelius „ Theatrum orbis terrarum” 1571. a. VEKTOR )

Vektorandmeid on vaja logistikat nõudvateks analüüsideks, suuremahuliseks professionaalseks kaarditootmiseks, selgeks nähtuste struktureerimiseks.

Kirjeldage rasterandmeid.

Ruumimudel, kus ruum on jaotatud ruutude jadaks, mis on organiseeritud ridade ja veergudena (PIKSLID).

Koordinaadid salvestatud maatriksina.

Iga piksel saab oma värvikoodi. Rasterkaart kui värvi väärtuste maatriks.

RESOLUTSIOON !! (1px -> 0,4m; 1,2m; 4m)

Rasterandmed saadakse skaneerimisel (skänneriga; plussiks, et võtab vähe aega), vektorandmete rasterdamisel (trükkimine rasterdraiverisse, spetsiaalne konverteerimise tarkvara ).

Rasterandmeid on vaja taustapiltideks, lihtsate kiirete kaartide tootmiseks, kiirete ruumiandmete saamiseks.

Kirjeldage tärkandmeid.

Atribuutide tabelid

Link graafilise kujutise ning atribuudi tabeli rea vahel.

Võib lisada piiramatult, salvestada ükskõik millised ruumiobjekti iseloomustavad andmed.

Andmete tüübid: kvalitatiivsed andmed (ei ole nr-d), piiratud väärtustega ehk alternatiivsed (jah/ei, 0/1, on/ei ole), mittealternatiivsed ( loend võimalikest kvalitatiivsetest väärtustest), piiramata (ntx inimeste nimed), sõredad (diskreetsed) andmed (ntx kraavi laius), pidevad andmed, aega kajastavad andmed (kuupäev, kellaaeg )

Võrrelge raster - ja vektorandmeid.
VEKTORANDMED
RASTERANDMED
Väike andmemaht
Suur andmemaht
Kiire kuvamine
Aeglane kuvamine
Saab omada tärkandmeid
Ei oma tärkandmeid
Silmale võõras
Silmale harjumuslik
Võimalik muuta kuju
Pildi sisu muuta ei saa
Täpsus sõltub algallika täpsusest
Ei sõltu algallikast (piksli suurusest )
Suurendades joon ühesuguse jämedusega
Suurendades suureneb piksli pindala
Võimalik teha päringuid
Päringute tegemine komplitseeritud
Vektor- ja rasterandmeid saab ka koos kasutada!!

Kirjeldage digitaalkaarti.

Andmed on süstematiseeritud, struktureeritud (jaotatakse kihtidesse (topograafilised sisu kohid, teemakihid…), varustatud atribuutidega).

Sisu eristatakse punktide, joonte, pinna ja tekstina.

Kihte on võimalik eraldi müüa, levitada, vahetada jne. Matemaatiline alus peab ühilduma.

On geoinfosüsteemida (GIS-ide) lahutamatuks osaks.

3D efektiga ja ruumiliste kaartide võimalus.

Valmimisaeg on dünaamiline (online kaardid, erinevad piirkonnad kaasajastatud erinevatel aegadel , jooksvate paranduste sisseviimine lihtne, andmete kaasaegsus hinnatav üksiku objekti tasandil)

Arhiveerimine: digitaalarhiivindus lapsekingades, andmeformaat, adnmekandjate säilivus.

Põhjendage lauset, et „Digitaalkaart on tootmisvahend teiste kaartide tootmiseks.”

Digitaalkaart on oma olemuselt andmebaas .

Digitaalkaardil toimub automaatne generaliseerimine.

Esitusmudelid on paindlikud.

Milles seisneb digitaalkaardi sisu kihtide lahusus?

Iga kiht on omaette kaart, sest sisaldab matemaatilise aluse informatisiooni (geodeetilist alust, projektsiooni, mõõtkava, mõõtühikuid).

Kirjeldage digitaalkaardi mõõtkava vastuolu?

Puudub sest: saab zoomida, on võimalik koordinaate ülitäpselt sisestada.

On sest: koordinaatide täpsus=mõõtmise täpsus, on määratud lähtematerjalide täpsusega, on määratud generaliseerimisastmega, mis tuleneb mõõtmiste klassist .

Mis on topoloogia?

Defineerib kaardistatud objektide vahelisi loogilisi suhteid.

Nimetatakse objektidevahelise asendi omadusi, mis jäävad muutumatuks pidevate teisenduste korral (suurendused, vähendused, generaliseerimine, konverteerimine, transformeerimine ).

Nimetage topoloogia parameetrid .

Reeglid (defineerivad kaardistatud nähtuste vahel lubatud suhteid)

Geomeetrias (pinnad ei tohi kattud, ei tohi olla auke, ei tohi ristuda, peab puutuma, peab olema täielikult pinna sees, ei tohi olla topeltobjekte)

Sisulised (okasmetsa leppemärk võib esineda ainult metsa sees, jõetelg võib esineda ainult jõealas, elektriliin ei saa läbida metsa, teetelg saab puutuda ainult teise teeteljega)

Järjestus ehk kaal (defineerib mida tuleb mille suhtes liigutada (ntx kaarvi truubi suhtes, kõlvikut maja suhtes jne).

Tolerantsid (Minimaalne horisontaalne vahe kas 1) otspunktide vahel, 2) joonte otsa ja murdepunkti vahel, 3) kahe murdepunkti vahel)

Igale reeglile on oma tolerants (ntx kahe maja vaheline kaugus peab olema vähemalt 1m või lühim teelõik peab olema suurem kui 5m…)

Milleks on oluline topoloogia reeglite jälgimine koos tolerantsi ja kaaluga?

Et arvuti oskaks teha ruumianalüüse

Moodustada suletud areaale suvalistest alapiirajatest

Kontrollida kaardituse sisulist ja geomeetrilist õidsust

Millised on tüüpilised geomeetria vead topoloogias?

Ei toimu puutumist (üleulatus, vaegulatus)

SNÄPPIMINE (snäpitud valesti, topeltelementide esinemine, tolerantsi vead, sisaldumise vead)
4 LOENGUTEEMA – KAARDI MATEMAATILINE ALUS

Millest koosneb kaardi matemaatiline alus?

Geodeetiline alus

Mõõtühikud

Kaardiprojektsioon

Mõõtkava

Kaardijagu ja kaardi nomenklatuur

Kaardiraam

(generalisatsioon)

Millest koosneb geodeetiline alus?

Maa ellipsoidi mõõtmed |

Koordinaatsüsteemid | - GEODEETILINE DAATUM

Koordinaatsüsteemide orienteerimisparameetrid |

Millistest matemaatilise aluse komponentidest sõltub kaardi koordinaadi väärtus?

Geodeetiline alus (ellipsoidi suurus, orienteeritus)

Mõõtühikud (SI, briti mõõtühikute süsteem, vana vene mõõtühikute süsteem, nurgamõõduühikud)

Kaardiprojektsioon

Mis on koordinaadid?

Arvud, mis määravad punkti asendi tasandil, pinnal, ruumis ( ristkoordinaadid , polaarkoordinaadid)

Jaotatakse alguspunkti järgi: geotsentrilised, topotsentrilised

Jaotatakse tasapinna järgi: ekvatoriaalsed, ekliptilised, horisontaalsed, orbitaalsed

Geograafilised koordinaadid: astronoomilised ja geodeetilised (laius, pikkus)

Paraleel -> väikering, Meridiaan ehk ortodroom -> suurring, Loksodroom

Mis on geotsentrilised koordinaadid?

0 on keskel

x ja y lõikuvad ekvaatoril

z on suunatud põhja

kaardid on tasapinnalised

maa->sfääriline-> ellipsoid

transformeerimiseks kaardiprojektsioon

projektsioonil rajaneb kaardi tasapinnaline koordinaatsüsteem

Mis on siirdeprotsessid ?

Maa->ellipsoid

Ellipsoid-> tasapind

Matemaatiliselt määratud moodus ellipsoidi tasapinnaliseks kujutamiseks

Mis on projitseerimine ?

Moodus sfäärilise pinna esitamiseks tasapinnal (kiir läbib punkti A ja peegeldab selle tasapinnale punktiks B)

Viisid: ortogonaalne, tsentraalne, stereograafiline, perspektiivne.

Mis iseloomustab projektsioone?

Tasapinnaline koordinaat on matemaatiline funktsioon geograafilisest koordinaadist

Funktsionaalsete seoste arv on määramatu suurus

Tasapind on alati moonutustega

Tasapinna mõõtkava ei saa olla katkematu.

Millised on olulisemad moonutused kartograafias?

Jooned, pinnad, nurgad moonutaud

Moonutuste liigid kindlas matemaatilises seoses

Moonutuste suurus erinevas kaardiosas erinev

Moonutused on väljendatavad arvulises suuruses, millest olulisem erimõõtkava

Kuidas esitatakse projektsioonimoonutusi?

Moondeellips ehk moonutusellips

Isokoolid

Tabelid

Graafikud

Mida näitab projektsiooni omadus, milliseid projektisooni omadusi esineb?

Projektsiooni omadus näitab moonutuste iseloomu.

Õigenurksed ehk konformsed (nurk kahe suuna vahel õige, kuju õige, moondeellips on ring, meridiaan risti paralleeliga, suuremõõtkavalised topograafilised kaardid)

Õigepindsed ehk ekvivalentsed (pindade proportsioon säilib, nurgad moonutatud, väiksemõõtkavalised kaardid ja statistilised teemakaardid (pindala ühiku kohta))

Õigepikkuselised ehk ekvidistantsed (teatud jooned esitatud moonutusteta, kasutatakse erikaartidel (näiteks raadiolokatsioon).

Vähimmoondelised (kõik moonutused olemas aga minimaalsed, väiksemõõtkavalised teatmekaardid)

Sobedad projektsioonid (ei ole konformsed ega ekvivalentsed, atlasekaardid)

Mida näitab projektsiooni aspekt, milliseid aspekte eristatakse?

Tähistab projitseerimise abipinna või ka standardjoone orienteerumise suunda või viisi.

Normaalaspekt (|), põikaspekt(-), kaldaspekt(/).

Lähtuvalt sellest kuidas abipind ellipsoidi puutub eristatakse: puuteprojektsiooni, lõikeprojektsiooni, muudetud koonuse konstanti ja liitprojektsiooni.

Mida näitab projektsiooni klass, milliseid klasse eristatakse?

Näitab milline kujund on abipinnaks võetud.

Klassifitseerimise printsiibid: projektsiooni omaduste järgi, projektsiooni regionaalse sobivuse järgi, meridiaanide ja paralleelide kuju järgi.

Silindrilised, koonilised, tasandilised ehk asimutaalsed, pseudosilindrilised, pseudokoonilised, polükoonilised, pseudoasimutaalsed, kokkuleppelised.

Millised on silindrilise projektsiooni omadused?

Moondevaba on suurringi kaar

Erimõõtkava suureneb risti moondevabast joonest.

MAAILMA PÕHIJOONIS ON RISTKÜLIK

Normaalaspekti puhul ( ekvaator moonevaba, poolused ringjoonega ja paraleelid ühe pikkused, meridiaanid ühepikkused ja risti ekvaatoriga, erinevus vaid paralleelide omavahelises kauguses)

Põikaspekti puhul (ainult telgmeridiaan on sirge, teised meridiaanid koonduvad pooluste suunas sümmeetriliselt, ekvaator sirge, üldjoonis ristkülikukujuline)

Kaldaspekti puhul (selgeid tunnuseid ei ole, meridiaanid ja paralleelid kõverad, üldjoonis ristkülik)

Kirjeldage koonilist projektsiooni.

Normaalaspekt

Radiaalsed sirgjoonelised meridiaanid

Kontsentrilised ringjoonelised paralleelid.

Kirjeldage asimutaalset projektsiooni.

Radiaalsed sirgjoonelised meridiaanid

Kontsentrilised sirgjoonelised paralleelide

Kõik aspektid

Nurk meridiaanide vahel vastab tegelikkusele.

MILLEST KOOSNEB PROJEKTSIOONI NIMI?

Pärisnimi (väljatöötaja nimi-> Lambert, Mercator)

Iseloomulik tunnus (projitseerimise viis -> universaalne)

Moonutuse järgi ( moonutus -> konformne, ekvivalentne )

Klass (meridiaanide/paralleelide kuju järgi -> silindriline, kooniline jne)

Aspekt (normaal, põik, kald)

Vormiline tunnus

Reastage järgnevad sõnad õigesse projektsiooni nimetuse süntaksi: silindriline, Mercatori, põikprojektsioon, tsentraalne.

Mercatori tsentraalne silindriline põikprojektsioon.

Millistel põhimõtetel valitakse projektsiooni?

Äärmised moonutused sama ala kohta väiksemad teistest projektsioonidest.

Kaardi eesmärk ( konformsus (topograafilised kaardid, navigatsioon), ekvidistantsus (spetsiaalkaardid), õigepindsus (pindalade mõõtmine), vähimvealisus (ülevaatekaardid).

Kaardistatava ala asend, kuju ja orientatsioon (ekvaatoril; keskmised laiused (kooniline); polaarne ala; ala suurringi suunas venitatud; keskmised laiused (tüsedad alad) (kooniline), topotsentrilised lahendused)

Projektsiooni sobivate parameetrite leidmine (standardjooned, projektsiooni kese )

Mis on mõõtkava?

Kaardil oleva ja looduses oleva joone pikkuse suhe.

Joonte pikkuse vähendamise määr.

Kuidas liigitatakse mõõtkavasid?

Peamõõtkava (antud kaardile üldisem, ligilähedasem mõõtkava)

Erimõõtkava (mõõtkava kaardi mingis punktis, siis kui viime tasapinnale (sfääril), sfääri ja projektsioonitasandi puute-, lõikejoonel)

Kuidas arvutatakse mõõtkavategurit?

M=erimõõtkava/peamõõtkava

Kuidas jaotatakse mõõtkavad esitusviisi alusel?

Arvmõõtkava

Joonmõõtkava

Põikmõõtkava

Järskuste mõõtkava

Pindalade mõõtkava

Mis on mõõtkavatäpsus?

Plaanil /kaardil 0.1mm vastav joonepikkus maastikul (ntx 1:10000 – 1m; 1:1000 – 0.1m)

Näitab milline on maksimum täpsus, mida on võimalik saavutada.

Mis on kaardijagu ja nomenklatuur?

Kaardijagu – mitmelehelise kaardi lehtedeks jaotamine.

Nomenklatuur – lehtede tähistamise süsteem.

1: 50000 -> 6411

1:20000->64.11

1:10000->64.111

Mis on kaardiraam? Kuidas jaotub?

Joontes süsteem, mis piiritleb kaarti.

Jaguneb – siseraam (vahetu raam) ja välisraam (lõplik raam).

Kahe raami vahel on koordinaatide väärtused!

Raami kuju võib olla: ristkülik, trapets , ellips jne.

Raamidest üleolev kujutis on kaardi väljalõige.
5 LOENGUTEEMA – KAART KUI MÄRGISÜSTEEM

Milles väljendub, et kaart on märgisüsteem?

Kaart on graafilise suhtlemise vorm, mille eesmärgiks on edastada informatsiooni. Kartograafilise keele puhul sõnavara=leppemärgid. Lause ehitus=kartograafiline kujutusviis.

Märgisüsteem peab tagama kaardi loetavuse, tasakaalu, mitmeplaanilisuse (üldplaan, sisulised plaanid 1-mitu), nähtuste hierarhilisuse (olulised nähtused rõhutatud esiplaanil, vähemolulised tagasihoidlikuma kujutusviisiga), kontrastsuse (märkide suuruse, värvuse ja paigutuse vahekord ; leppemärgid peavad olema eristatavad).

Märgisüsteemi kujutus sõltub kaardi kasutuseesmärgist (Eristatakse: kvaliteetkaardid, tehnilised või toimetusjärgus olevad kaardid)

Milles seisneb kaardi loetavus ja tasakaal?

Kaardi loetavus – toimimise mõõt.

Teemakohasus (ainult vajalikud nähtused)

Õige üldistuse aste (ei ole liigseid detaile ja üldistata üle)

Rõhutatus (tähtsad asjad tõstame esile)

Harjumuspärasus (harjumuspäraste märkide kuju ja värv)

Kaardi kompositsioon, värvid ja leppemärkide valik peavad tagama kaardi tasakaalu.

Milliseid nõudeid esitatakse leppemärkidele?

Võimalikult lihtsad ja väiksed

Selgesti üksteisest eristatavad

Kujutatava objekti sarnased

Moodustama 1 kaardi lõikes tervikliku süsteemi.

Milliseid funktsioone leppemärgid kaardil täidavad?

Määratleda objekti liik

Määratleda objekti asukoht

Millised on kartograafiliste märkide liigid, nimetage need koos seletusega?

Mõõtkavatud ehk punktilised märgid (võimalik eristada kujuga (objekti omadus), suurusega (kvaliteet), orienteeritusega, tooniga(objekti omadus), mustriga)

Joonelised märgid (laiusega (kvaliteet), mustriga, värvusega (objekti omadus/liik), tooniga)

Mõõtkavalised ehk pindalalised märgid (mustriga/ka punktid mis on regulaarsed, värvusega (objekti omadus), tooniga)

Kaardikirjad ehk tekstid (kirjastiiliga (objekti omadus), kirjalaadiga (objekti omadus), kirja kõrgusega (objekti suurus))

Kuidas eristatakse nähtuste kujutusviise ehk meetodeid ?

Vastavalt sellele missuguseid märke ja kuidas kasutatakse.

Punktobjektid

Joonobjektid

Pindobjektid

Nimeta punktobjektide kujutusviise, milles seisneb nende olemus?

Punktimeetod (kasutatakse märgiks punkti, näidatakse nähtuste esinemistihedus, kasutatakse nii KVALITATIIVSET kui KVANTITATIIVSET infot edasi andes , 1 punkt esitab teatud väärtust).

Kasutatakse, kui: kaart peab olema nähtuse iseloomu avav; nähtus ise ei ole väli, vaid diskreetne suurus; korraga mitme nähtuse levikut edasi andes (ntx elanikud + autod); nähtuse levik ei ole seotud ühegi kindla objekti või asukohaga.

Puudused: ei pruugi punktide tihedust korrektselt mõista, ei ole võimalik lihtsalt lugeda täpseid väärtusi, aeganõudev tegemine, punktid võivad kattuda ja ühte sulada.

Lokaliseeritud märgi meetod (geomeetriliste, piktograafiliste, tähelis-numbriliste märkidega antakse edasi nähtuste 1) asukoht, 2) omadused)

Lokaliseeritud diagrammide meetod (esitatakse diagrammina punkti kohta mingisugune statistiline KVANTITATIIVNE info)

Nimeta joonobjektide kujutusviise, milles seisneb nende olemus?

Joonte meetod (joon, mis näitab ära nähtuse liigi ja suuruse; ei ole mõõtkavalise laiusega; nii KVALITATIIVNE kui KVANTITATIIVNE info)

Isaritmiline meetod (nähtused antakse edasi samajoontega, KVANTITATIIVNE INFO)

Kasutatakse, kui: nähtus on ruumiline või me tahame seda ruumilisena kujutada, nähtus on pidev (levib kõikjal), keeruline algandmestik (teda tuleb lihtsustada)

Dünaamiliste joonte meetod (dünaamiliste nähtuste (merehoovused, vägede liikumised) kujutamiseks, erineva jämedusega jooned, kaks punkti ühendatud kunstiliselt/arvestades nähtuse tegelikku paiknemist)

Nimeta 3 pindobjektide kujutusviisi, milles seisneb nende olemus?

Areaalide meetod (vahel ka tekst sees, esitatakse kontuuriga, KVANTITATIIVSE info kujutamiseks)

Tunnustausta ehk kvalitatiivse fooni meetod (areaal on taustafooni või mustriga, KVALITATIIVSE info kujutamiseks)

Koroloogiliste maatriksite meetod (pind, mis on viidud sõltuvusse mingi statistilise infoga , areaaliks korrapärased klastrid, mitmekesine)

Horopleetiline meetod ehk kartogramm -meetod (pind määratud administratiivse või mõne muu statsionaarse piiriga (koordinaatidega fikseeritud), väärtus antakse edasi taustaga (värv, muster, heledus jne), pinnad on klassifitseeritud mingi väärtuse alusel, nii KVALITATIIVNE kui ka KVANTITATIIVNE info)

Kartodiagrammide meetod ( areaali esindab representatiivne diagramm, mis näitab pindala kohta käivat infot).

Mille poolest erineb kartogramm-meetod kartodiagramm -meetodist?

Kartogramm-meetodi puhul antakse väärtused edasi kas siis tausta värvi, tausta mustri või tausta heleduse näol.

Kartodiagrammide meetodi puhul antakse väärtused edasi diagrammidena.

Kuidas on võimalik kujutada kaartidel reljeefi?

„Portreeritud” mäed |- AJALOOLISTEL KAARTIDEL

Reljeefi kriipsutus |

Horisontaalid |

Värvus |

Reljeefi varjutus |-TÄNAPÄEVAL

Profiilijoonised |

Reljeefi kriipsutus |

Reljeefimudelid |

Milliseid võtteid kasutatakse kaartidel, et eristada omavahel erinevaid kaardikirju?

Erinev kirjatüüp ehk font ehk šrift ehk stiil

Seriifidega kirjad: Times New Roman (ntx KALMER )

Seriifideta kirjad: Arial (ntx KALMER)

Kirjalaad

Kirjakalle (püst- ja kaldkiri ehk kursiiv (parempoolne-vasakpoolne)

Sõrendus

Paksus

Suurtähed

jne

Millised on peamised reeglid kaardikirjade kujutamisel?

Punktobjekt: selge soes objektiga mille juurde tekst kuulub, ei tohi häiridateisi elemente.

Joonobjekt : soovitatav seriifiga kiri, nimi pikki joont selle kohale või alla, ei tohi langeda pea peale

Pindobjekt: kontuuri keskel (rõhtsalt), kontuuri väljavenimise suunas, 2/3 kontuuri ulatusest, soovitatav seriifiga kiri, nimi ei või langeda pea peale

Mis vahe on värvil ja värvusel?

Värvus – valguse omadus tekitada silmas lainepikkusest olenevalt haistinguid.

Värv – sideainet ja pigmenti sisaldav vedel aine.

Pigment annab värvile värvuse

Nimetage kartograafias kasutatavaid värvimudeleid.

RGB (red- green -blue),

HLS (hue-lightness-saturation),

CMYK (cyan-magneta-yellow- black )
6 LOENGUTEEMA - KAARDIKIRJAD

Mis on kaardikiri?

Kaardikiri on suvaline tähe või numbri märk, millel on seos kaardi sisu või vormiga .

Kuidas liigitatakse kaardikirjasid paiknemise alusel?

Raamivälised kirjad (ntx pealkiri)

Raamikirjad (ntx nomenklatuuri tähised, koordinaatristide väärtused)

Raamisisesed kirjad (kirjad kaardiväljal)

Identifitseerivad kirjad ( kohanimi ehk toponüüm, tähised)

Leppemärgid (iseseisvad, leppemärke täiendavad kirjad)

Millest koosneb kohanimi ehk toponüüm?

Nimetuum – kohanime unikaalosa (Tartu, Järve, Valga, Lahemaa)

Liigisõna – kohanime üldosa, mis näitab nimeobjekti liiki ja võib olla kokku kirjutatud nimetuumaga

Hargtäiend – kohanime täiendosa, mis lisab mõnele korduvale nimele eristuva tunnuse (Suur(e)-, Väike-, Mäe-, Ala-)

Millistest komponentidest koosneb järgnev kohanimi (kirjutage iga komponendi taha vastav nimeosa): Vana-Kalmuse talu

Vana- eramaa (talu, asutus)

Asustussüsteem: linn-> linnaosa / asum ->alev-> alevik ->küla->talu

Aadressisüsteem: aadressi komponent (Tiigi tänav), koguaadress (Kadrioru loss)

Funktsionaalsüsteem: raudteejaamad, lennujaamad, bussipeatused, metsakorraldus , maakorraldus

Mälestis: ajalooline informatsioon, lingvistiline informatsioon, rahvuslik identiteet (ntx Nuustaku, Maarjamaa, Dorpat , Revel)

Kuidas liigitatakse kohanimesid staatusest lähtuvalt?

Ametlikud kohanimed

Mitteametlik kohanimi

Rööpnimi ehk allonüüm – põhinimega paralleelselt kasutuses olev ametliku staatusega nimi

Eksonüüm ehk väliskeelne nimi – nimi mis on kasutusel välismaa kaartidel

Endonüüm ehk sisekeelne nimi – kohalik nimi ( vastand eksonüümile), vastavalt keelealale kohapeal kasutatav nimi

Mis reguleerib Eestis kohanimede kasutust ja mida see endas sisaldab?

Kohanimeseadus

Mis on ametlik kohanimi, mis nõuded (Ametlik kohanimi – kõikide valitsuste poolt õigusaktiga määratud nimi)

Kes ja kuidas määrab ametliku kohanime? Peab olema määratud:

Haldusüksusele (vabariigi valitsus)

Osavallale, linnaosale ( omavalitsus )

Asutusüksusele (vabariigi valitsus)

Tänavale, väljakule jm. (omavalitsus)

Raudteejaamale ja teistele objektidele, kus kohanime määramine on oluline (ntx kaitsealad ) (vastavat objekti haldav ministeerium )

Kuidas ametlikku kohanime kasutada

Millised nõuded kehtivad kohanimele?

Eestikeelne ja eesti-ladina tähestikus

Erandkorras võõrkeelne kohanimi

Mitteladina tähestikus peab ümber kirjutama ehk transkribeerima või translibereerima)

Murdepäraste nimede ametlikustamine lubatud (murdekeelsed nimed TERVES VALLAS ja tagasi pöörata ei saa)

Eksonüümid lisatakse endonüümide alla/kohale väiksemalt

Reeglina võib igal kohal olla 1 ametlik nimi ( erand – Noarootsi)

Samanimelised ei või olla haldusüksused, ühe valla või linna piires olevad asutusüksused, ühe asutusüksuse piires olevad nimeobjektid)

Kohanimeks ei saa olla:

Veel elus oleva isiku nimi

Labane ja halvustav nimi

Nimi mis sisaldab numbreid või lühendeid

Nimi mis ei vasta eesti õigekirja reeglitele – eesti keeles on kohanimed OMASTAVAS KÄÄNDES (kelle/mille? Kärdla, Tartu, Viljandi, Luguse jne, erandiks Tallinn)

Miks alljärgnevad kohanimed on valed? Kirjutage igale nimele taha põhjus:

Rüütli Rantsho geomeetria ja leppemärkide valik.

Mis generaliseerimise võtteid kasutatakse järgnevate nähtuste puhul?

Rannajoon – silumine, rõhutamine, sulatamine ja valik saarestikes

Vooluveekogud – valik, klassifitseerimine ja geomeetriline üldistamine

Seisuveekogud – valik, geomeetriline üldistamine

Üldiselt oluline, et rannajoon säilitaks oma geomeetrilised iseärasused, vooluveed moodustaksid loogilise terviku, siseveekogude valiku tunnus peab olema selline et minimaalse pindalaga järv kujutuks kaardile loetavalt.

Kuidas toimub generalisatsioon asustuse puhul?

Välja selgitada tunnused, mille puhul teostatakse kvalitatiivset ja kvantitatiivset üldistust

Asula siseselt – hoonete või kvartalite sulatamine, tänavavõrgu üldistamine valiku teel.

Ülemine üksikult üldisele: hoone->hoonete kompleks ->kvartal->linnaosa/linnajagu->asula administartiivpiir->mullike mitmes erinevas suuruses

Oluline, et üldistamisel säiliks mõõtkavast tulenevalt asula välise kuju ja/või sisemine ruumiline struktuur

Mida silmas pidada teedevõrgu üldistamisel?

Teedevõrk kujutada ilmekalt ja tõeselt (tihedus, kvaliteedinäitajad, asukoht, klass, seisund, kuju, teede ristumised, sissesõidud asulatesse, juurepääsud jõgedele, teede rajatised ja nende iseloomustused)

Võtted: valik, üldistamise tunnuste väljaselgitamine, silumine, rõhutamine ja liialdamine

Oluline, et säiliks üldistamisel terviklik teedevõrk, iseloomulik kuju, tõesed seosed teedevõrgu ja teiste nähtuste vahel, teede ristmikud õige kujuga!!, iga asula juurde viiks tee.

Kuidas toimub reljeefi üldistamine?

Kvalitatiivsete tunnuste üldistamine

Silumine, lihtsustamine

Üksikult üldisele -> kujutusviisiks reljeefi varjutus

Üldistamisel oluline, et säiliks ettekujutus reljeefi põhivormidest
8 LOENGUTEEMA – KVALITEET KARTOGRAAFIAS

Mis on kvaliteet (kartograafias)? Kuidas jaguneb?

Midagi mis vastab meie VAJADUSTELE ja OOTUSTELE.

Vajadused ja ootused paigutame 3 küsimuse alla:

Mida me tahame

Millal me tahame

Kui palju oleme valmis loovutama

Jaguneb 3ks:

Majanduslik – põhineb toote kvaliteetsuse hinnangul (toote kvaliteetsus)

Organisatsiooniline – põhineb organisatsiooni funktsioneerimise kvaliteetsuse hinnangul (kaardistusettevõtte kvaliteedijuhtimine )

Valitsemise – põhineb avaliku võimu kvaliteetsuse hinnangul (riiklik kartograafia ja GIS poliitika)

Milliseid rollipaare tuleks jälgida rääkides kvaliteedist kartograafias ja milliste kvaliteediklasside hulka need kuuluvad?

Klient ->tootja - majanduslik kvaliteet

Organisatsioon või selle osad->nende keskkond – organisatsiooniline kvaliteet

Kodanik->võim – valitsemise kvaliteet

Milliseid pingutusi tuleb teha kvaliteedi saavutamiseks?

Professionaalsed teadmised ja oskused

Kvaliteedi tehniline juhtimine

Kvaliteedi haldamine

Kvaliteedi ökonoomika

Kvaliteedi vaimne aspekt

Kvaliteedi filosoofia

Millised on kaasaegsed kvaliteedikäsitlused?

Kliendil põhinev kvaliteet

Teeninduse kvaliteedi aktualiseerimine

Vajadus tõlgendada erinevaid kvaliteedinõudeid

Nimetage kvaliteedijuhtimise printsiipe .

Pidev tööjõu koolitus, täiendus, õppimine

Kõigi töötajate kaasamine, delegeerimine

Faktipõhine juhtimine

Kõrgem juhtkond kvaliteediliidriks

Oluline protsess ja ennetamine

Dokumenteeritud protsessid

Meeskonnatöö

Andke lühike ajalooline ülevaade kvaliteedist kartograafias.

Algselt väärtustati kaartides vaid ühte peamist näitajat (näiteks: kujutise usaldusväärsus/sisuveatus, täielikkus/ detailsus /üksikasjalikkus, asukoha täpsus)

Kaartide kasutusalade laienemisega ning teemakaardistuse olulisusest tingituna elementide hulk laieneb (mitmeplaanilisus, loetavus, ajakohasus).

Tekib kompaktne kvaliteedikäsitlus.

Digitaaltehnoloogia kasutusele võtmisega lisanduvad digitaalsete ruumiandmete kvaliteediga seonduvad näitajad. (näiteks: atribuudi täpsus, topoloogia õigsus, päritolu jne)

Kvaliteedi elementide hulga suurenedes kasvab vajadus ühtlustamise järele – tekivad kvaliteedi standardid

Milliseid lähenemisi on olnud kvaliteedihindamisel?

Kvaliteedi samastamine ühe konkreetse näitajaga

Kaardi tootmise protsessi kvaliteet

Süsteemne kvaliteedi hindamine (kuidas kaart võimaldab lahendada ülesannet, mille jaoks ta on tehtud)

Millised ISO standardid käivad kvaliteedi kohta kartograafias?

ISO 19100 seeria – GI standardid

ISO 9000 seeria – organisatsiooni kvaliteedi standard

Miks peab kaart olema kvaliteetne?

Kaardi alusel langetatakse ruumi puudutavaid otsuseid.

Kaardi kvaliteedist sõltub otsuse langetamise:

Kiirus

Atraktiivsus

ÕIGSUS

Milliseid kaardi (mitte kaardiandmete) kvaliteedi elemente on võimalik hinnata?

Sisu korrektsus

täielikkus – kirjeldab kaardiandmestiku vastavust püstitatud valikukriteeriumile (mõõdetakse puuduvaid objekte ja liigseid objekte)

temaatiline õigsus – kaardiandmestiku sisuline vastavus juhendile (mõõdetakse valesti klassifitseeritud objekte, objekti omaduste näitamise õigsust, tekstide õigekirja ja lühendite kasutamise õigsust)

ajakohasus – kaardiandmestiku vastavus looduses eksisteerivale antud ajahetkel/tootja poolt defineeritud ajahetkel (mõõdetakse kaardistamise/ pildistamise /kirjastamise aega)

asukohatäpsus – kaardiandmestiku asukoha väärtuste vastavuse määr reaalsusele (mõõdetakse täpsuseid)

Loetavus

Kõik elemendid üksteisest eristatavad

Leppemärkide kujundus ja esitus

Loogiliselt kokkukuuluv info peab olema kergesti seostatav

Kaardikirjade korrektne disain ja paigutus

Mitmeplaanilisus

Kaugemas plaanis peab olema haaratav sisu kogu ulatuses ja eristatav sisu põhiinfo lisainfost

Lähemas plaanis peab olema võimalik leida iga konkreetse detaili asukoht

Kaardi esteetilisus

Kaardielemendid moodustavad harmoonilise kooskõla (värvi valik, kaardikirja tüüpide valik, joonte sujuvus, mõõtkavale vastav üldistus). Seda on raske hinnata.

Kaardi kasutusmugavus

Vastavus otstarbele

Sõltub paberi formaadist, voltimisest, lisainfost, köitest, leppemärkide seletustest jne

…

Millised on kvaliteedi hindamise protsessi 5 sammu?

Kvaliteedi elementide määratlemine |- ISO 19113

Kvaliteedi väärtuste määratlemine |

Kvaliteedi hindamise metoodika väljatöötamine

Kvaliteedi hindamine

Hindamistulemuste talletamine (jäädvustatakse kvaliteedi aruandes ja metaandmetes) – ISO 19115

Milliseid kaardi kvaliteedi hindamise meetodeid on võimalik eristada?

Otsene

Sisene

Väline

Kaudne

Milliseid kaardi kvaliteedi kontrollimise meetodeid on võimalik eristada?

Automaatne

Loogiline õigsus

Täielikkus

Ajaline õigsus

Mitteautomaatne

Täielik (100%)

Valikuline (juhuslikult)

Millest koosneb kvaliteedijuhtimine?

Valitsemise tasand (riiklik kartograafiapoliitika – eesmärkide püstitamine, kes milliste kaartide tootmist korraldab, kes vastutab kvaliteedi eest)

Organisatsiooni tasand (ISO sertifikaadid – eesmärgid ja visioonid, dokumenteeritus, mõõtmine ja mõõdetavus; organisatsiooni juhtimise teooriad)

Majanduslik tasand (eeskirjad/juhendid/standardid; protsessi haldamine; hindamine; tarnimine )
9 LOEGUTEEMA – KAARDI TOOTMINE

Millistest komponentidest koosneb kaardi tootmise protsess?

Projekteerimine

Olulisem etapp kaardi loomise tsüklis

Eesmärgiks saada direktiivid (juhendid, instruktsioonid, manuaalid) kaartide koostamiseks , toimetamiseks ja väljaandmiseks (trükkimiseks)

Kaardi koostamine

Trükiks ettevalmistamine

Trükkimine

Millistest etappidest koosneb projekteerimine? Kirjeldage neid.

eesmärgi püstitamine

vajadused ja ootused

turu uuringud

tellija poolsed soovid

eesmärk peab olema sõnastatud ja mõõdetav

mudelite väljatöötamine

matemaatiline alus: mõõtkava ja kaardiprojektsioon

reaalsusmudel – (eesmärgiks luua ühine alusraam erinevate kaardistatud nähtuste olemusest) Komponentideks: nähtuse nimi, nähtuse kood, nähtude omaduste definitsioonid , nähtuste omaduste väärtused, seosed teiste nähtustega

andmemudel – (eesmärgiks luua ühine alusraam erinevate nähtuste arvutis/kaardil modelleerimiseks) Komponentideks: objekti klass, tüüp (pind/joon/punkt), atribuutide definitsioonid, atribuutide väärtused, koodide süsteem.

Esitusmudel – (eesmärgiks anda reeglid andmemudelis olevate andmete visualiseerimiseks arvuti ekraanil/ printeril , plotteril/trükipressis) Tehakse eraldi: kaardiväljale (legend), kaardilehele (kaane kujundus või pealkirja kujundus, kompositsioon, voldingud, raamistused, rullimised, kaardiseeriale – seeriakujundajale. Komponentideks: leppemärgi nimetus, leppemärgi kujutis, leppemärgi värv, leppemärgi prioriteet

kvaliteedi nõuded

tehnoloogilise skeemi väljatöötamine

annab ülevaate konkreetsete kaardi koostamise tööetappidest

näitab protsesside kulgemise järjekorda

määratleb töö eest vastutajad

Traditsiooniline töökäik: andmete kogumine, andmete talletamine (digimine), andmete visualiseerimiseks ettevalmistamine, andmete visualiseerimine

organisatsioonilised meetmed

projektis osalevad struktuuriüksused, isikud

vaatluste määr

informatsiooni liikumise protsessid (kes suhtleb kliendiga, kes suhtleb töö teostajaga jne)

tähtajad

eelarve

tööjõu kulud

andmete hankimise maksumus

materjalide jms ( trantsport ) kulud

organisatsiooni haldamise kulud

trükkimine (trükioriginaalide valmistamine, paber, trükkimine)

marketing ehk turustamine

Mis on tootmisprotsessi ja tehnoloogilise skeemi vahe?

Tehnoloogiline skeem on aluseks tootmisprotsessile.

Tehnoloogiline skeem annab ülevaate kaardi koostamise tööetappidest ja näitab nende kulgemise järjekorda (ettevalmistustööd, välikaardistus, digikaardistus, kontroll).

Tootmisprotsessi on kaasatud veel projekteerimine (konkreetse kaardi tootmiseks vajaliku projekti koostamine), trükiks ettevalmistamine ja trükkimine.

Kirjelda kaardi koostamise protseduuri.

Kaardi tegelik/füüsiline valmistamine

Hõlmatud suur hulk erineva valdkonna spetsialiste

Toimub vastavalt tehnoloogilisele skeemile.

Kaartide koostamise materjale 3 liiki:

Põhimaterjalid (põhielemendid)

Täiendavad (täiendame sisu üksikuid elemente)

Informatiivsed (täiendav informatsioon teema/kaarditatava ala kohta, kvaliteedi hindamiseks vajalik informatsioon)

Andmete kogumine

Mõõdistamine või mõõtmine

Registritest kogumine

Teised kaardid – 1:1

Teised kaardid – generaliseerimine

Oluline algallikate kvaliteedi hindamine

Kogutud andmete talletamine

Digitaalselt

Manuaalselt

Kirjeldage kaardi trükiks ettevalmistamise protsessi.

Andmete visualiseerimiseks ettevalmistamine

Programmi kirjutamine arvutis või printeri-plotteri kaardi jaoks

Väljatrüki kontrollimine

Trükifaili valmistamine trükikaardi tarbeks

Trükiplaadi mõõtmete kindlakstegemine

Trükivärvide valik, nende arv

Värvilahus sõltub sellest, mitme värviga trükki soovitakse teha (võimalusi 1-8)

Mis on kaardi trükkimine?

Andmete visualiseerimine

Arvuti ekraanikaart

Printeri/plotteri kaart

TRÜKIKAART

Mis värvidest koosnevad trükivärvid?

Protsessivärvid – 4 värvi (tsüaan, magneta, kollane, must) CMYK

Potivärvid – värvi segatakse potis valmis ja siis trükitakse

Võimalik kasutada kuni 8 erinevat värvi.

Iga värvi jaoks erinev trükiplaat

Iga trükiplaat eraldi trumlis .

Mida kasutatakse värvuste erinevate toonide saamiseks? Kirjeldage.

Erinevate toonide saamiseks rastrid:

Punktraster ehk konventsionaalne raster (peamiselt ellips)

Joonraster

Difusioonraster ehk stohhastiline raster

Rastri väärtust väljendatakse:

Punktrastril - %-s

Joonrastril – lpi (line per inch )

0% - valge ja 100% täistoon

Erinevate värvide rastrid peavad olema erinevate nurkade all.

Must 45o

Magneta 75o

Tsüaan 105o

Kollane 90o

Kui eksitakse rastrinurga vastu tekib INTERFERENTSPILT ehk MOIRE (muaree) effekt .

Kuidas hinnatakse trükikvaliteeti?

Värvide õigsus

Värvide kokkutrükk
10 LOENGUTEEMA – ÜLEVAADE EESTI KAARTIDEST

Kuidas näeb välja Eesti põhikaardi tehnoloogiline skeem?

Aerofoto - Ortofoto

Stereokaart -> Välitööd -> 1:10000 digitaalne põhikaart -> reljeefi digimine, kartograafiline toimetamine -> 1 20000 trükitud põhikaart

Tooted: ortofoto, digitaalne põhikaart, trükitud põhikaart

Kuidas on korraldatud kaardi tootmine Eesti Vabariigis, kes, millisel määral, milliste kaartide tootmise eest vastutab?

Reguleeritud Vabariigi Valitsuse 14. aprilli 1994. a. määrusega nr. 138 – „ Geodeetiliste ja kartograafiliste tööde tegemise ning geodeetiliste ja kartograafiliste andmete kasutamise kord”.

Maaamet – korraldab riiklike topograafiliste (põhikaart, baaskaart ) kaartide tootmist.

Vastav riigiasutus - korraldab riiklike teemakaartide tootmist. Teemakaardid peavad baseeruma riiklikel topograafilistel kaartidel.

Kohalikud omavalitsusüksused – korraldavad oma territooriumi kaardistamist ise (linnaplaanid).

Nimetage Maaameti tooteid.

Eesti põhikaart

Eesti baaskaart

Eesti mullakaart

Ortofotod

Arhiivis olevad kaardid (Mustamäe tee 51)

Info: www.maaamet.ee Interpreeritud kiled -> Digi lavalt digimine -> Trükioriginaalide valmistamine -> Trükkimine

Tooge välja Eesti põhikaardi ja Eesti baaskaardi peamised erinevused.

Mõõtkava

Trükikaart

Lähtematerjalid

Tehnoloogiline skeem

Asukohatäpsus ja nähtuste valik

Kaasajastamine

Reljeef

Kirjeldage Eesti mullakaarti, selle tootmist ja ajalugu.

Projektsioon: Lambert-Est

Mõõtkava: 1:10000 (1 leht katab 5x5 km=25 km2). Nomenklatuur on Eesti põhikaardi oma. Keeruka reljeefiga aladel 1:5000.

Faili formaadid: DGN + Access

Eesmärk: Luua vajalik alus maade hindamiseks. Luua Eesti mullastiku geograafiline infosüsteem, mis koosneb 3 osast:

Digitaalne mullakaart

Mullastiku tabelandmebaas

Tarkvaraline keskkond, mis võimaldab teha päringuid

Ajakava : projekt teostati 1997. a. - 2001. a.

Täielikult Eesti riigi poolt finantseeritud.

Lähtematerjalideks:

majandite ja metskondade mullastikukaardid

mullastiku väliuurimistööd

katastri aluskaart mõõtkavas 1:10000

Tootmist korraldab: Maaamet

Tootjateks on:

Koostaja OÜ „Agrimento”

EOMap Lõuna

Mis on ortofoto? Mis on ortofotokaart? Mis vahe on ortofotol ja ortofotokaardil? Kirjeldage Eesti ala kohta koostatud ortofotosid.

Ortofoto on aerofoto, millelt on kõrvaldatud reljeef ja pildistamise hetkel aeronegatiivi kaldest tingitud moonutused.

Ortofotokaart on oma olemuselt mõõtkavasse transformeeritud ortofotode mosaiik , mis on vormistatud kaardina (leppemärgid jne).

Digitaalsed, analoogsed (fotofilmil, paberil )

2 mõõtkavas:

Hajaasustusega alad – 1:10000

Tiheasustusega alad (asulad) – 1:2000

2 tüüpi:

Mustvalged – kuni 1998. a. (kaasaarvatud)

Värvilised – 1999. a. alates

Eesti põhikaardi nomenklatuuriga

Kirjeldage Eesti merekaarte.

Mõõtkavad:

1:250000

1: 100000

1:50000

1:25000

Suuremõõtkavalised

Sadamate atlas

Eesti mereatlas

Elektroonilised merekaardid (1:100000)

Laevatatavate jõgede ja järvede kaardid.

Milliseid kaarte veel Eestis eksisteerib peale Eesti põhikaardi, Eesti baaskaardi, Eesti mullakaard ja merekaartide ?

Rahvaloenduskaardid

Hajaasustusega aladel – 1:50000

Tiheasustusega aladel – 1:5000

GIS-id

Digitaalkaardid – MapInfos

Andmetabelid – Accessis

EI OLE UUENDATUD

Nimetage Kaitsejõudude kaarte. Kirjeldage neid.

1:250000 JOG (lennu) kaart

Digitaalne

Vastab NATO standarditele

Eesti ala katab: 9 lehte

1:50000 kaitseväekaart

Digitaalne ja paberil

Ellipsoid: WGS-84

Eesti ala katab: 112 lehte

Vastab NATO standarditele

Nimetage Eesti suuremad kaardifirmad. Mis kaarte peamiselt teevad?

Eesti Kaardikeskus

Peamiselt täidab riiklike tellimusi, omatooteid ei ole

EOMap

Turismikaardid

Seinakaardid

Orjenteerumiskaardid

Regio

Teedeatlased ja linnaatlased

Ajalooatlased

Seinakaardid

Turismikaardid

Gloobused
11 LOENGUTEEMA – „AUTORIÕIGUS”

Millised õigusaktid puudutavad Eestis autoriõigust?

Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon

Eesti Autoriõiguse seadus

Mida käsitleb Eesti Autoriõiguse seadus?

Autori õigused jagunevad 2k:

varalised õigused (õigus loovutada, müüa, rentida

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

144 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Dju Õppematerjali autor

Kordamisküsimused Kartograafia eksamile Eesti Maaülikoolis

kartograafia geodeesia maakorraldus kinnisvaraplaneerimine

Kasutatud allikad

https://www.maaamet.ee

Sarnased õppematerjalid

doc

KARTOGRAAFIA

kaardid · Kujutusviis: punkttihedus, sümbolkaardid, vookaardid, horopleetilised, isopteetilised, areaal, tunnustaust, dasümeetrilised · Kasutusviis: alusK, kontuurK, tuletisK · Tootevorm: digitaalK, arvutiK, paberiK, rastegraafika, tabelid, DEM, DTM, tardK, analoogK, plaan, fotoKaart 11. Millega tegeleb analoogkartograafia, millega digitaalkartograafia? Kartograafia haru, kus käsitletakse ja kasutatakse kaartide tootmise: manuaalset tehnoloogiat koos fotoprotsessiga/ digitaalset tehnoloogiat 12. Millega tegeleb, mida uurib kartograafia? Kartograafia= (kunst+teadus+tehnika)/uurimine. Tegeleb kaartide uurimisega (kes, kuidas, milleks kasutab, kaardi valmistamise ajalugu ja teooriad, kliendi- ja turuuuringud, visualiseerimise....) Tegeleb kaardistamisega, andmebaaside loomisega, andmete visualiseerimisega 13

Kartograafia

doc

Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused

üldistusastmega nähtused. Eesmärgiks on lihtsustada kaardipilti lõppkasutaja jaoks, tuua välja (keeruka) nähtuse põhiolemus. Kuigi kaardipilt võib olla lihtne, nõuab legend tavaliselt tugevat seletamist või lahtimõtestamist) 11. Millega tegeleb analoogkartograafia, millega digitaalkartograafia? Analoog ehk tavakartograafia ja digitaal ehk arvutikartograafia. Kartograafia haru, kus käsitletakse ja kasutatakse kaartide tootmise manuaalset tehnoloogiat koos fotoprotsessiga/digitaalset tehnoloogiat. (Mis on analoogkaart? Analoogkaart on vahetult (näiteks paberilt) vaadeldav kaart). 12. Millega tegeleb, mida uurib kartograafia? Kartograafia tegeleb kaardistamisega, andmebaaside loomisega, andmete visualiseerimisega. Kartograafia uurib ajaloolisi kaarte (ja kartograafia arengu). 13. Milles seisneb kommunikatsioon kartograafias

Kartograafia

docx

Geoinfosüsteemid

GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad 1. Millega tegeleb kartograafia (erinevad jaotused, millega tegelevad alljaotused) Kartograafia on õpetus maakaartide valmistamise kunstist, teadusest ja tehnikast, samuti nende tundmisest ja kasutamisest. Kartograafiaga haakub GIS.  Kaardiõpetus – õpetab tundma geograafilisi kaarte, nende arengut, omadusi, elemente,liike ning kaartide kasutamise meetodeid.  Matemaatiline kartograafia on õpetus kaardiprojektsioonide liikide, omaduste, hinnangumeetodite, valiku ja uurimise kohta. Rakenduslik

Geoinfosüsteemid

docx

Spikker

1:1 500 rtide 000 alusel. 1:2 000 000 V 1:5 000 Kontinent I 000 ide 1:7 000 ülevaatek 000 aardid 1:8 000 000 1:10 000 000 V 1:50 000 Maailma II 000 kaardid 1:100 000 000 I ja II grupp projekteerimise alused (riik nende tootmisega ei tegele). III ja IV grupp riiklik kartograafia V, VI ja VII sisse osta. Selles tabelis on riiklikust seisukorrast olulisemad III ja IV grupi kaardid. Ülejäänud on ettenähtud tellimustöödena; riik võib neid tellimustöid toetada, kuid üldiselt maksab nende kaartide tegemise kinni tellija. Paljudele asulatele on koostatud ortofotokaardid, kas siis mõõtkavas 1:2000 või 1:5000 ja tootmiskulud on kinnimaksnud nende välismaised sõpruslinnad. 3.Eesti Baaskaardi projektsioon ja selle valiku põhjendus

Kartograafia

pdf

Kartograafia eksamiküsimused

1. Selgita kartograafilise projektsiooni mõistet. Lk.12 Kartograafiliseks projektsiooniks nimetatakse Maa pinna või selle osa kujutamist kaardil ettenähtud üldises mõõtkavas ja teatud matemaatiliste seaduspärasuste kohaselt. Maa pind on geomeetria seisukohast väga keeruline ja seda on võimatu ilma moonutusteta kujutada. 2. Selgita geograafilise kaardi mõistet. Milline on selle tähtsamaid alaliike? Lk. 12 Geograafiline kaart on Maa või mingi teise taevakeha pinna vähendatud, üldistatud ja teatud matemaatiliste reeglite kohane kujutis tasandis, mis näitab loodus-, tehis-, ja ühiskondlike nähtuste seisundit, asendit, vajadusel ka arengut leppemärkide abil. Geograafilisel kaardil on oma kartograafiline projektsioon, kartograafilise kujutise metoodika (leppemärgid), kujutavate objektide ja nähtuste valik ja üldistamine. Tähtsamad alaliigid: Topograafiline kaart – universaalne eesmärgiga suure või keskmõõtkavaline kaart, mis kujutab

Kaardiõpetus

docx

Geoinformaatika kordamine

esituseks. Infosüsteem ei saa olla automatiseeritud kui puudub inimene, pole ka informatsiooni. · Geoinformaatika (geomaatika) maa pinnaga seotud teabe hoidmise, kasutamise ja analüüsi oskus. · Geodeesia teadus Maa kui terviku ja selle osade kuju ja suuruse määramisest ning mõõtkavalisest kujutamisest tasapinnal. · Topograafia maapinna mõõtmise ja kujutamise (kaardistamise) õpetus. · Kartograafia õpetus maakaartide valmistamise kunstist, teadusest ja tehnikast, samuti nende tundmisest ja kasutamisest (cartocraphy). · GIS on süsteem, mille abil inimesed: o Mõõdavad ruumiliste (geograafiliste) nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte; o Esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või andmebaasina, toomaks välja ruumilisi seoseid, teemasid tervikud; o Transformeerivad esitusi, sobitades neid muude tervikute ja seostega;

Geoinformaatika

pdf

Topograafia, kartograafia, kaart, plaan, kaardiprojektsioonid

TOPOGRAAFIA, KARTOGRAAFIA, KAART, PLAAN, KAARDIPROJEKTSIOONID Topograafia - maapinna kirjeldamine Maapinna füüsilisi omadusi peegeldava tasapinnalise kujutise tegemiseks vajalike tööde kogum – geodeetiliste võrkude rajamine, mõõdistamine, joonise koostamine, dešifreerimine. Kartograafia - õpetus maakaartide koostamisest, teadusest ja tehnikast, samuti kaartide tundmisest ja kasutamisest. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega Kaart - vähendatud kujutis maapinnast, mis on mingis kaardiprojektsioonis (st, et arvestab Maa kumerust) ja mida kirjeldatakse leppemärkidega. Kaardil on näidatud meridiaanide ja paralleelide võrgustik, ristkoordinaatide võrgustik jms. Kaart on ümbritsetud kaardiraamiga. Kaardi mõõtkava on moonutatud sõltuvalt valitud projektsioonist. Plaan - suuremõõtkavaline kaart mingi väiksema maa-ala kohta. Plaan on ortogonaalprojektsioonis, mis tähendab, et

Kartograafia

docx

GIS 2 referaat

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaardi kvaliteeti määravad tegurid. Kaardi loetavus, esteetilisus, sisu korrektsus ja kasutusmugavus. Referaat Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Kaart on üldistatud mõõtkavaline ja leppemärkidega seletatud maapinna või muu taevakeha vähendatud kujutis, mis näitab objektide paiknemist üksteise suhtes. Kaartite kaudu saab jäädvustada ja lugejale edasi anda mingi looduses olev situatsioon. Kaardil kujutatakse objektide piirjooni, nagu nad pealvaates paistavad. Maastikul esinevaid objekte kujutatakse kaardil leppemärkidega Tänapäeval kasutatakse kaarte meie igapäeva elus päris tihti: linnakaarti, katastrikaarti, turismikaarti, maanteede kaardid jne. Et kaarte kasutada, peab oskama kaarte lugeda ja nendest aru saada. Kaardi lugemine on oskus, mida on võimalik igal ühel õppida. V?

Geoinformaatika

Rohkem sarnaseid